) §-le 271 kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).
lg 1 kohaselt peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud.
Vastavalt
lg 1 p-le 1 võib võlausaldaja, juhul kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, nõuda selle kohustuse täitmist. Kostja E. Piskunenko kasutab endise üürnikuna tema ja hageja vahel 29.11.2002.a sõlmitud üürilepingu alusel Vasalemma vallale kuuluvat eluruumi asukohaga xxxxx. Üürilepingu kohaselt kohustus üürnik tasuma üürileandjale igakuiselt üüri ja muude lepingu-järgsete teenuste eest. Vastavalt üürilepingule kasutavad ühes üürnikuga eluruumi üürniku abikaasa Olga Piskunenko, alaealised lapsed Daniil Piskunenko ning Lavr Piskunenko ja täisealised lapsed Jefim Blinov ning Timofei Blinov. Hageja on täitnud üürilepingust tulenevad kohustused, ent kostja E. Piskunenko ei ole üüritasu ning kõrvalkulusid nõuetekohaselt maksnud ja võlgneb seetõttu hagejale 01.02.2005.a seisuga 9079,35 krooni. Vaatamata hageja korduvatele kirjalikele nõuetele ei ole kostja E. Piskunenko võlgnevust kustutanud. Seega on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ja 9079,35 krooni võlgnevus tuleb kostja E. Piskunenkolt hageja kasuks välja mõista.
lg 1 kohaselt peab üürnik pärast lepingu lõppemist tagastama üüritud asja koos päraldistega seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Võlgnevusest tulenevalt edastas hageja kostja E. Piskunenkole üürilepingu erakorralise ülesütlemise teate. Üürilepingu erakorralist ülesütlemist ei ole ta vaidlustanud, samas ei ole kostjad ka üüritud asja tagastanud. Seega on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ja kostjaid tuleb kohustada tagastama üüritud asja, s.o. vabastama üürilepingu objektiks oleva eluruumi asukohaga xxxxxx Eluruumi vabatahtlikult vabastamata jätmise korral tuleb kostjad xxxxxx asuvast eluruumist välja tõsta. TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kohtukuluks on vastavalt TsMS § 46 p-le 1 riigilõiv. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 900,00 krooni ja esitanud taotluse selle kostjatelt väljamõistmiseks nii, et kostja E. Piskunenkolt mõistetaks välja võlgnevuse nõudelt tasutud riigilõiv 700,00 krooni ja kõikidelt kostjatelt solidaarselt ruumide vabastamise nõudelt tasutud riigilõiv 200,00 krooni. Kohus leiab, et hageja poolt kantud kohtukulu on vajalik ja põhjendatud. Kuna kohus on asunud seisukohale, et hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb kohtukulud kostjatelt solidaarselt välja mõista vastavalt hageja poolt esitatud taotlusele. 3 2/ 1 – 1926/ 05/ 05 Hannes Olev kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.