KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 09.12.2005.a. Tallinn Haldusasja number 3-697/2005 Haldusasi OÜ X kaebus AS Falck Eesti 20.05.2005.a. viivistasu otsuse nr VTO 086622 tühistamise nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev 24.11.2005.a. Menetlusosalised Kaebaja OÜ X, volitatud esindaja Terje Krupp Vastustaja AS Falck Eesti, volitatud esindaja Paavo Paal RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest või avalikult teatavakstegemisest Tallinna Halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb Tallinna Halduskohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest või avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib esitada üksnes teate esitanud isik. ASJAOLUD AS Falck Eesti linnatranspordi teenindaja Juta Rosin koostas 20.05.2005.a. kell 17.24 viivistasu otsuse nr VTO 086622 sõiduautole BMW registrimärgiga 830 ARI parkimise eest tasulisel parkimiskohal Tallinnas Teatri väljaku parklas parkimistasu maksmata (Parkis b tsoonis südalinnas kesklinna tariifiga). Otsusega määrati liiklusseaduse (edaspidi LS) § 502 lõike 1 ja 6 alusel tasumisele summa 480 krooni. Kaebaja alustas parkimist 20.05.2005.a.kell 16:21:37 , parkimise lõpuajaks fikseeriti 20.05.05.a. kell 17:32:
- Parkimist kontrollis kontrolör 20.05.05 kell 17:24:25 . MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse esitaja seisukoht ja taotlus Kaebaja auto kasutaja Terje Krupp tunnistab, et parkis südalinna piirkonnas kuid tasus ekslikult parkimistasu kesklinna tariifi alusel. Ta ei osanud eristada piirkondi. Kaebaja on nõus tasuma ametiisikule täiendavalt vajaliku lisasumma, s.o. kesklinna ja südalinna tariifide erinevuse vahe. Kaebaja on seisukohal, et viivistasu määramine on ebaõiglane ja ebaseaduslik, kuna parkija tasus parkimistasu, kuid teise tariifi alusel. Paarikroonise vahe olemasolu ei põhjenda viivistasu summas 480 krooni määramist. Kaebaja ei ole jätnud LS § 502 lg 1 kohaselt parkimistasu maksmata, kuna kaebaja tasus parkimistasu ning seadus ei näe ette sanktsiooni erineva parkimistariifi kasutamisel. Kaebaja on seisukohal, et alusetu on ametiisiku poolt seaduse selline tõlgendamine, et parkimistasu tasumine vale tariifi alusel on võrdne parkimistasu tasumata jätmisega. Samuti ei ole kaebaja ületanud parkimisaega, mistõttu ei ole alust ka LS § 502 lg 6 sätestatud viivistasu summa 480 krooni väljamõistmiseks. Vastavalt HMS §-le 54 peab haldusakt olema välja antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, kuid AS Falck Eesti linnatranspordi teenindaja Juta Rosin seda teinud ei ole. Eeltoodust tulenevalt taotleb kaebaja tühistada kaevatud viivistasu otsus. Vastustaja seisukoht Vastustaja leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning palub see jätta rahuldamata. Mootorsõiduk BMW registreerimismärgiga 830 ARI parkis 20.05.2005.a. avalikul tasulisel parkimisalal Teatri väljaku parklas. Nimetatud ala kuulub Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003.a. määruse nr 9 „Parkimistasu kehtestamine“ lisa kohaselt kõrgendatud maksumääraga kesklinna valveta tasulise parkimise tsooni (nn. südalinna tsoon). Mootorsõiduki parkimise eest oli tasutud üksnes kesklinna tariifi alusel – s.o. poole väiksemas määras, kui see on Tallinna Linnavolikogu määrusega ette nähtud. Nimetatud asjaolu tingiski parkimise viivistasu otsuse kooostamise. Parkimise viivistasu otsus koostati LS § 502 lg 1 alusel, mis näeb ette parkimise viivistasu otsuse koostamise juhul, kui parkimistasu on jäetud maksmata või kui tasutud parkimisaeg on ületatud. Vastustaja leiab, et vastutus hõlmab ka juhud, mil parkimistasu on tasutud ettenähtud väiksemas määras. Seega oli AS Falck Eesti linnatranspordi töötaja Juta Rosina poolt 20.05.2005.a. koostatud viivistasu otsus nr VTO 086622 kooskõlas LS §-ga
- KOHTU SEISUKOHAD Kohus kuulanud ära protsessiosaliste seisukohad, uurinud asjas esitatud materjale, leiab, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Vaidlust ei ole küsimuses, et OÜ-le X kuuluv mootorsõiduk BMW registreerimismärgiga 830 ARI parkis 20.05.2005.a. avalikul tasulisel parkimisalal Tallinnas Teatri väljaku parklas. Sõiduk oli pargitud kõrgendatud maksumääraga kesklinna valveta tasulise parkimise tsoonis nn südalinna tsoonis. Parkimistasu tuli tasuda vastavalt Tallinna Linnavolikogu 30.01.03.a. määruse nr 9 „Parkimistasu kehtestamine“ lisas sätestatud parkimistasu maksumääradele. Kõrgendatud maksumääraga kesklinna valveta tasulise parkimise tsoon (nn Südalinna parkimistsoon) on piiritletud Vabaduse väljaku- Roosikrantsi tänava- Pärnu maantee-Sakala tänava-Kentmanni tänava- Liivalaia tänava- Pronksi tänava- Narva maantee ja Pärnu maanteega. Viidatud Linnavolikogu määruse p 9.1 kohaselt parkimistasu maksmata jätmise või tasutud parkimisaja ületamise korral teeb parkimisjärelvalve ametiisik viivistasu määramise otsuse. Vastavalt LS §
- 2 lg 2 on parkimise viivistasu määramise aluseks parkimistasu mittetasumine või parkimisaja ületamine. Kuna kohapeal sai kontrollida parkimise mobiilset tasumist, siis koostas kontrolör parkimise viivistasu otsuse mittetasumise kohta ettenähtud määrades. Kaebaja ei vaidlustanud, et ta jättis parkimistasu tasumata ettenähtud määra kohaselt. Kohalike maksude seaduse §§-des 5 ja 14.1 kohaselt on parkimistasu kohalik maks ning maksuna kuulub parkimistasu määra kehtestamine kohaliku omavalitsuse volikogu pädevusse. Parkimistasu määrad erinevates Tallinna piirkondades on kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 30.01.03.a. määruse nr 9 „Parkimistasu kehtestamine“ lisas. Kaebaja parkis sõiduki kõrgendatud maksumääraga kesklinna tasulise valveta parkimise tsoonis, mis on määratletud Tallinna Linnavolikogu 30.01.03.a. määruse nr 9 „Parkimistasu kehtestamine“ lisa punktis 5.2.
- Vastavalt sama määruse lisa p 6.2.1 oleks kaebaja pidanud tasuma parkimise eest tariifiga 6 kr iga alustatud 15 minuti eest. Kaebaja seda ei teinud. Kohtuistungil jäi vastustaja esindaja õigesti seisukohale, et ta ei saa tühistada tehtud otsust ja sõlmida kokkulepet, et anda võimalus tasuda puudujääv parkimise tasu. Viivistasu otsus on seaduslik ja see ei kuulu tühistamisele. Viivistasu otsuse koostamisel ei näidatud parkimisaja ületamist, sest mobiilse parkimise kontrollimisel saab tuvastada üksnes seda, missuguses tsoonis ja millise tariifiga pargitakse. Kontrolörid ei saa jääda ootama, millal isik tegelikult kavatseb parkimise lõpetada. Antud juhul jätkus parkimine peale kontrolli ja väära tariifi alusel. Õigusnormidest nähtub, et vastustajale ei ole antud pädevust teostada tasaarveldusi juhul, kui sõiduki juht tasub parkimisel vale tariifi alusel; pädevuse puudumine on põhjuseks , miks ei ole võimalik sõlmida kokkuleppeid ja teostada tasaarveldust. Seadusandja tahet ei saaks moonutada ja anda võimalus omamoodi mööda hiilida tsoonimääradest. Parkimiskontrolörid teevad kuus ca 3000 otsust, tegelik parkimiste arv on märksa suurem ning kui võimaldada peale otsuse tegemist kokkuleppeid, ei oleks võimalik seaduse alusel kindlaksmääratud tsoonihindadest kinnipidamist nõuda. Kohus on seisukohal, et nn tasaarveldamisele kohustamist ei saa nõuda halduskohtu kaudu. Kuna parkimise tsoonid ja tasud on määratud õigusaktiga ja LS § 50 . 2 lg 2 kohaselt on parkimise viivistasu määramise aluseks parkimistasu mittetasumine või parkimisaja ületamine, siis seda nõuet saab muuta seadusandja. Kohtul või kohtuvälisel menetlejal oleks õigus otsustada nn tasaarvelduse üle üksnes juhul, kui seadusandja annaks selleks volituse. Antud juhul selline volitus puudub ka kohtul. Ei vasta tõele kaebaja väide, et seadus ei reguleeri antud juhtumit. Seaduses on olemas regulatsioon ning sellest tuleb kinni pidada. Kaebajal oli võimalus kontrollida, missuguses tsoonis ta sõiduki kavatseb parkida ja kui ta seda eelnevalt ei kontrollinud, tuli seda teha hiljemalt parkimise alustamisel. Missuguse kontrolli viisi parkija valib, on tema otsustada. Rikkumisel tuleb määrata viivistasu. Kaebuse esitaja oli kohustatud parkimisel arvestama kehtiva Tallinna Linnavolikogu määruse nr 9 nõuetega. Parkimistasu on Tallinna linna avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks vajaliku tulu saamiseks ja avalikul tasulisel parkimisalal parkimise korraldamiseks ja määruses sätestatud korras maksumaksja poolt, maksuobjekti osas, suuruses ja tähtajal tasumisele kuuluv rahaline kohustus. Parkimistasu objektiks on linna avalikul tasulisel parkimisalale pargitud mootorsõidukid, (järel)haagised. Parkimistasu maksjaks on mootorsõiduki juht, kes pargib sõiduki või haagise linna avalikul tasulise parkimisala piires ja juht peab parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kaebaja seisukoht, et parkimisel ei teadnud ta, missuguses parkimise tsoonis ta viibib ja ta määratles tsooni vääralt ning selle tõttu tasus vale tsoonihinde alusel, ei ole kooskõlas kehtiva õigusega ega vabasta kaebajat kohustusest järgida kehtiva määruse nõudeid. Määrus on avalikustatud ettenähtud korras ja kehtib kõigile mootorsõiduki juhtidele, kes soovivad mootorsõiduki parkida Tallinna linnas. Kui kaebuse esitaja on jätnud endale parkimiskorralduse nõuded selgeks tegemata, siis ei vabasta see teda parkimistasu maksmisest ettenähtud tsoonitariifi alusel. Kohus ei nõustu seega seisukohaga, et viivistasu otsus ei tugine seadusele. Viivistasu otsus on õiguspärane ka selles esitatud vormistuse ja kajastatud andmete suhtes. Parkimistasu maksmata jätmisel või tasutud parkimisaja ületamise korral teeb parkimisjärelevalve ametiisik viivistasu määramise otsuse (edaspidi viivistasu otsuse) (määruse lisa p 9.1). Viivistasu otsusesse märgitakse Määruse lisa p 9.
- nimetatud andmed ja p 9.4.6 otsuse tegemise aluseks olevate asjaolude lühikirjeldus ning p 9.4.7 kohaselt otsuse õiguslik alus. Viivistasu määraks on Määruse lisa p 9.6 kohaselt 480 krooni ööpäevas. Kohus leiab, et vaidlustatud viivistasu otsus kirjeldab kontrollihetkel tuvastatud asjaolusid õigesti, ehk otsuses märgitakse ära tegelikkusele vastavad andmed. Kontrolör märkis otsuses, et sõiduk oli pargitud kõrgendatud maksumääraga kesklinna tasulise parkimise tsoonis ehk südalinnas kesklinna tariifi alusel ja tõmbas ristikese otsuse vormil trükitud asjaolude kirjeldamisel kastikesse, milles on märgitud, et sõiduk parkis tasulisel parkimisalal parkimistasu maksmata. Kaebaja leiab, et selliselt otsuse andmed ei vasta tõele, kuna tasumine tegelikult toimus ehkki vale tariifi alusel. Kohus leiab, et sündmuse asjaolud on kajastatud ka antud märkimise viisi korral sisuliselt õigetena, kuna kehtivat parkimiskorda ei ole kaebaja jälginud. Otsus kajastab sündmuse asjaolusid ja märgib ära üheselt mõistetavana, et tasutud on vale tsoonihinde alusel ja mobiilsel parkimisel tegelikult ei tasutud lähtudes õigest tsoonihindest. Kohus on juba märkinud, et kontrolli hetkel sai fikseerida, et kaebaja parkis mobiilselt kesklinna tariifiga ja kaebaja tunnistab, et ta parkis nn südalinna tsoonis kesklinna tariifiga. Puudub alus tühistada viivistasu otsus, kuna otsus on koostatud LS § 50.2 lg 1 ja lg 6 alusel ja täitmiseks. LS §
- 2 lg 1 kohaselt määratakse viivistasu nii parkimistasu maksmata jätmisel kui ka tasutud parkimisaja ületamise korral. Seega ei vasta tõele kaebaja seisukoht, et otsusest ei nähtu, miks määrati viivistasu. Kaebaja kohtukuluna õigusabitasu nõuet ei esitanud. Kaebuse esitaja tasus riigilõivu. Vastustaja kohtukulu nõuet asja arutamisel ei esitanud. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, siis ei kuulu hüvitamisele kaebaja kantud riigilõiv. HKMS § 92 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti, kannab kohtukulud. Ülaltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6, § 92 lg 1, § 31 kohus OTSUSTAB: Jätta kaebus rahuldamata. Otsusele on õigus esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul arvates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse saab esitada üksnes teate esitanud isik. Karin Kalmiste Kohtunik