3-04-39/3

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tallinnas

1. aprillil 2004 Haldusasi nr 3-1136/2004 Tallinna Halduskohus koosseisus kohtunik Roby Koik arutas
2. aprillil 2004 avalikul kohtuistungil J.G kaebust Kodakondsus-ja Migratsiooniameti
3. detsembri 2002 toimingu, millega tunnistati kehtetuks J.G Eesti kodaniku pass, õigusvastaseks tunnistamiseks ning Kodakondsus-ja Migratsiooniameti kohustamiseks J.Gle Eesti kodaniku passi väljastamiseks. Protsessiosalised: Kaebuse esitaja J.G, esindajad vandeadvokaat Sven Sillar ja Valdis Härmsalu; Vastustaja Kodakondsus- ja Migratsiooniamet, esindaja Kertu Tõnnemaa. Kohtuistungi sekretär Kristel Viinalass. Faktilised asjaolud Kodakondsus- ja Migratsiooniamet (edaspidi:KMA) tunnistas 30.12.2002 kehtetuks J.G Eesti kodaniku passi nr K
4. Passi kehtetuks tunnistamise kohta edastas KMA 28.11.2002 J.Gle kirja nr 15.2-17/43430 aadressile Virbi 8-25 Tallinnas ning aadressile Võru 2-132 Tallinnas. Edastatud kirjad tagastati märkega – hoiutähtaja möödumisel ja ebatäpne aadress. J.G sai nimetatud kirjad KMA-st allkirja vastu kätte 25.02.
5. J.G esitas 01.03.2004 Tallinna Halduskohtule kaebuse KMA toimingu - Eesti kodaniku passi kehtetuks tunnistamine – õigusvastaseks tunnistamiseks ning KMA kohustamiseks J.Gle Eesti kodaniku passi väljastamiseks. Tallinna Halduskohtu 03.03.2004 määrusega jäeti rahuldamata J.G esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus. Tallinna Ringkonnakohtu 06.04.2004 määrusega jäeti J.G erikaebus rahuldamata, kusjuures muudeti esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise motiive ringkonnakohtu määruses toodud põhjendustel. Kaebuse esitaja nõue Kokkuvõtvalt on kaebuse esitaja seisukohal, et ta on Eesti Vabariigi kodanik ning keegi ei ole temalt kodakondsust ära võtnud; kaebuse esitaja poolt
6. aastal KMA-le esitatud dokumendid ei kinnita tema vanemate kuulumist Eesti Vabariigi kodakondsusesse; kuna kaebuse esitaja ei saanud seega olla sünnijärgne kodanik, anti Eesti Vabariigi poolt talle kodakondsus mingil muul alusel ning kuna kaebuse esitaja poolt esitatud dokumendid, mille õigsuses KMA kahtleb, ei saanud 1 olla põhjuslikus seoses kaebuse esitajale kodakondsuse andmisega, siis puudub võimalus Eesti kodaniku passi kehtetuks tunnistamiseks isikut tõendavate dokumentide seaduse (edaspidi: ITDS) § 13 lg 2 alusel. Kohtuistungil täpsustab kaebuse esitaja esindaja, et nähtuvalt vastustaja kirjalikust seisukohast, on kaebuse esitaja Eesti Vabariigi kodanik ja kodakondsust ei ole talt ära võetud. Seega tunnistas KMA kaebuse esitaja Eesti kodaniku passi kehtetuks ilma õigusliku aluseta. Seega oli tegemist ebaseadusliku toiminguga. KMA tunnistas kaebuse esitaja Eesti kodaniku passi kehtetuks motiveerimatult. KMA poolt haldusmenetluse seaduse (edaspidi: HMS) § 35 alusel algatatud menetluse tulemusena tunnistati kehtetuks J.G Eesti kodaniku pass. Haldusakti üheks põhinõudeks on selle põhjendamine. HMS § 56 kohaselt peab olema haldusakt põhjendatud ja sama sätte
7. lõike kohasel tuleb haldusakti põhjenduses märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Sellised asjaolud KMA kodakondsuse osakonna juhataja Koidu Mesilase allkirja kandval paberkandjal puuduvad. Seadusega kehtestatud vormilistele nõuetele absoluutselt mittevastav haldusakt on a prior i õigusvastane haldusakt. Kaebuse esitaja palub tunnistada õigusvastaseks Kodakondsus- ja Migratsiooniameti toimingu, millega tunnistati kehtetuks J.G Eesti kodaniku pass nr Kl 174760; Kohustada Kodakondsus- ja Migratsiooniametit taastama enne õigusvastast toimingut valitsenud õiguslik seisund ning kohustada Kodakondsus- ja Migratsiooniametit väljastama J.Gle Eesti Vabariigi kodakondsust tõendava Eesti kodaniku passi; Välja mõista Kodakondsus- ja Migratsiooniametilt J.G kasuks kohtukulud. Vastustaja vastuväited Kodakondsus- ja Migratsiooniamet vaidleb esitatud kaebusele vastu. J.G ei ole Eesti kodakondsust omandanud ega saanud. J.G näol on tegu isikuga, kes omas Eesti kodaniku passi, kuigi ta ei kuulu Eesti kodakondsusesse. Seega on ta saanud Eesti kodaniku passi alusetult, mis tulenevalt ITDS § 13 lg 1 p 2 tunnistatakse kehtetuks. J.G esitas 14.06.1999 avalduse Eesti kodaniku passi esmakordseks väljastamiseks, lisades kodakondsust tõendavad dokumendid. KMA väljastas J.Gle Eesti kodaniku passi kui sünnijärgsele Eesti kodanikule. Kodakondsuse omandamist sünniga tõendas J.G dokumendiga, mis näitas, et tema ema oli abielus Eesti kodaniku A. Martõšoviga. Andmete täiendaval kontrollimisel selgus, et J.G ema J.G ei ole olnud abielus Eesti kodaniku A.M. Pihkva oblasti perekonnaseisuameti arhiivi teatise nr 42-M kohaselt puuduvad andmed A.M ning J.S abielu sõlmimise kohta
8. aastal. Kaebuse esitaja ema ei omandanud Eesti kodakondsust abielu kaudu ning J.G ei ole omandanud Eesti kodakondsust sünniga. J.G on Eesti kodaniku passi taotlemisel esitanud valeandmeid sisaldava dokumendi ning temale on Eesti kodaniku pass väljastatud alusetult. Kodakondsuse seaduse § 2 lg 1 p 2 kohaselt Eesti kodakondsus saadakse naturalisatsiooni korras ning kodakondsuse seaduse § 20 lg 1 kohaselt Eesti kodakondsuse andmise otsustab Vabariigi Valitsus. Sooviavalduse ning vajalikud dokumendid Eesti kodakondsuse saamiseks esitab kodakondsuse taotleja KMA-le, kes edastab kodakondsuse seaduses ettenähtud tähtaja möödumisel sooviavalduse Vabariigi Valitsusele kodakondsuse andmise otsustamiseks. Kodakondsuse seaduses on täpselt reguleeritud kodakondsuse andmise kord ning tingimused, nende mittetäitmisel taotlejale Eesti kodakondsust ei anta. 2 J.G ei ole kunagi esitanud sooviavaldust Eesti kodakondsuse saamiseks. KMA-le esitas ta avalduse Eesti kodaniku passi väljastamiseks, lisades avaldusele dokumendid, mis näitasid tema sünnijärgset kodakondsust. Eesti kodaniku passi väljastamisega ei kaasne kodakondsuse andmine, kuivõrd kodakondsuse andmise pädevus kuulub üksnes Vabariigi Valitsusele. Kui isik on sünnijärgne kodanik, siis puudub vajadus Vabariigi Valitsusel kodakondsuse andmiseks, kuivõrd isikul juba on Eesti kodakondsus. J.G ei ole sünnijärgne Eesti kodanik ning Eesti kodakondsust ei ole ta saanud ka mingil muul alusel. Eesti kodaniku pass väljastatakse Eesti kodanikule ning välismaalasel puudub õigus nimetatu omamiseks. Kui on tuvastatud välismaalasel Eesti kodaniku passi omamine, tuleb ITDS § 13 lg 1 p 2 kohaselt alusetult välja antud dokument tunnistada kehtetuks (ajal mil kaebuse esitaja suhtes algatati Eesti kodaniku passi kehtetuks tunnistamise menetlus oli alustelt välja antud passi võimalik kehtetuks tunnistada ITDS § 14 p 2 alusel). Kaebuse esitajat ei ole jäetud ilma kodakondsusest, sest tal ei ole Eesti kodakondsust olnudki. Kuna J.G ei ole ega ole olnud Eesti kodanik, siis ei ole KMA toiming – tema Eesti kodaniku passi kehtetuks tunnistamine – õigusvastane. KMA algatas HMS § 35 alusel haldusmenetluse J.G Eesti kodaniku passi kehtetuks tunnistamiseks. KMA 28.11.2002 kirjas nr 15.2-17/43436 on põhistatud haldusmenetluse läbiviimise vajalikkust ning J.Gt teavitatud, millistel põhjustel tunnistatakse tema Eesti kodaniku pass kehtetuks. ITDS § 13 lg 1 p 2 kohaselt dokument tunnistatakse kehtetuks kui dokument on alusetult välja antud ning lg 3 kohaselt teavitab dokumendi kehtetuks teinud asutus dokumendi kasutajat dokumendi kehtetuks tunnistamisest põhjendamatu viivituseta. Kuna J.G tähtaegselt ei esitanud andmeid, mis tõendaksid tema kuulumist Eesti kodakondsusesse, sooritas KMA 30.12.2002 toimingu – tunnistas J.Gle väljastatud Eesti kodaniku passi kehtetuks. Samal kuupäeval on sellekohane teade saadetud ka KMA-le teadaolevale J.G elukoha aadressile. KMA palub jätta J.G kaebus rahuldamata ja kohtukulud jätta kaebuse esitaja enda kanda. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, tehtud järeldused, põhjendused ja resolutsioon 1.Kaebus on tähtaegne ja lubatav, kuid puudub alus kaebuse rahuldamiseks. 2.Kohus nõustub vastustaja põhiväitega asjas, et kaebuse esitaja ei ole Eesti kodakondsust omandanud ega saanud, millest asjas kogutud tõendite alusel järeldub, et kaebuse esitaja puhul on seega tegemist isikuga, kes omas Eesti kodaniku passi, kuigi ta ei kuulu Eesti kodakondsusesse. Kaebuse esitaja poole väited seonduvalt kaebuse esitaja kuulumisega Eesti kodakondsusesse on paljasõnalised ja alusetud ning kummutatud vastustaja poolt kogutud tõenditega. Kaebuse esitaja on seetõttu saanud Eesti kodaniku passi alusetult, mis tulenevalt ITDS § 13 lg 1 p 2 toob kaasa dokumendi kehtetuks tunnistamise. Asjas kogutud tõendite kohaselt on kaebuse esitaja esitanud Eesti kodaniku passi taotlemisel vastustajale: sünnitunnistuse Vnr 721312 ( tl 30), millega on tõendatud, et tema ema on J.S t. G ning isa on V.P p G; Pihkva linna administratsiooni 3 perekonnaseisuosakonna teatise nr 143 ( tl 31), millega on tõendatud, et Jevgenia S. t. S.on 10.05.1959 abiellunud A. N. p. M. ning abielu on lahutatud 18.08.1960; Pihkva oblasti Velikije-Luki rajooni Šelkovskoje külanõukogu administratsiooni perekonnaseisuosakonna teatise nr 116 (tl 31), millega on tõendatud, et J. S. t. G.(S.) ning V.P. p. G.on abiellunud 25.09.1965; Siseministeeriumi perekonnaseisuosakonna teatise (tl 32), millega on tõendatud, et A.M. on sündinud Eesti Vabariigis, Irboska vallas. Nimetatud tõendite kohaselt saab kaebuse esitajat käsitleda Eesti kodanikuna, kuna kaebuse esitaja sündimise ajal oleks tema ema nende tõendite kohaselt omandanud Eesti kodakondsuse kuni 31.03.1995 kehtinud kodakondsuse seaduse § 4 p 1 alusel. Vastustaja ei vaidlusta asjaolu, et A.M, kes oli väidetavalt abielus kaebuse esitaja emaga, oli Eesti Vabariigi kodanik ning, et kaebuse esitaja oleks eelpool nimetatud tõendites kajastatud faktiliste asjaolude õigsuse korral sünnijärgne Eesti kodanik, kui tema ema oleks tema sünni hetkel olnud Eesti kodakondsuses. 3.Vastustaja on pidanud aga vajalikuks andmeid täiendavalt kontrollida. Pihkva oblasti administratsiooni perekonnaseisuameti arhiivi teatisega nr 42-M (tl 33) on tõendatud, et puuduvad andmed A.Mi ning J. S. abielu sõlmimise kohta 1959 aastal Pihkvas. Seega on vastustaja õigesti tuvastanud, et kaebuse esitaja ema J.G ei ole olnud abielus Eesti kodaniku A.Miga. Kuna kaebuse esitaja ema ei omandanud Eesti kodakondsust abielu kaudu, siis ei ole kaebuse esitaja omandanud Eesti kodakondsust sünniga. Nimetatud faktilistest asjaoludest aga järeldub, et kaebuse esitaja poolt on Eesti kodaniku passi taotlemisel esitatud valeandmeid sisaldav dokument ning kaebuse esitajale on Eesti kodaniku pass väljastatud alusetult. Kohtul puudub igasugune alus seada kahtluse alla vastustaja poolt kogutud tõendi väljastanud Vene Föderatsiooni organite pädevust. Vastustaja esindaja kinnitab, et tõend on saadud tavapärases korras selle väljastamiseks Vene Föderatsioonis pädevalt organilt. Kaebuse esitaja esindajad ei vaidlusta kohtuistungil Pihkva oblasti administratsiooni perekonnaseisuameti pädevust vastava tõendi väljastamiseks, nad väidavad, et tõend ei pruugi kajastada tõest informatsiooni, kuna ei ole kontrollitud andmeid madalama tasandi perekonnaseisuorganite arhiividest. Kohus ei saa nõustuda kaebuse esitaja poole paljasõnaliste väidetega. Kohus on seisukohal, et vastustaja poolt esitatud Pihkva oblasti administratsiooni perekonnaseisuameti teatis (tl 33) tuleb lugeda usaldusväärsemaks võrreldes kaebuse esitaja poolt esitatud Pihkva linna administratsiooni perekonnaseisuosakonna teatisega nr 143 ( tl 31), kuna kaebuse esitaja poolt esitatud tõendi pinnalt ei ole võimalik tuvastada, kas see on Pihkva linna administratsiooni perekonnaseisuosakonna poolt tegelikult väljastatud või mitte. Kohtule esitatud tõendi valguskoopialt (tl 31) ei ole võimalik tuvastada, kelle poolt see on väljastatud, kuna tõendil pole pitsati jäljendit või muud rekvisiiti, mis seostaks tõendi asutusega, kelle nimel ta on väljastatud. Tõend on koostatud blanketina, millele on käsitsi kirjutatud abiellunute nimed ja abiellumise aeg. Tõendi alusel ei ole võimalik tuvastada, kes tõendi on allkirjastanud, kuna tõendil on ainult väidetava juhataja allkiri. Tõendi puhul ei ole ilmselt kasutatud trükitud blanketti, kuna puuduvad märkused või kirjed tõendi trükkinud trükikoja andmetega. Kohaldamata eriteadmisi trükkimise vallas, on kohus kokkuvõtvalt seisukohal, et taolisel kujul koostatud tõendit on võimalik koostada suvalisel arvutil täites väljatrüki järgselt käsitsi kirjas vajalikud väljad. Kohus on seisukohal, et kuna vastustaja poolt esitatud tõend on saadud riikide vahelist vastavat asjaajamiskorda järgides, siis puudub alus kahelda ka tõendi sisu vastamises tegelikele faktilistele asjaoludele. Vastustaja poolt 4 esitatud tõendit (tl 33) on pitsati jäljendi, vapi kujutise ja kaudsemalt blanketile kantud trükikoja nimetuse tõttu võimalik üheselt seostada tõendi väljastanud asutusega. Kohtul puudub pädevus kohustada vastustajat järelpärimisi tegema Vene Föderatsiooni rajoonide või külanõukogude tasemega asutustelt. Riikide vaheline asjaajamine ja asjaajamise korraldamine on täitevvõimu pädevuses. Vastavate täiendavate andmete nõudmiseks saab kohus täitevvõimu kohustada ainult siis, kui esineb põhjendatud kahtlus faktiliste asjaolude õigsuses. Käesoleval juhul vastavad kahtlused puuduvad. Kaebus esitaja poolt esitatud tõend (tl 31) kajastab tõendi sisu kohaselt Pihkva linnas registreeritud abielu, vastustaja tõendiga (tl 33) on aga tõendatud, et Pihkva linnas taolist abielu registreeritud ei ole. Kui kaebuse esitajal on andmeid, et tema ema esimene abielu on registreeritud mõnes muus asulas või linnas Pihkva oblastis või Vene Föderatsioonis, tuleb tal vastustajale ka vastavad tõendid esitada. 4.Kaebuse esitaja poole väited tema taotluse Eesti kodakondsuse saamiseks rahuldamise kohta on paljasõnalised ja alusetud, mistõttu kohus neid põhjalikumalt ei käsitle. Eesti kodaniku passi väljastamisega ei kaasne aga kodakondsuse andmine, kuivõrd kodakondsuse andmise pädevus kuulub üksnes Vabariigi Valitsusele. Kui isik on sünnijärgne kodanik, siis puudub vajadus Vabariigi Valitsusel kodakondsuse andmiseks, kuivõrd isikul on juba Eesti kodakondsus. Põhiseaduse § 8 kohaselt on igal lapsel, kelle üks vanematest on Eesti kodanik, õigus Eesti kodakondsusele sünnilt ning sünniga omandatud kodakondsust ei tohi kelleltki ära võtta. Sünnijärgne kodakondsus omandatakse sünniga, mitte passi väljastamisega. Eesti kodaniku passi ebaõiget saamist ei saa käsitleda kodakondsuse saamisena või omandamisena. Sellest tulenevalt Eesti kodaniku passi kehtetuks tunnistamisega ei kaasne kodakondsuse äravõtmine olukorras, kus isikul ei ole Eesti kodakondsust. Kodakondsuse äravõtmise ning kodakondsusest vabastamise otsustab Vabariigi Valitsus ning sellisel juhul on vormistatud eraldiseisev haldusakt. Passi omamine ei tähenda kodakondsuse omandamist, kodakondsuse omandamise alused on toodud kodakondsuse seaduse § 2 lg
9. Kaebuse esitaja ei ole sünnijärgne Eesti kodanik ning Eesti kodakondsust ei ole ta saanud ka mingil muul alusel. Eesti kodaniku pass väljastatakse Eesti kodanikule ning välismaalasel puudub õigus Eesti kodaniku passi omamiseks. Kui on tuvastatud välismaalasel Eesti kodaniku passi omamine, tuleb ITDS § 13 lg 1 p 2 kohaselt alusetult välja antud dokument tunnistada kehtetuks. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja õigusi ei ole rikutud ka motiivil, et ajal mil kaebuse esitaja suhtes algatati Eesti kodaniku passi kehtetuks tunnistamise menetlus, oli alustelt välja antud passi võimalik kehtetuks tunnistada ITDS § 14 p 2 alusel, so seaduse eelmise redaktsiooni alusel. Vastustaja ei ole eiranud iseseisvate menetlustoimingute tegemise ajal kehtinud menetluskorda, mistõttu ka vaidlustatav toiming ei ole sel motiivil vastuolus menetlusnõuetega. Kohus ei saa nõustuda vastustaja väidetega, et kaebuse esitaja on haldusorganit eksitanud, esitades tegelikkusele mittevastavaid andmeid oma ema abiellumise ning abielu lahutamise kohta A. M., kuna asjas kogutud tõenditega ei ole kaebuse esitaja tahtlus vastustaja eksitamiseks tõendatud. Nõustuda tuleb aga vastustajaga selles, et kuna kaebuse esitaja ei ole ega ole olnud Eesti kodanik, siis ei ole vastustaja toiming kaebuse esitaja Eesti kodaniku passi kehtetuks tunnistamisel õigusvastane. Välismaalasel ei ole õigust omada Eesti kodaniku passi ning passi kehtetuks tunnistamisega ei muutu kaebuse esitaja õiguslik staatus, kuna ta on kasutanud küll Eesti kodaniku passi, kuid sisuliselt on asjakohaste õigusaktide kohaselt tegemist välismaalasega, kellele on alusetult väljastatud Eesti kodaniku pass. Kohus ei saa kohustada vastustajat väljastama isikule, kelle puudub Eesti kodakondsus Eesti 5 kodaniku passi. Vastavalt ITDS § 21 antakse Eesti kodaniku pass Eesti kodanikule riigipiiri ületamiseks. Kui isik ei ole Eesti kodanik, tuleb keelduda ITDS § 12 lg 1 alusel dokumendi väljaandmisest. 4.Kohus on seisukohal, et vastustaja ei ole eiranud kehtivat õigust ka motiivil, et asjas ei ole antud haldusakti. Vastustaja on HMS § 35 alusel algatanud haldusmenetluse J.G Eesti kodaniku passi kehtetuks tunnistamiseks. KMA 28.11.2002 kirjas nr 15.217/43436 (tl 10-11) on põhistatud haldusmenetluse läbiviimise vajalikkust ning J.Gt teavitatud, millistel põhjustel tunnistatakse tema Eesti kodaniku pass kehtetuks. ITDS § 13 lg 1 p 2 kohaselt dokument tunnistatakse kehtetuks kui dokument on alusetult välja antud ning lg 3 kohaselt teavitab dokumendi kehtetuks tunnistanud asutus dokumendi kasutajat dokumendi kehtetuks tunnistamisest põhjendamatu viivituseta. Kuna J.G ei esitanud andmeid, mis tõendaksid tema kuulumist Eesti kodakondsusesse, sooritas vastustaja 30.12.2002 vaidlusaluse toimingu, st tunnistas J.Gle väljastatud Eesti kodaniku passi kehtetuks. Samal kuupäeval on sellekohane teade saadetud ka KMA-le teadaolevale J.G elukoha aadressile (tl 12). Seega on vastustaja järginud kehtivat õigust. Kaebuse esitaja ei ole esitanud ka kohtumenetluse kestel ühtegi uut tõendit, mis kasvõi viitaks vastustaja toimingu sisulisele ebaõigsusele. Kaebus ei saa rahuldamisele kuuluda kas asjaolul, et ajal mil alustati dokumendi kehtetuks tunnistamise menetlust, pidi vastustaja dokumendi kehtetuks tunnistamiseks välja andma haldusakti. Kohus on seisukohal, et kaebuses toodu motiividel ei ole vastustaja kaebuse esitaja õigusi vaidlusaluse toiminguga rikkunud. Vastustaja on tuginenud kehtivale õigusele. Kehtiv õigus ei sätesta, et dokumendi kehtetuks tunnistamise kohta tuleb anda haldusakt. Kaebuse esitaja olukord ei ole halvenenud ja tema õigused ei ole kitsendatud või vähem kaitstud seetõttu, et tema dokumendi kehtetuks tunnistamise suhtes ei ole välja antud haldusakti. Kehtiv õigus ei kohustanud vastustajat 30.12.2002 vaidlusaluses asjas haldusakti andmiseks ja kuna seetõttu ei ole kitsendatud kaebuse esitaja õigusi, puudub kohtul alus ja tarvidus seisukoha võtmiseks, kas taoline regulatsioon iseenesest on eesmärgipärane ja kooskõlas halduse üldtunnustatud põhimõtetega või mitte. Kokkuvõtvalt on vastustaja haldusmenetluse lõpetanud kooskõlas HMS § 43 lg 4 p 1, mis sätestab, et toimingu menetlus lõpeb toimingu sooritamisega. Dokumendi kehtetuks tunnistamine seisneb käesoleval juhul dokumendi annulleerimises ja kasutusest kõrvaldamises ning vastava märkuse tegemises väljastatud dokumentide kohta koostatavasse registrisse. 5.Seoses kaebuse rahuldamata jätmisega tuleb kaebuse esitaja kohtukulud jätta tema enda kanda. Vastustaja kohtukulud jäävad vastustaja kanda, kuna taotlust kohtukulude väljamõistmiseks koos vastavate kuludokumentidega ei ole kohtule esitatud. 6.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS §- dest 25, 26 lg 1 p 6 halduskohus, o t s u s t a s: jätta rahuldamata J.G kaebus Kodakondsus-ja Migratsiooniameti
10. detsembri 2002 toimingu, millega tunnistati kehtetuks J.G Eesti kodaniku pass, õigusvastaseks tunnistamiseks ning Kodakondsus-ja Migratsiooniameti kohustamiseks J.Gle Eesti kodaniku passi väljastamiseks. Protsessiosaliste kohtukulud jätta nende endi kanda. Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, kui 6 Tallinna Halduskohtule on kirjalikult teatatud apellatsioonkaebuse esitamisest 10 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Roby Koik Kohtunik 7