Välja mõista MTA Põhja maksu-ja tollikeskuselt S.S. kasuks tasutud tõlketöö eest summas 480 krooni. Riigilõiv summas 10.- krooni kuulub tagastamisele HKS § 84 lg 4 p 3 alusel. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Määrusele on õigus esitada erikaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates selle avalikustamisest, s.o 27.12.05.a. KAEBUSE ASJAOLUD 27.07.05.a. esitas S.S. järelpärimise MTA Põhja maksu-ja tollikeskusele 25.08.05.a. vastas MTA Põhja maksu-ja tollikeskus S.S.i järelpärimisele. 01.09.05.a. pöördus S.S. kohtusse ja leidis, et tema järelpärimisele vastati keelduva vastusega ja ta taotleb, et kohus kohustaks temale esitama uue vastuse. 19.10.05.a. MTA Põhja maksu-ja tollikeskus vastab kohtule, et asjas tuleb menetlus
Lisab selle vastuse. 27.10.05.a. taotles kaebaja kohtult menetluse lõpetamist, kui vastustaja hüvitab temale tekitatud kahju ja kohtukulu. Ta palub hüvitada MKS § 16, VÕS § 1043 alusel kahju summas 4 200 kr ja jätta asja arutamisega seotud kohtukulu vastustaja kanda. Samas lisab, et taotleb asjas menetluse jätkamist, kui vastustaja nende nõuete täitmisest keeldub. Veel on märgitud „Asja edastamist vastavalt kohtualluvusele ja ametiisiku süü tuvastamiseks tema poolt 25.08.2005.Nr 7.1-12/22528-1 tehtud otsuse valiku diskretsiooni puhul. Lisab sularaha arve-kviitungi nr 99 01.09.05.a. Karl Lõhmuse tõlkebürooolt summas 1000 kr. 27.10.05.a selgitas kohus, missugusel alusel toimub asjas menetluse lõpetamine ja kui kaebaja soovib asja arutamist, siis tuleb sellest teatada. Kohus selgitas, et menetluse lõpetamisel hüvitatakse kaebajale seaduses märgitud kohtukulud, mis ei ole kahju. Kui kaebaja soovib esitada kahjunõude, siis tuleb see vormistada eraldi kaebusega, märkida seaduses nõutud andmed ja tasuda riigilõiv. Kohu selgitas, miks kaebaja taotlus ei ole mõistetav ja on kohut eksitav. Kohus palus täpsustada tekkinud kohtukulusummat ja anda vastus, missuguse nõude ja taotluse kaebaja esitab 03.11.05.a. esitas kaebaja taotluse, milles leidis, et vastustaja on ekslikult leidnud, et vastas tema kõigile küsimustele. MTA näitas vastuses, et OÜ ASPR-OPTION esitas maksudeklaratsiooni hilinemisega, tahab saada mitte kommentaare, vaid seadusega ettenähtud andmeid. Kaebjat laimatakse 3 aastat hiljem, mistõttu tuleb teostada kohtulik kontroll laimava kommentaari suhtes. Lisab kohtukulu täpsustava arvena 01.09.05.a. arve nr
lg 1 p 3 alusel ja nõuda kohtukulu hüvitamist
Kaebuse esitaja asja arutamist ei nõudnud ja esitas Karl Lõhmuse tõlkebüroolt uuesti võetud sularahaarve- kviitungi nr 99 01.09.05.a., milles on tehtud parandus ja märgitud, et töö teostati mitte hagi tõlkimiseks, vaid kaebuse esitamiseks. Kaebaja palub hüvitada kohtukuluna tõlketööd summas 1000 kr. Lisatud oli büroo seletuskiri 19.12.05.a. (tlk 46). VASTUSTAJA SEISUKOHAD Esindaja leiab, et asja menetlus tuleb lõpetada
Kui vastsutajale oleks olnud pöördumine mõistetav, oleks esitatud kaebajale vastus, mida ta soovis. Pöördumise halva kvaliteediga tõlge ja sellele lisatud registrikaart kinnitasid, et kaebaja ei ole enam seotud isik OÜ –ga ASPROPTION . Kui kaebuse esitaja täpsustas andmeid, siis esitati vastus, milles märgiti ära andmed, kuivõrd oli tõlgitud päringust võimalik aru saada. Kaebaja ekslikult leiab, et vastus ei sisalda neid andmeid, mida ta käesoleva istungil nimetas. Tegemist võib olla taas tõlke-probleemiga, kuna vastustaja esitas vastuse eesti keeles ega tea, kuidas see tõlgiti kaebuse esitajale. Kaebuse esitaja on kasutanud tõlketeenust, kuid see ei kuulu hüvitamisele, kuna halduskohtumenetluseks on eesti keel ja kaebust tuleb menetleda dokumentide alusel, mis esitatakse kohtule eesti keeles. Kui kaebaja keelt ei valda, siis saab ta kasutada esindaja abi.
10 peatükk sätestab ammendava loetelu kohtukulude liikides kohta. Isik, kelle kasuks kohtuotsus tehti, võib välja nõuda kohtukulu teiselt poolelt.
p 2 ja 85 p1 kohaselt kuulub asja läbivaatamise hulka tõlgi tasu.
Kohus ei tellinud Karl Lõhmuse büroolt tõlketööd. Seejuures juhib vastustaja tähelepanu asjaolule, et tõlkebüroo tegi tõlke hagi suhtes. Kulutus ei ole selliselt seotud käesoleva vaidlusega. Kui kohus leiab, et tõlge tehti kaebuse huvides, siis ikkagi tuleb tuvastada, kas büroo tegutses kaebaja nimel volituse alusel. Antud juhul ei ole kaebajal olnud esindajat. Asja kohtulikul arutamisel leidis esindaja, et osutatud teenuse maht on kontrollimatu; ka ei ole kvaliteet piisav, kuna ei ole tagatud suhtlus vajalikul tasemel; lisaks märkis S.S., et tõlk koostas tema etteütlemisel kaebuse tekstid, seega tõlgiti need vene keelde ja siis omakorda eesti keelde. Venekeelse kaebuse eraldi koostamine ei ole vajalik, ka jääb selgusetuks, miks kaebaja vajas vene keelse kaebuse trükkimist. Mitmekordne tõlkimine oleks jäänud ära, kui kaebaja oleks kirjutanud vene keeles käsitsi oma teksti ja andnud tõlkimisele, mitte ei oleks lasknud omakorda teha trükitööd ja mitmekordseid tõlkeid. Tekstid, mis on tõlgitud, ei ole sellise mahuga, mis annaks tulemuseks niivõrd suure summa. Ilmselgelt on hind liialt kõrge. KOHTU SEISUKOHAD Kohus leiab, et taotlus menetluse lõpetamiseks kuulub rahuldamisele ja menetlus tuleb lõpetada määrusega
Kaebuse esitaja sai pöördumise alusel vastuse ja tema rikutud õigused taastati. Vastustaja on möönnud, et esimene vastus, mis esitati, oli keelduv põhjusel, et ei saadud aru, mida kaebaja tegelikult soovis. Kohus leiab, et vastustaja oleks pidanud välja selgitama kahtluse või ebaselguse korral, missugune on kaebaja tegelik tahe ja esitama nõude taotluse täpsustamiseks, seejärel vastama. Käesolevalt on kaebaja saanud vastuse - tlk 17-18. Kohus selgitas kaebajale, et uute küsimuste tekkimisel on kaebajal õigus teha uus päring.
lg 2 alusel on kaebuse esitajal õigus nõuda menetluse lõpetamisel
Kaebuse esitaja on tasunud riigilõivu 10 krooni maksekorraldusega 01.09.05.a. Hansapank kaudu ja viitenumbriga 2900072673 (tlk 8). Kuna kaebuse esitajal oli õigus pöörduda kohtusse PS § 15 kohaselt ja selleks tuli kanda rahalisi kulutusi, siis oli tal õigus selleks pöörduda õigusabi teenust osutava isiku poole või koostada kaebus ise. Kohus ei nõustu seetõttu vastustaja seisukohaga, et kaebaja jättis alusetult kasutamata õigusabiteenuse ja märgitu ei võimalda hüvitada tekkinud kohtukulu. Õigusabiteenust ei ole üldjuhul võimalik saada tasuta ja vältimatult oleks kaebaja pidanud tasuma õigusabiteenuse kasutamisel tekkivad kulutused, mis tal oleks tulnud tasuda vastavale büroole ja oleks kohtukulu üksnes suurendanud.
kohaselt mõistame kohtukuludena riigilõivu tasumist, asja läbivaatamise kulusid, kautsjoni tasumist. § 85 kohaselt on asja läbivaatamise kuluks eksperdi-, tõlgi- ja tunnistajatasu (p 1). Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et hüvitamisele ei kuulu kaebuse tõlkimine eesti keelde ja et selleks oleks pidanud kohus tegema vastava nõude tõlkebüroole või et tõlketöö ei kuulu hüvitamisele, kui kaebaja ei kasutanud esindajat. Kuna vastustaja on õigesti märkinud, et kohtukaebus esitatakse kohtule eesti keeles, siis on asja tehtud vajalikuks ja põhjendatud kuluks tõlketöö eest tasumine, et kohus saaks asja arutada ja tutvuda kohtule esitatud kaebusega. Tehtud kulutusi hinnatakse asja menetluse lõpetamisel ja kui
lg 2 tulenevalt kuulub kaebaja kantud kohtukulu hüvitamisele, siis hindab kohus tehtud kulutusi, sh kulutusi tõlketööle. Kaebuse koostamiseks kohtule on tõlkebüroo arve nr 99 alusel arvestatud 400 krooni. Selle töö sisuks on kaebuse esitaja selgitusel soov kaebuse trükkimisele vene keeles, et seejärel tõlk saaks kaebuse tõlkida eesti keelde. Kaebus kohtule on vormistatud 3 lehel. Maksuhalduri vastuse tõlkimine vene keelde ( vastus 25.08.05.a) maksis 150 krooni. Seejärel on kaebaja tasunud 01.09.05.a. tõlketöö eest, mille kohaselt tõlkis tõlk venekeelse kaebuse eesti keelde ja see kaebus esitati kohtule 3 lehel. Töö hinnkas on märgitud 450 krooni . Vastustaja jäi seisukohale, et hüvitamisele kuulub 200 krooni, see on eestikeelne kaebus kohtule, mis koos rekvisiitidega on kolmel lehel, kuid selle maht on väike. Kohus nõustub vastustajaga, et tõlketöö kvaliteet on madal . Vaatamata märgitule ei saa jätta tõlketööd tasumata põhjusel, et kaebuse esitaja valik tõlkebüroo osas on osutunud ebaõnnestunuks. Ilmselgelt keelt mittevaldaval kaebajal ei olnud võimalik ette hinnata töö kvaliteedi hindamisele madalaks, kaebaja ise tõlke kvaliteeti ei saa kontrollida, kuna ta ei valda eesti keelt ja vajas spetsialisti abi. Kuigi kohus palus täpsustada tõlkebüroo kaudu hinde aluseid ja märkida tähemärkide järgi tehtava töö hindamiseks vajalikud andmed, on kaebaja esitanud uuesti kohtule sisult samasuguse arve nr 99, milles on üksnes parandatud tehtud töö osas, et tõlgiti mitte „hagiavaldus“, vaid „kaebus“. Karl Lõhmuse tõlkebüroo koduleheküljelt nähtub, et 1 lehekülg /1800 arvuti tähemärki ilma tühikuteta maksab eesti keelest vene keelde tõlkimine 120- 180 krooni; vene keelest eesti keelde samas hinnas. Erialase või kiirteksti puhul on juurdehindlused. Karl Lõhmuse büroo arvel nr 99 ei ole märget, et tõlkimisel tehti töid, mis tingiksid juurdehindluse. 1 lehekülje tõlkimise hind on ilmselt 150 krooni, mis tuleb välja arve nr 99 realt nr 1 ja realt nr 3, kuigi tähemärkide arvu seal ei ole näidatud ja jääb selgusetuks, miks hinde aluseks on võetud 150 krooni ja mitte 120 krooni. Kohus leiab, et tõlketöö hüvitamiseks kokku summas 1000 kr ei ole põhjendatud. Kohus hindab vajalikuks ja põhjendatud kuluks tõlketöö, mis tehti kaebuse huvides maksuameti vastuse tõlkimisel eesti keelest vene keelde, et kaebaja saaks aru, mis temale vastati, et esitada vastuse põhjal kaebus kohtule. Kaebus kohtule on märgitud 3 lehte ja kuna kaebuse tõlkimise eest ei ole märget, et see kuuluks kõrgendatud hinde alusel tehtava töö hulka, siis arvestab kohus vajalikuks ja põhjendatud kulutuseks 120 krooni 1 lehekülje tõlkimise eest. Kohus leiab, et arvel märgitud andmed ei ole usaldusväärsed ja vaatamata kaebuse esitajale antud lisavõimalusest esitada kohtule korrektne arve, ei ole kaebaja seda teinud ning büroolt korrektset arvet nõudnud. Kontrollimisel oleks pidanud kaebajal endal tekkima kaheldavusi tehtud tööde mahus ja ta sai kontrollida, kuidas büroo luges tähemärke ja kuidas arvestas tehtud töö hinna. Kliendil on märgitud õigused ja kui ta jättis oma õigused välja selgitamata või realiseerimata, siis leiab kohus, et puudub vajadus veelkordselt aega anda, et selgitada büroo arve olemus. Kaebaja ei taotlenudki sellist võimalust ja palus arvestada olemasoleva arvega. 01.09.05.a. koostati kaebuse tõlge või koostati kaebus vene keeles, mis maksis 400 kr ja kohus leiab, et märgitud töö ei ole olnud hädavajalik, et esitada kaebus kohtusse. Esitatud arve alusel leiab kohus, et vajalikuks kulutuseks tõlketööl tuleb võtta kaks tööd ja arvestada arve real nr 1 ja 3 tehtud tööd ja hinde aluse järgi 120 krooni, kuna tähemärkide arv lehekülje kohta on bürool jäetud märkimata ja ilmselt maksuameti vastuse tõlkimisel jääb alla 1800 tähemärgi, samuti kaebuse esimesel ja viimasel lehel. Tõlkebüroo ei märgi, kuidas ta on arvutanud tähemärke ja mitu tähemärki ta on tehtud tööde puhul saanud. Kokku peab kohus võimalikuks hüvitada tõlketöö eest 480 krooni, so real 1 ja 3 tehtud töö eest hinde alusega 120 krooni. Ülejäänud tõlketöö eest tasutud summa tuleb jätta kaebaja kanda. Kaebuse esitaja on tasunud riigilõivu 10 krooni. Riigilõiv on tasutud maksekorraldusega 01.09.05.a. (tlk 8) Hansapanga kaudu. Tasujaks on märgitud S.S., konto nr 221014956822, reg. nr 36901170232, tasutud rahandusministeeriumile, konto nr 221023778606, viitenumber 2900072673. Kohus lõpetab haldusasja menetluse
Kaebuse esitajale on selgitatud, et menetluse lõpetamise korral ta ei saa samas asjas pöörduda kohtusse –
Lõpetada haldusasja menetluse -
Välja mõista MTA Põhja maksu-ja tollikeskuselt S.S. kasuks tasutud tõlketöö eest summas 480 krooni. Riigilõiv summas 10.- krooni kuulub tagastamisele HKS § 84 lg 4 p 3 alusel. Määrusele on õigus esitada erikaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates selle avalikustamisest, s.o 27.12.05.a. Karin Kalmiste kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.