KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Kaire Pikamäe ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 29.november 2005, Tallinn Haldusasja number 2-3/21

§ 13lg 2 alusel.

2) KMA tunnistas passi kehtetuks õigusliku aluseta ja motiveerimatult. 3. Tallinna Halduskohtu 28.aprilli 2004 otsusega jäeti Juri Galaninski kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused: 1) Kaebuse esitaja ei ole Eesti kodakondsust omandanud ega saanud. Ta omas Eesti passi, kuigi ei kuulunud Eesti kodakondsusesse. Kaebaja väited Eesti kodakondsusesse kuulumise kohta on paljasõnalised ja need on kummutatud vastustaja poolt kogutud tõenditega. Kaebaja on saanud passi alusetult, mis tulenevalt

§ 13lg 1 punktist 2 toob kaasa dokumendi kehtetuks tunnistamise.

2) Kaebaja poolt Eesti kodaniku passi taotlemisel esitatud dokumentide kohaselt saaks kaebajat käsitleda Eesti kodanikuna, kuna tema sündimise ajal oleks kaebaja ema nende tõendite kohaselt omandanud Eesti kodakondsuse kuni 31.märtsini 1995 kehtinud kodakondsuse seaduse § 4 p 1 alusel. Tõendites kajastatud faktiliste asjaolude õigsuse korral oleks kaebaja sünnijärgne kodanik. 3) Vastustaja on õigesti tuvastanud, et kaebaja ema ei olnud abielus Eesti kodaniku Aleksei Martõšoviga. Kuna kaebaja ema ei omandanud kodakondsust abielu kaudu, siis ei ole kaebaja omandanud kodakondsust sünniga. Kaebaja on passi taotlemisel esitanud valeandmeid sisaldava dokumendi ning pass on talle väljastatud alusetult. Vastustaja poolt kogutud Pihkva oblasti administratsiooni perekonnaseisuameti arhiivi teatis nr 33-T 20.märtsist 2002 (tl 33) on usaldusväärsem võrreldes kaebaja esitatud Pihkva linna administratsiooni perekonnaseisuosakonna teatisega 22.märtsist 1999 nr 143 (tl 31). 2

§- le 21 antakse Eesti kodaniku pass Eesti kodanikule. 5) KMA ei pidanud passi kehtetuks tunnistama haldusaktiga, 30.detsembril 2002 kehtinud õigus KMA-d selleks ei kohustanud. Dokumendi kehtetuks tunnistamine seisneb dokumendi annulleerimises ja kasutusest kõrvaldamises ning vastava märkuse tegemises väljastatud dokumentide kohta koostatavasse registrisse. Kaebaja ei ole esitanud kohtumenetluse ajal ühtegi tõendit, mis viitaks vastustaja toimingu sisulisele ebaõigsusele. Kaebaja õigusi ei ole rikutud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

1. Juri Galaninski apellatsioonkaebuses paluti kohtuotsus tühistada ja teha uus otsus, millega tunnistada KMA 30.detsembri 2002 toiming õigusvastaseks. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Kohus hindas tõendeid ekslikult. KMA poolt esitatud uued tõendid ei kinnita KMA väidet J. Galaninski Eesti kodakondsusesse mittekuulumisest ega lükka ümber talle Eesti kodaniku passi väljastamise aluseks olnud dokumentides sisalduvaid fakte. Kaebaja poolt esitatud tõendid, et tema ema abiellus 10.mail 1959 Aleksei Martõšoviga, ja KMA poolt esitatud teatis 20.märtsist 2002 ei välista teineteist. Esiteks on KMA poolt esitatud Pihkva arhiivi vastus poolik tõend, sest pole teada, mida KMA järelepärimises küsis. Teiseks jättis kohus tähelepanuta kaebaja väite, et passi andmise aluseks olnud tõend ei räägi sellest, et kaebaja ema abielu oleks olnud registreeritud Pihkva linnas, kuid kinnitab, et selline abielu on sõlmitud. KMA tõend ei välista abielu sõlmimist Pihkva oblastis. 2) KMA-l ei ole õigust tunnistada pass kehtetuks kaherealise teatega, mis ei sisalda ühtki motiivi. Põhistamata otsus on ebaseaduslik. Kohus märkis, et kehtiv õigus ei nõua dokumendi kehtetuks tunnistamist haldusaktiga, kuid ei pidanud vajalikuks võtta seisukohta selles, kas taotline regulatsioon on eesmärgipärane ja kooskõlas halduse üldtunnustatud põhimõtetega. KMA praktika ei kinnita väidet, et alates 1.detsembrist 2002 tühistataksegi passe motiveerimatult. Kuigi passi kehtetuks tunnistamine on toiming – isiku kustutamine Eesti kodanike nimekirjast - on toimingu aluseks haldusotsustus. Haldusakt, mille alusel teostati toiming, peab vastama haldusakti üld istele nõuetele. KMA on HMS § 55 – 57 nõudeid ignoreerinud. Sellisele haldusaktile rajanev menetlustoiming ei saa olla seaduslik. Ainuüksi formaalsetel põhjustel tuleb kaebus rahuldada ja toiming tunnistada õigusvastaseks.
2. Vastustaja kirjalikus vastuses vaieldi apellatsioonkaebusele vastu. 1) Halduskohus hindas tõendeid õigesti. KMA tegi 26.märtsil 2004 ka täiendava järelepärimise Keskkriminaalpolitsei rahvusvahelise teabe osakonnale, kontrollimaks kaebaja esitatud dokumentide õiguspärasust. Interpoli Moskva osakonna vastus toetab KMA 3

§ 14

p 2 ette, et dokument tunnistatakse kehtetuks, kui dokument on alusetult välja antud.

§ 15

lg 1 volitas Vabariigi Valitsust kehtestama määrusega dokumendi väljaandmise, väljavahetamise ja kehtetuks tunnistamise korra ja tähtajad.

§ 15

lg 1 alusel Vabariigi Valitsuse poolt 19.detsembri 2001 määrusega nr 428 kehtestatud ja kuni 1.detsembrini 2002 kehtinud korra § 13 lõiked 1 ja 2 sätestasid, et Eesti kodaniku passi kehtetuks tunnistamise aluste ilmnemisel tunnistatakse dokument kehtetuks, dokumendi kehtetuks tunnistamise kohta tehakse registrikanne hiljemalt dokumendi kehtetuks tunnistamise alusest teadasaamise päevale järgneval tööpäeval.

§ 14

punktides 1 kuni 3 loetletud juhtude puhul nägi kord ette, et passi kehtetuks tunnistamine ja selle põhjuseks olev asjaolu tehakse dokumendi kasutajale viivitamatult kirjalikult teatavaks. 15.oktoobril 2002 vastu võetud ja 1.detsembrist 2002 jõustunud riigipiiri seaduse ja isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seadusega tehti muudatused muuhulgas

sätetesse, mis reguleerisid dokumendi väljaand mist ja kehtetuks tunnistamist, samuti dokumendi kehtivust ja kontrollimist. Alates 1.detsembrist 2002 kehtivas redaktsioonis näeb

§ 13

lg 2 ette, et kui KMA tuvastab pärast dokumendi väljaandmist, et dokumendi väljaandmise aluseks olevate asjaolude kohta esitati valeandmeid või võltsitud dokumente, on isik kohustatud KMA nõudmisel dokumentaalselt tõendama väljaandmise aluseks olevaid asjaolusid. Kui isik ei ole KMA määratud tähtaja jooksul esitanud nimetatud tõendeid, tunnistab KMA dokumendi kehtetuks valeandmete või võltsitud dokumentide esitamise tõttu.

§ 13

lõike 1 punktides 1 – 3 ja lõikes 2 nimetatud juhtudel teavitab dokumendi kehtetuks tunnistanud asutus dokumendi kasutajat dokumendi kehtetuks tunnistamisest põhjendamatu viivituseta (§ 13 lg 3). Kehtetuks tunnistatud dokumendi kehtivust ei taastata (§ 13 lg 4). Dokumendi väljastaja teeb kehtetuks tunnistatud dokumenti vastava märke või muudab selle muul viisil kasutamiskõlbmatuks, välja arvatud juhul, kui dokument on kadunud 4

§ 15

lg 1 alusel Vabariigi Valitsuse 26.novembri 2002 määrusega nr 361 kehtestatud kord, mis jõustus 1.detsembrist 2002, ei sisalda dokumendi kehtetuks tunnistamist reguleerivaid sätteid. 8.

§ 13

lõike 2 esimeses lauses märgitud tuvastamine ei tähenda tuvastava haldusakti andmist, sest tegemist ei ole asjaolude õiguslikult siduva tuvastamisega – KMA nõude saamisel on isikul võimalus dokumentaalselt tõendada dokumendi väljaandmise aluseks olevaid asjaolusid. Kui isik määratud tähtaja jooksul tõendeid ei esita, tunnistab KMA vastavalt

§ 13

lg 2 kolmandale lausele dokumendi kehtetuks.

ei täpsusta, kas dokumendi kehtetuks tunnistamiseks tuleb anda haldusakt. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et passi kehtetuks tunnistamiseks tuleb KMA-l anda haldusakt.

§ 12

lg 1 näeb ette, et dokumendi väljastamisest keeldutakse, kui nimetatud toimingu sooritamiseks puudub seadusega sätestatud alus. Vabariigi Valitsuse 26.novembri 2002 määrusega nr 360 kehtestatud korra § 25 lõiked 1 ja 2 näevad ette, et KMA annab isikut tõendava dokumendi välja või keeldub nimetatud toimingu sooritamisest, keeldumise ja selle põhjused teeb KMA taotlejale kirjalikult teatavaks. HMS § 43 lg 4 p 2 näeb ette, et toimingu menetlus lõpeb põhjendatud otsusega toimingut mitte sooritada. Sättest järeldub, et toimingust keeldumise kohta tuleb anda haldusakt. Passi kehtetuks tunnistamine on analoogiline passi väljaandmisest keeldumisega. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et ka passi kehtetuks tunnistamiseks tuleb KMA-l anda haldusakt. 9. Ehkki ringkonnakohus nõustub kaebajaga selles, et KMA pidi andma passi kehtetuks tunnistamise kohta haldusakti, ei anna see alust kaebuse rahuldamiseks. KMA on menetluse läbiviimisel järginud

nõudeid, teatades passi kehtetuks tunnistamise menetluse algatamisest, selgitades KMA poolt tuvastatud asjaolusid ja andes kaebajale võimaluse KMA seisukohti ümberlükkavate andmete, arvamuste ja vastuväidete esitamiseks. Pärast andmete, arvamuse ja vastuväidete esitamiseks antud tähtaja möödumist saadeti kaebajale passi kehtetuks tunnistamise kohta teade. 30.detsembril 2002 kaebajale saadetud teade on vaadeldav vormivigadega haldusaktina. Vormivead ei saanud käesoleval juhul mõjutada asja sisulist otsustamist. Ka haldusakti kontrollimist ei ole teates endas passi kehtetuks tunnistamise tinginud asjaolude puudumine takistanud, sest akti andmise aluseks olevad asjaolud on toodud teatele eelnenud 28.novembri 2002 kirjas. KMA järelduste õigsust on kohtumenetluse käigus kontrollitud ning kaebaja ei ole otsustuse aluseks olevaid asjaolusid ümber lükanud. Asja KMA-le uueks läbivaatamiseks saatmiseks, mida kaebaja esindaja ringkonnakohtu istungil soovis, puudub alus. 10. Apellatsioonkaebuse väited ei anna kohtuotsuse tühistamiseks ega kaebuse rahuldamiseks alust. Ringkonnakohus muudab halduskohtu otsuse põhjendavat osa ja jätab sellest välja põhjenduse, et passi kehtetuks tunnistamiseks ei pidanud KMA andma välja haldusakti. Lilianne Aasma Kaire Pikamäe Ruth Virkus 5