) § 211 lg 1 ja § 244 lg 2 alusel tagasiulatuvalt alates pensioniavalduse esitamisest 01.04.2004. Kaebuse kohaselt näeb
lg 1 politseiametniku pensioni tekkimise eeldusena ette kaks tingimust: vähemalt 20 aastat staaži ja 50-aastaseks saamine, millised nõuded olid kaebajal täidetud. 50-aastaseks saamisel politseiteenistuses töötamise nõue ei tulene õigusaktidest ja sel põhjendusel pensioni määramisest keeldumine on põhjendamatu. Politseiametniku mõistet kasutab
ebaühtlaselt ega tähista sellega üksnes käesoleval hetkel politseiteenistuses olevat isikut (§ 212 lg 2, lg 10 ja lg 11, § 21 lg 3 p-d 2 ja 3, § 52 lg 5). Sellisele seisukohale jõudis ka kohus haldusasjas nr 3349/04. Eripension on olemuselt tasuks teatud ajaperioodil vastavas asutuses või ametis isiku tehtud töö eest, mitte tasuks vastavas ametis teatud vanusesse jõudmise eest. Kaebaja suhtes rikutakse võrdse kohtlemise põhimõtet. Ka juhul, kui nõustuda vastustaja tõlgendusega
lg 1, oleks vastav säte selgelt ebaproportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes ja tuleks jätta vastava piirangu osas kohaldamata. Vastustaja seisukoht, mille kohaselt politseiametniku pensioni saamise õigus eeldab ka politseiametnikuna töötamist 50-aastaseks saamisel, on vastuolus eripensionite olemusega. Vastustaja vaidles kaebusele vastu. Politseiametnik ei saa olla isik, kes ei ole politseiteenistuses, ja õigus pensioni taotleda on üksnes isikutel, kes töötavad politseiametnikena ja saavad politseiametnikena 50-aastaseks. Kui isik enne 50-aastaseks saamist politseiteenistusest lahkub, ei teki tal vastavalt
- le õigust taotleda politseiniku pensioni. Kaebuse esitaja vabastati politseiteenistusest enne 50-aastaseks saamist, mistõttu puudub tal õigus politseiametniku pensioni taotlemiseks. Tallinna Halduskohtu 08.09.2004 otsus ega jäeti kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et Pensioniameti II pensionikomisjoni 15.04.2004 otsus nr 6TL16-5/5 on seaduslik ja antud kooskõlas
lõikega 1.
§-d 211 - 214 jõustusid 01.01.2002 (koos § 51 lõigetega 6, 7 ja 8) ning nendega sätestati uus riikliku pensioni eriliik - politseiametniku pension.
lg 1 sätestab: “Politseiametnikul, kellel on vähemalt 20-aastane politseiteenistuse staaž, tekib 50-aastaselt õigus politseiametniku pensionile 50 protsendi ulatuses tema viimasest politseiametniku ametipalgast või teenistuse viie viimase aasta hulgast valitud soodsaimast politseiametniku ametipalgast ametikoha järgi, millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest.“
lg 6 andis isikutele, kes on politseiteenistusest vabastatud pärast 01.03.1991 ja saavad riiklikku pensioni, õiguse taotleda kuni 01.01.2003 pensioni ümberarvutamist politseiametniku pensioniks, kui nad vastavad
Seega
lg-st 1 tulenevalt tekib õigus politseiametniku pensionile vaid politseiametnikul.
Kuna kaebaja vabastati politseiteenistusest enne 50-aastaseks saamist ja enne politseiametniku pensioni reguleerivate sätete jõustumist, siis ei tekkinud tal õigust politseiametniku pensionile
Vastustaja seisukohta, et
lg 1 alusel on politseiametniku pensioni õigus taotleda vaid teenistuses olevatel ja teenistuse ajal 50-aastaseks saanud politseiametnikel, kinnitavad ka väljateenitud aastate pensionide seaduse,
ja politseiseaduse muutmise seaduseelnõude seletuskirjad ja Riigikogu stenogrammid, samuti näitab seda eelarveliste vahendite planeerimine.
-s tehtud muudatuste eesmärgiks oli väljateenitud pensionide seaduses politseiametnike suhtes sätestatu piiramine
§-ga 211 selliselt, et siduda ka politseiteenistuses olevate isikute puhul pensioniõigus teatud 2
sätestatud tingimustel rikutakse võrdse kohtlemise printsiipi või oleks tegemist ebaproportsionaalse piiranguga. Ebavõrdse kohtlemisega oleks tegemist siis, kui asjas oleks tuvastatud, et kaebuse esitajat on koheldud erinevalt võrreldes teiste samasse gruppi kuuluvate isikutega. Samuti on normis sisalduvad piirangud sobivad, vajalikud ja proportsionaalsed taotletava eesmärgi suhtes. Seadusandja on nähtuvalt
ja politseiseaduse muutmise seaduse seletuskirjast ja Riigikogu stenogrammidest eelnõu arutamisel pidanud seadusemuudatusega silmas politseiametnikele lisastiimuli andmist siduda suurem osa oma eluaja teenistusest politseiteenistusega. Samuti nähtub stenogrammidest, et vanemate politseiametnike 50-aastaselt pensionile lubamine ja samas
lg 4 kohaselt ajavahemikul 01.03.1991-01.09.1994 politseis töötatud aja kolmekordselt staaži hulka arvamine annab politseisse tulnud noorematele politseiametnikele karjäärivõimaluse ja seega teenistusalase perspektiivi, mis samuti on suunatud isikute huvitatuse tõstmisele pikemaks seotuseks politseiteenistusega. Reeglina ei oma seadus, sealhulgas mingite hüvede ja sotsiaalsete garantiide ettenägemist sätestavas osas, tagasiulatuvat jõudu, välja arvatud, kui seda ei ole eraldi märgitud rakendussätetes.
lg 6 kaudu on antud ametihüve sätestavale normile tagasiulatuv mõju isikute suhtes, kes normi jõustumise ajal enam politseis ei töötanud, kuid vastasid rakendussättes märgitud tingimustele. Kaebuse esitaja suhtes saanuks
pensioni määramist käsitlev põhisäte (
) kuuluda rakendamisele rakendussätte kaudu, viimases toodud tingimustele kaebuse esitaja aga ei vasta. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES U. Kutseri apellatsioonkaebuses paluti tühistada kohtuotsus ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus ja mõista vastustajalt kaebaja kasuks asjas kantud kohtukulud. Apellant leiab, et kohtu seisukoht politseiametniku mõiste kasutamise kohta ei tulene
-st.
lg 2, lg 10 ja lg 11; § 21 lg 3 p 2 ja p 3 ja § 52 lg 5 sisaldavad fraasi kes on politseiteenistusest vabastatud eesmärgiga siduda konkreetne vastavas normis sisalduv õiguslik tagajärg isiku politseiteenistusest vabastamise faktiga, mitte subjekti määratlemisega.
lg 1 puhul aga selline vajadus puudub kuivõrd õigusliku tagajärje määrab ära see, et isik: 1) on või on olnud politseiametnik, 2) tal on vähemalt 20-aastane staaz ja 3) ta on saanud 50-aastaseks.
lg 1 täiendiga politseiteenistusest vabastatud subjekti puudumine ei välista sätte laienemist politseiteenistusest vabastatud isikutele. Kohus on hinnanud tõendeid vääralt. Seaduseelnõu seletuskiri koos eelnõu rahalise mõju arvestusega ei anna adekvaatset ülevaadet seadusandja tahtest. Siseministeeriumi seisukohad on vastuolulised, kuna siseminister andis algselt välja 08.01.2002 määruse nr 6 „Politseiametniku pensioni või politseiametniku töövõimetuspensio ni arvutamise, määramise, ümberarvutamise ja maksmise korra“, mille § 2 lg 6 sätestas üheselt, et politseiametniku pensionile ei teki õigust isikul, 3
-ga, kuid väidab jätkuvalt, et õiguslik olukord ei muutunud ning tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistatud sättes sisalduv põhimõte kehtib edasi. Seadusandja tahte väljaselgitamisel tuleb lähtuda eelkõige
süstemaatilisest tõlgendamisest, mitte Siseministeeriumi koostatud seaduseeelnõu seletuskirjast. Kohtu käsitlus võrdse kohtlemise põhimõttest on põhjendamatult kitsas. Võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumiseks tuleb lugeda ka nn ebavõrdsete kohtlemist võrdselt. Ebaproportsionaalne on kord, mis ei seo õiguse tekkimise võimalikkust staaži ja vanusega, vaid lisaks töötades teatud vanuse piiri ületamisega. Seaduse tagasiulatuva jõu küsimust käesoleval juhul ei tõusetu ning ekslik on kohtu seisukoht, et kaebajale politseiametniku pensioni võimaldamine tähendaks
§- le 211 lg- le 1 tagasiulatuva jõu andmist. Isikutel, kellel oli
lg 1 ettenähtud staaž ja kes said 50-aastaseks enne
lg 1 jõustumist, tekkis õigus pensionile
lg 1 jõustumise hetkest; isikutel, kes said 50-aastaseks pärast
lg 1 jõustumist, tekkis õigus politseiametniku pensioni saamiseks 50-aastaseks saamisel nagu kaebajal. Kohus on jätnud täielikult hindamata kaebuses toodud seisukohad selle kohta, et lahendus, mille järgi politseiametniku pensioni saamise õigus eeldab ka politseiametnikuna töötamist 50-aastaseks saamisel, on vastuolus eripensionite olemusega. Sotsiaalameti Tallinna Pensioniameti vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuväidete kohaselt on seadus seaduslik ja põhjendatud ning kooskõlas kohtupraktikaga analoogilistes asjades. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Apelleeritud koht uotsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole põhjust. Apellatsioonimenetluses vaieldakse jätkuvalt selle üle, kas
lg 1 alusel saab politseiametniku pensioni määrata üksnes 50-aastaseks saanud isikutele, kellel on vähemalt 20aastane politseiteenis tuse staaž ja kes 50-aastaseks saades on politseiteenistuses, või ka neile isikutele, kellel on küll vajalik teenistusstaaž, kuid kes lahkusid politseiteenistusest enne 50aastaseks saamist ja enne
Õige on esimese astme kohtu seisukoht, et
ei ole apellandi suhtes kohaldatav, sest see säte reguleerib nende isikute sotsiaalseid tagatisi, kes olid sätte jõustumisel politseiteenistuses ning lahkuvad teenistusest pärast selle sätte jõustumist. Samasuguse tõlgenduse
§-le 211 andis ka Riigikohtu halduskolleegiumi kogu koosseis 11.11.2004 otsuses nr 3-3-41-04, märkides oma lahendis täiendavalt, et
-s pole sellist rakendussätet, mis annaks õiguse politseiametniku pensionile enne nimetatud seaduse jõustumist politseiteenistusest vabastatud isikule, kes ei saa riiklikku pensioni. Seega on ka Riigikohus aktsepteerinud alamalseisvate kohtute seisukohta, mille kohaselt pärast 01.03.1991 kuid enne 01.01.2002 politseiteenistusest lahkunud isikute suhtes saab
See säte annab endisele politseiametnikule õiguse taotleda talle juba määratud riikliku pensioni ümberarvutamist politseiametniku pensioniks. Ringkonnakohus ei näe käesolevas asjas selliseid erisusi, mis tingiksid Riigikohtu seisukohast erineva lahendi tegemise. Apellatsioonkaebuses esitatud väited selleks põhjust ei anna. Tuvastatud asjaolude kohaselt lahkus kaebaja politseiteenistusest 47-aastasena enne politseiametniku pensioni sätestavate õigus normide jõustumist, mistõttu ei ole tegemist isikuga, kes oleks ametihüve ettenägeva seaduse kehtima hakkamisel politseiteenistuses, ning riiklikku pensioni ei ole talle samuti kunagi määratud 4
sätestatud piirang on proportsionaalne ega riku kaebaja võrdsusõigust, ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. Väide, et eripension on olemuselt tasu teatud ajaperioodil vastavas ametis tehtud töö eest, ei tähenda, et eripensioni kehtestamisel ei võiks seadusandja otsustada, millised on selle eripensioni kohaldamise tagasiulatuva mõju piirid isikute jaoks, kes on eripensioni kehtestamise ajaks lõpetanud teenistuse selles ametis. Kohtunikud Lauri Madise Kaire Pikamäe Silvia Truman 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.