KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Silvia Truman, liikmed Kaire Pikamäe ja Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht 23.november 2005, Tallinn Haldusasja number 2-3/316/05 Haldusasi OÜ Vettel kaebus Maksu- ja Tolliameti Lääne maksukeskuse 12.04.2004 maksuotsuse nr 12-5/49 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Halduskohtu 20.07.2004 otsus haldusasjas nr 3-112/2004 Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ Vettel apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 07. november 2005 Mene tlusosalised Kaebaja OÜ Vettel, esindaja Jüri Allikalt Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskus, esindaja Arnold Vismann RESOLUTSIOON Jätta OÜ Vettel apellatsioonkaebus rahuldamata ja Pärnu Halduskohtu 20.07.2004 otsus haldusasjas nr 3-112/2004 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Maksu- ja Tolliameti Lääne maksukeskus kohustas 12.04.2004 maksuotsusega nr 12-5/49 OÜ-d Vettel tasuma käibemaksu 352 659 kr ja sellelt arvestatud intressi 38 626 kr. Maksuotsuse kohaselt ei ole OÜ Vettel soetanud kaupa (kala) osaühingutelt Alpajus, Loosaare Kaup, Vetevana ja Madimarc, mistõttu puudus tal alus viidatud äriühingute nimel esitatud arvete alusel soetamisel tasumisele kuuluvat käibemaksu maha arvata. OÜ Vettel maksis nende äriühingute arvete alusel tuvastamata kolmandatele isikutele sularahas. Tehingute arv, sisu ja korduvus annavad põhjust järeldada, et tegemist on omavahel seotud tehingutega rahapesu tõkestamise seaduse (RPTS) § 7 lg 3 mõttes. OÜ Vettel ei ole arvetel märgitud tehingute teostamisel kinni pidanud nõutavast ja tavapärasest hoolsusest ega ole tuvastanud tehingute tegelikku teist poolt. 2-3/316/05 Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses palus OÜ Vettel tühistada maksuotsus järgmistel motiividel: Osaühingud Alpajus, Loosaare Kaup, Vetevana ja Madimarc olid arvetel näidatud tehingute ajal käibemaksukohustuslased, arved vastavad käibemaksuseaduse (KMS) nõuetele, kaup on kätte saadud ning on seotud kaebaja ettevõtlusega. Arvete võltsitust ei ole maksuhaldur tuvastanud. Kaebaja sõlmis OÜ-ga Alpajus 11 kala ostu- müügilepingut, OÜ-ga Loosaare Kaup 2 kala ostumüügi lepingut, OÜ-ga Vetevana 7 kala ostu- müügi lepingut ja OÜ-ga Madimarc 20 kala ostumüügi lepingut. Lepingud täideti nende sõlmimisel. Tegemist on iseseisvate ostu- müügi lepingutega ning ühegi eest ei tasutud sularahas üle 100 000 kr. Seetõttu polnud kaebajal teise tehingupoole isikusamasuse tuvastamise kohustust. Kaebaja on kauba ostmisel tegutsenud heas usus, kui ta eeldas, et arvetel kauba müüjana märgitud isik on ka tegelik kauba müüja. Põhjendatud ei ole maksuhalduri järeldus, et nimetatud äriühingute arvetel näidatud tehinguid tuleb käsitleda ühe või omavahel ilmselgelt seoses olevate tehingutena. Maksuhalduri see väide on tõendamata. Kuigi kaebajal puudus tehingutes osaühingutega Alpajus, Loosaare Kaup, Vetevana ja Madimarc RPTS § 7 lg-st 3 tulenev isikusamasuse tuvastamise kohustus, on kaebaja sellegipoolest seda kohustust valdavalt ka täitnud. Müüjatelt nõuti äriregistri B kaardi koopia esitamist ja esindajate isikusamasus tuvastati passi koopiate alusel, samuti kontrolliti äriühingute andmete õigsust elektrooniliselt. Maksuhaldur jättis põhjendamatult arvestamata OÜ Vettel endise juhatuse liikme T. Kasearu ja praeguse juhatuse liikme P. Kiire seletus tega. Kaebaja maksukohustusele ei saa avaldada mõju asjaolu, et maksumenetluses on isikud eitanud või väitnud mitte mäletavat oma seotust maksuotsuses nimetatud osaühingutega või et arvetel näidatud äriühingud ei ole esitanud deklaratsioone palgatööjõu kasutamise kohta ja on jätnud esitamata raamatupidamise aastaaruande maksuametile ja äriregistrile. Käibemaksu määramine OÜ Alpajus 2001.a jaanuari ja veebruari seitsme arve osas on aegunud. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Käibemaksu määramisega 2001 jaanuari- ja veebruarikuu tehingutelt ei ole MKS § 98 lg-s 1 ettenähtud kolmeaastast tähtaega ületatud. Maksuhaldur on arvestanud kaebaja endise ja praeguse juhatuse liikme seletustega, kui need ei ole olnud vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega. OÜ Vettel on pidevalt tegutsev kalatöötlemisettevõte, ta on seotud töödeldud kala ja kalatoodete omapoolsete tarnekohustustega, mille täitmiseks on vajalik regulaarne toorkala ost ja mis eeldab vastavate kokkulepete sõlmimist ajaliselt ette, mitte aga juhuslikke võimalikke pakkumisi. Maksuotsuses analüüsitud tõend id kogumis annavad alust asuda seisukohale, et arvetel näidatud kala ostu-müügi tehingud ei ole käsitletavad üksiktehingutena, vaid on omavahel ilmselgelt seoses olevad tehingud. Ühel päeval ostetud kalakoguse eest tasumine kahe, kolme või enama arvega ei muuda ostutehingut mitmeks üksiktehinguks. Tavapärasest erinev on kaebaja poolt maksuotsuses nimetatud äriühingutelt ostetud kala eest tasumine – kõigi tehingute eest on tasutud sularahas T. Kasearu isikliku rahaga. Kaebaja väidab, et hiljem kala eest tasutud summad hüvitati T. Kasearule osaühingu poolt. Kassa väljamineku orderitele ei ole aga märgitud isiku nime, kellele sularaha kassast välja maksti. Käesolevas asjas ei ole võimalik kontrollida, kellelt osaühing tegelikult kala ostis ning kas need isikud on registreeritud käibemaksukohustuslastena, sest osaühing ei täitnud nõuetekohaselt RPTS § 5 lg 1 p 2, § 7 lg 3 ja § 10 lg 1 talle pandud hoolsuskohustust. Tehingu tegelik teine pool on jäetud tuvastamata. Pärnu Halduskohus rahuldas kaebuse osaliselt ning tühistas maksuotsuse osas, millega määrati tasumisele käibemaks 47 175 kr (OÜ Alpajus 2001 jaanuari ja veebruari 7 arve alusel) ja vastava intressi. Muus osas jäeti maksuotsus muutmata. Kohtukulude hüvitamise taotluse rahuldas kohus proportsionaalselt kaebuse rahuldatud osaga. 2
(7)2-3/316/05 Sisendkäibemaksu saab maha arvata siis, kui kaup soetati registreeritud maksukohustuslaselt. Kui tehingu teine pool ei ole teada, ei saa käibemaksu maha arvata, sest ei saa eeldada, et tundmatu kolmas isik on käibemaksukohustuslane. Vaidlustatud maksuotsuses käsitletud tehingute puhul on tegemist seotud tehingutega RPTS § 7 lg 3 mõttes ning kuna tasuti sularahas üle 100 000 kr, siis lasus kaebajal RPTS § 5 lg 1, § 7 lg 3 ja § 9 tulenev kohustus tuvastada tehingupartneri esindaja isikusamasus. Asjas tuvastatud asjaolud ja kogutud tõendid näitavad, et kaebaja seda kohustust ei täitnud. Isik, kes osaühingute Alpajus ja Loosaare Kaup nimel kala müüs ja kellele raha maksti, on jäänud tuvastamata. Ka osaühingute Vetevana ja Madimarc puhul on jäänud selgusetuks, kes nende nimel tegelikult kala müüs. Väidetavad müüjad eitavad tehingutes osalemist. Seega on antud juhul tegelikuks müüjaks tundmatud kolmandad isikud, kelle puhul ei saa eeldada, et nad on käibemaksukohustuslased. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES OÜ Vettel esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtu otsus osas, millega jäeti jõusse käibemaksu 305 484 kr määramine. Apellant leiab, et kohus rikkus oluliselt menetlusnorme ning kohaldas vääralt materiaalõigust. Kohus on asja lahendamiseks tähtsust omavad asjaolud ebaõigesti tuvastanud, tõendeid vääralt hinnanud, jätnud tähelepanuta kaebaja seadusliku esindaja ja tunnistaja ütlused, tõlgendanud tehinguid vääralt ning eeltoodu on viinud ebaõige otsuse tegemisele. Väär ja põhjendamata on kohtu väide kaebaja poolt hoolsusnõuete mittetäitmise kohta. Kaebaja on käitunud tehingute tegemisel piisavalt hoolikalt ning heauskselt, mis välistab temalt täiendavate maksusummade nõudmise. Ükski asjas kogutud tõend ei viita sellele, et arvetel märgitud tehingupoolte tahteks oleks olnud teha üks suur tehing, mis täideti ositi. Halduskohtu järeldus, et tegemist on ilmselges seoses olevate tehingutega, on põhjendamata ega tugine tuvastatud asjaoludele ja uuritud tõenditele. Kohtu põhjendus tehingute omavahelise seotuse kohta jääb apellandile arusaamatuks. Kogutud tõendid kinnitavad, et arvetel näidatud koguses ja hinnaga kala ostu-müügitehingud olid igaüks iseseisvad tehingud, mis täideti nende tegemisel. Asjaolu, et ühel ja samal päeval on vormistatud mitu arvet, või et laosisese arvestuse tarvis koostatud kala sissevõtu aktid kajastavad mitme tehinguga ostetud kalakoguseid, eelpooltoodud järeldust ei muuda. Kuna sularahamaksed ei ületanud 100 000 kr, ei olnud kaebajal kohustust järgida RPTS sätestatud müüja esindaja isikusamasuse tuvastamise nõudeid. Isegi kui selline kohustus oli, ei ole kaebaja seda rikkunud. Kaebaja on maksuotsuses nimetatud isikutelt kauba kätte saanud ja selle eest tasunud, arved vastavad seaduse nõuetele. Tehingute toimumist osaühingutega Vetevana ja Madimarc tõendavad tunnistajate I. Nurmoja ja T. Kasearu ütlused ning kaebaja seadusliku esindaja P. Kiire seletused. Osaühingutega Alpajus ja Loosaare Kaup tehingute toimumist tõendavad maksumenetluses K. Kasearu ja P. Kiire antud kirjalikud seletused. Kohus ei ole viidanud ühelegi tõendile, mis täielikult välistaks, et arvel kauba müüjana nimetatud isik seda tegelikult ei olnud. Maksupettuses ei ole kaebajat süüdistatud. Asjaolu, et arvetel näidatud tehingu teisel poolel ei ole palgatööjõudu, et nad on jätnud esitamata raamatupidamise aruanded ega ole esitanud deklaratsioone, et tehingu teise poole esindajad kas ei ole kättesaadavad maksuhaldurile või eitavad kaebajale kala müümist ja arvete väljastamist, ei ole piisav väitmaks, et kaebaja ja OÜ-de Alpajus, Loosaare Kaup, Vetevana ja Madimarc vahel ei ole arvetel märgitud tehinguid toimunud. Ükski seadus ei kohusta kauba eest arve järgi sularahas tasumisel võtma müüja esindajalt allkirja raha vastuvõtmise kohta. Kui isegi eeldada, et kaebaja on hoolsuskohustust rikkunud, siis ei ole see sellise tähtsusega, mis välistaks kaebajal sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse nimetatud tehingutes. Kaebaja käitus tehingute tegemisel mõistlikult ega saanud aru, et arvetel märgitud äriühingud ei ole tegelikult kauba müüjad. Vastustaja apellatsioonkaebusega ei nõustunud ja palus selle rahuldamata jätta. Vastuväidete kohaselt on halduskohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. Kohus ei ole seadust vääralt kohaldanud ega tõendeid vääralt hinnanud. Kohtuotsuses on põhjendatud, miks kohus nõustus vastustaja 3
(7)2-3/316/05 seisukohaga omavahel ilmselgelt seoses oleva tehingu mõiste tõlgendamisel. Kuna tegemist on seotud tehingutega ja arveldamine toimus sularahas, rakendus kaebajale RPTS-st tulenev müüja isikusamasuse tuvastamise kohustus. Kaebaja seda kohustust ei täitnud ega suutnud tõendada tehingu teist poolt. Seetõttu puudub tal käibemaksu mahaarvamise õigus. Kõik tasumised on toimunud sularahas arveldamise teel, kusjuures väideti maksumenetluses, et tasumine toimus kaebaja juhatuse liikme T. Kasearu poolt isikliku rahaga, mille osaühing hiljem, kui raha laekus, talle hüvitas. Osaühingu kassa väljamineku orderitele ei ole märgitud isiku nime, kellele sularaha kassast välja maksti. Seega oli tasumine kõnealuste tehingute puhul tavapärasest erinev, võrreldes teiste äriühingutega tehtud tehingutega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole põhjust. Kohus on asjas kogutud tõendeid kogumis hinnanud õigesti, ei ole eksinud materiaalõiguse kohaldamisel ega ole rikkunud kohtumenetluse norme, mis saaks kaasa tuua kohtuotsuse tühistamise. Vaidluse esemeks on maksuotsus, millega korrigeeriti OÜ Vettel 2001.a jaanuari-, veebruari- ja märtsikuu ning 2002.a veebruari-, märtsi- ja aprillikuu käibedeklaratsioonides deklareeritud käibemaksu summasid ja määrati tasumisele käibemaksu 2001.a eest 90 835 kr ja 2002.a eest 261 824 kr, samuti intressid tasumata summadelt. Maksuotsuse tegemisel tugines maksuhaldur kuni 01.01.2002 kehtinud KMS § 18 lg 1 p- le 1 ja alates 01.01.2002 kehtestatud KMS § 20 lg- le 1 ja § 22 lg- le 1. Viidatud sätted käsitlevad sisendkäibemaksu (varasema redaktsiooni sõnastuse järgi kaupade ja teenuste soetamisel tasumisele kuuluv käibemaks) mahaarvamise lubatavust maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluvast käibemaksu summast. Mõlemast sättest järeldub, et sisendkäibemaksu ei saa maha arvata, kui mahaarvamise alusena näidatud tehingut ei ole tegelikult toimunud. Vastuseks apellandi väitele, et OÜ-de Alpajus, Loosaare Kaup, Vetevana ja Madimarc esitatud arved vastasid KMS nõuetele, märgib ringkonnakohus, et arve ei vasta nõuetele, kui ta ei kajasta õigesti arve esitamise aluseks olevat majandustehingut, sh ka juhul, kui arvel näidatud tehingut arvel näidatud isikute vahel ei ole tegelikult toimunud. Vastustaja väidab, et apellandi raamatupidamises sisalduvad OÜ-te Alpajus, Loosaare Kaup, Vetevana ja Madimarc arved ning sularaha vastuvõtu kviitungid ei tõenda tehingute tegelikku toimimist arvetel märgitud isikute vahel. Ringkonnakohus nõustub selle järeldusega. Raamatupidamise algdokument ei ole ainsaks tõendiks kauba soetamise fakti tuvastamisel. Maksuhaldur ei välista, et kaebaja kelleltki kaupa (värsket kala) ostis. Kauba ostmise fakt aga ei kinnita, kellelt kaupa osteti. OÜ Vettel juhatuse liikme P. Kiire 03.11.2003 maksuhaldurile antud seletuse kohaselt oli maksuotsuses näidatud tehingute teostamisel OÜ Vettel poolt kontaktisikuks endine juhatuse liige T. Kasearu. Viimase maksumenetluses (01.12.2003 kirjalik seletus) ja esimese astme kohtus antud ütlustest järeldub, et T. Kasearu ei tea ühegi maksuotsuses nimetatud äriühingu tegevuskohta, kala pakuti müügiks alati telefoni teel ning vahetult ühegi müüja juhtkonda kuuluva isikuga T. Kasearu ei suhelnud, ta ei oska nimetada konkreetset kontaktisikut, kellega telefoni teel tehingus kokku lepiti, OÜ-te Alpajus, Loosaare Kaup, Vetevana ja Madimarc juhatuse liikmete nimed - A. Pajuste, A. Loosaar, A. Timm, ja H. Viljus - on ta võtnud osaühingute äriregistri B kaardilt. Viimatinimetatud isikud eitavad tehingute tegemist OÜ-ga Vettel. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduri seisukohaga, mille kohaselt maksumenetluses tuvastatud asjaolud annavad alust järeldada, et OÜ-de Alpajus, Loosaare Kaup, Vetevana ja Madimarc puhul ei olnud tegemist majanduslikult tegutsevate äriühingutega (2002-2003 kustutati osaühingud käibemaksukohustuslaste registrist ja äriregistrist). I. Nurmoja, kes kaebaja väitel vahendas tehinguid OÜ-dega Vetevana ja Madimarc, väitis maksumenetluses, et teda volitas H. Viljus, kohtuistungil tunnistajana ülekuulamisel aga selgitas ta, et kala palus müüja keegi meesterahvas, kes talle kalakastide tõstmisel tööd (mitteametlikult) pakkus. 4
(7)2-3/316/05 Eeltoodu alusel on maksuhaldur kolleegiumi arvates põhjendatult leidnud, et apellant ei ole OÜ-ga Alpajus, Loosaare Kaup, Veteva na ja Madimarc raamatupidamises kajastatud tehinguid tegelikult teinud. Apellandi väited ei lükka seda järeldust ümber. Vaatamata tehingute puudumisele ei saaks maksuhaldur ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamist keelata, kui ostja on käitunud tehingutes heas usus, st kui ta eeldas, et arvel kauba müüjana märgitud isik on ka tegelik kauba müüja, ning kui ta on sealjuures näidanud üles äris nõutavat ja tavapärast hoolsust. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduri seisukohaga, et kaebaja ei ole olnud maksuotsuses kirjeldatud tehingutes nõutaval määral hoolas ega heauskne. RPTS kuni 01.01.2004 kehtinud redaktsiooni § 5 lg 1 p 2 ja § 7 lg 3 panid ettevõtjale kohustuse tuvastada kõigi isikute isikusamasus, kellelt ta tehingu või omavahel ilmselgelt seoses olevate tehingute sooritamisel võtab vastu, kellele vahendab või kellele maksab välja sularahas üle 100 000 kr. OÜ Vettel näol on tegemist kalatöötlemisettevõttega ning raamatupidamisdokumentide kohaselt on ta tasunud sularahas alljärgnevalt: - OÜ-le Alpajus perioodil 18.01.-04.03.2001 kokku 483 918,10 kr, mille kohta on esitatud 11 arvet; - OÜ-le Loosaare Kaup perioodil 04.04.-05.04.2001 kahe arve alusel kokku 111 552,50 kr; - OÜ-le Vetevana perioodil 10.01.-26.02.2002 kokku 458 736,80 kr, mille kohta on esitatud 7 arvet; OÜ-le Madimarc perioodil 18.03.-30.04.2002 kokku 1 257 664,10 kr, mille kohta on esitatud 20 arvet. Arvetel märgitu kohaselt on kaebaja ostnud eelpoolnimetatud äriühingutelt kala (ahvenat ja väikeses koguses koha) ning ükski üksik sularaha makse ei ületa 100 000 kr piiri. Maksuhaldur ja halduskohus leidsid, et arvetel kajastatud tehingud on omavahel seotud (ühe äriühingu raames) ning kaebaja oli kohustatud kontrollima osaühingute Alpajus, Loosaare Kaup, Vetevana ja Madimarc esindajate isikusamasust. Ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga. Tehingute seotus RPTS mõttes peab olema äratuntav tehingu pooltele tehingu sooritamise ajal, sest isikusamasuse tuvastamise kohustust saab täita raha üleandmisel. Käesoleval juhul pidi kaebajale tehingute seotus olema äratuntav. Võrreldes kuupäevaliselt arvetel ja kala vastuvõtuaktidel (mis kaebaja väitel on koostatud mitte müüjatelt kauba vastuvõtmisel, vaid hiljem ja kajastab kaebaja laosisest arvestust) märgitud kalakoguseid nähtub, et OÜ-te Alpajus ja Loosaare Kaup puhul on ostud toimunud üksteisele järjestikustel päevadel. OÜ Alpajus rekvisiitidega 01.03-04.03.2001 (esimese astme kohus leidis, et käibemaksu määramine jaanuari-veebruari arvete osas on aegunud ja kohtuotsuse selle osa peale ei ole apellatsioonkaebust esitatud; seetõttu ei kontrolli ringkonnakohus viidatud osas käibemaksu summas 47 175 kr mahaarvamise õiguspärasust) vormistatud arvetel märgitud kala kokku 5 693 kg on vastu võetud ühe aktiga, mis kannab kuupäeva 01.03.2001. OÜ Loosaare Kaup rekvisiitidega 04.04.2001 ja 05.04.2001 vormistatud arvetel märgitud kalakogus 3 939 kg on vastu võetud ühe aktiga, mis kannab kuupäeva 05.04.2001. Kõnealuse kahe äriühingu arvetel näidatud kalakogused ja summad on kilogrammi ja sendi täpsusega poolitatud, mis annab alust järeldada, et üle 100 000 kr sularahas korraga tasumise vältimiseks on arved sihilikult nö pooleks tehtud ja osades makstud. OÜ-de Vetevana ja Madimarc arved on samuti koostatud kas igapäevaselt, mõnepäevase vahega või on ühel päeval koostatud mitu arvet (nt on OÜ Vetevana nimel esitatud 18.02.2002 kolm arvet, OÜ Madimarc nimel 13.04.2002 kaks arvet, 17.04.2002 kaks arvet, 27.04.2002 kolm arvet, 28.04.2002 kaks arvet, 29.04.2002 neli arvet jne). Sularaha kviitungite kohaselt on arvete alusel tasumine toimunud arvete esitamisega samal päeval ning päeva jooksul ühele müüjale sularahas tasutud summad on mitmel päeval (nt 18.02.2002, 13.04.2002, 17.04.2002 jne) olnud 100 000 kr tunduvalt suuremad. Seega tehingute ilmselge seos iga äriühingu puhul avaldub tehingupartneri ja müügiobjekti ühtsuses, samuti ajafaktori ja eesmärgi kaudu. Vastustaja märkis õigesti, et kaebaja kalatöötlemisettevõttena on seotud töödeldud kala ja kalatoodete omapoolsete tarnekohustustega, milliste täitmiseks on vajalik regulaarne toorkala ost ja mis eeldab vastavate kokkulepete sõlmimist ajaliselt ette. 5
(7)2-3/316/05 Riigikohus on 06.03.2002 otsuses nr 3-4-1-1-02 leidnud, et suure summa tasumine sularahas võib olla üheks tõendiks selle kohta, et tehing on fiktiivne. Seega pidi kaebaja sularahas tehingute tegemisel näitama üles tavapärasemast kõrgemat hoolt, olemaks valmis tõendama, et tehingud ei olnud fiktiivsed ja on toimunud just nimelt arvetes näidatud tehingupoolte vahel. Kaebaja seda tõendanud ei ole. RPTS § 9 lg 1 alusel oli kaebaja kohustatud säilitama isikusamasuse tuvastamiseks esitatud dokumendist tehtud koopia. Kaebuses väidetakse, et OÜ Alpajus esindaja isikusamasus tuvastati äriühingu esindaja A. Pajuste passi alusel ja OÜ Loosaare Kaup arvete alusel maksti raha äriühingu esindajale A. Loosaarele. Kaebaja need väited on tõendamata. Nagu juba eespool märgitud, ilmneb OÜ Vettel aruandva isiku T. Kasearu (endine juhatuse liige) maksumenetluses antud selgitustest, et kokkulepped kala ostuks sõlmiti telefoni teel; füüsilist isikut, kes arvetel märgitud äriühingu nimel kala müügiks pakkus, ta nimetada ei oska; OÜ-de Alpajus, Loosaare Kaup, Vetevana ja Madimarc tegevuskoht on talle teadmata; sularaha maksmisel OÜ-de Alpajus ja Loosaare Kaup arvete alusel ta isikut, kellele raha maksis, ei tuvastanud; OÜ Vetevana arvete alusel maksis sularaha arvatavasti I. Nurmoja nimelisele isikule, kellelt isikut tõendavat dokumenti ei küsinud; I. Nurmojale maksis ta OÜ Madimarc arvete alusel sularaha, pööramata tähelepanu sellele, et vormistatud raha vastuvõtu kviitungid olid juba enne raha üleandmist allkirjastatud kellegi tundmatu isiku poolt. Kaebaja poolt maksuhaldurile esitatud OÜ Alpajus juhatuse liikme A. Pajuste isikusamasuse tuvastamise kinnitamiseks esitatud passi koopia näitab, et see on väljastatud märtsis 2002, s.o aasta pärast väidetavate tehingute tegemist. T. Kasearu ei suutnud A. Loosaare foto alusel tuvastada, kas tegemist on sama isikuga, kellele ta 2001.a aprillis sularahas üle 100 000 kr maksis. Revisjoniaktist ja maksuotsusest nähtub, et OÜ-de Alpajus ja Loosaare Kaup arvete alusel tasumiseks on OÜ Vettel kassast raha välja antud mitte arvetel märgitud kauba vastuvõtmise kuupäevadel ja väidetavatele tehingupartneritele, vaid nädalaid hiljem (nt OÜ Loosaare Kaup puhul 04.05. ja 07.05.2001) ning kassa väljamineku orderitele ei ole märgitud isiku nime, kellele sularaha kassast välja maksti. Kaebaja väitis, et OÜ Vettel kassast maksti raha T. Kasearule, kes oli eelnevalt tasunud arved oma isikliku rahaga. Taoline tegevus ei ole välistatud ega keelatud, kuid seda ei saa lugeda äris tavapäraseks, ning sularaha väljamaksete selline vormistamine ei võimalda käesoleval juhul kontrollida, kes väljamaksete saaja tegelikult oli. Makstes RPTS norme rikkudes suurtes summades sularaha tundmatutele isikutele, ei saanud apellant heauskselt arvata, et tema tegelik lepingupartner on arvel märgitud isik. Seonduvalt OÜ-dega Vetevana ja Madimarc on T. Kasearu maksumenetluses selgitanud, et kala üleandmine toimus Pärnus vana sõjaväe lennujaama territooriumil; tegelikult ta ei tea, kes nende osaühingute nimel helistas ja kala pakkus; OÜ Vetevana juhatuse liikme A. Timmi nime võttis B kaardilt ning arved ja kviitungid sai I. Nurmoja käest ja sularaha maksis ka I. Nurmojale, sest talle öeldi, et see isik on I. Nur moja ja et talle tuleb raha maksta, isikut tõendavat dokumenti tema käest ei küsinud. OÜ Vetevana arved ja sularaha vastuvõtu kviitungid on allkirjastatud (allkiri on loetamatu) ja neil on äriühingu pitsati jäljend, kuid andmeid, mille põhjal tuvastada raha vastu võtnud konkreetne füüsiline isik, ei ole kviitungitele kantud. Seega ei ole kviitungite alusel võimalik sularaha saanud isikut tuvastada. OÜ Vetevana endine juhatuse liige A. Timm selgitas maksumenetluses, et võõrandas osaühingu juba novembris 2001 ning kala ei ole osaühing kaebajale müünud. OÜ Madimac arvete alusel on vähem kui pooleteise kuu jooksul makstud sularahas 1 257664,10 kr ning nii maksu- kui ka kohtumenetluses selgitas T. Kasearu, et maksis raha I. Nurmojale, et äriühingu juhatuse liikme H. Viljuse nime võttis ta äriregistri B kaardilt ja isiklikult teda ei tunne ega ole kohtunud, et osaühingu B kaardi koopia, H. Viljuse ja I. Nurmoja passi koopiad võidi esitada koos arvetega, kuid võimalik, et saadeti posti teel. Tunnistaja I. Nurmoja kinnitas raha saamist T. Kasearult ja väitis, et dokumente ta ei allkirjastanud, kala eest saadud raha andis üle ühele meesterahvale, keda ta abistas kalakastide tõstmisel ja kes palus tal kala kokkulepitud kohas üle anda ja raha vastu võtta. Ka OÜ Madimarc nimel vormistatud sularaha vastuvõtu kviitungitel on küll raha vastuvõtnud isiku allkiri ning äriühingu pitsati jäljend, kuid puuduvad andmed, mis 6
(7)2-3/316/05 võimaldaksid tuvastada konkreetse füüsilise isiku, kes raha vastu võttis. Osaliselt on allkirjad loetavad, kuid visuaalsel vaatlusel on need erinevad H. Viljuse (kes eitab nii tehingu tegemist OÜga Vettel kui ka raha saamist) allkirjast. Arvestades välja makstud sularaha summat, ei saa pidada mõistlikuks isikut identifitseerida võimaldavate andmete kandmata jätmist kviitungile. Selliste andmete kandmata jätmine kviitungile ei võimalda kontrollida, kes oli sularaha vastu võtnud füüsiline isik. Eeltoodu alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja esimese astme kohtuotsus muutmata ning apellandi kohtukulud tema enda kanda. Kohtunikud Lauri Madise Kaire Pikamäe Silvia Truman 7
(7)