3-139/2005 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number 22.detsember 2005, Tallinn Haldusasi V.P.´i kaebus tühistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised 9.detsember 2005 RESOLUTSIOON Tühistada Politseiameti 05.01.2005 käskkiri nr 3t. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb asja otsustanud halduskohtule kirjalikult teatada kümne päeva jooksul, arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest, so 22.12.
- Apellatsioonkaebuse võib esitada üksnes teate esitanud isik. 3-139/2005 Politseiameti 05.01.2005 käskkirja nr 3t kaebaja V.P. vastustaja volitatud esindaja Elvis Tõnnison ASJAOLUD Distsiplinaarjuurdlus kaebaja suhtes algatati 03.12.2004 politseiprefekti käskkirjaga nr 1260p. Distsiplinaarjuurdluse kokkuvõte valmis 09.12.
- Politseiameti 05.01.2005 käskkirjaga nr 3t määrati kaebajale distsiplinaarkaristusena noomitus avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) § 84 p 1 alusel. Kaevatava käskkirja kohaselt on V.P.´i distsiplinaarsüüteoks loetud seda, et ta ei ole ajavahemikul 08.09.2004 kuni 07.12.2004 dokumendiregistris Postipoiss täitmiseks 1 edastatud kuuest kirjast avanud mitte ühtegi ja teadmiseks edastatud 37 kirjast oli avamata 35 kirja, millega rikkus kaebaja oma ametijuhendi p-des 2.20 ja 4.3 sätestatud kohustusi. Kaevatav haldusakt tehti kaebajale teatavaks tema töökabinetis 06.01.
- MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja palub tühistada Politseiameti 05.01.2005 käskkirja nr 3t. Kaebaja põhjendab kaebust järgmiselt:
- Rikutud on menetlusnõudeid. Politseiameti 10.11.98 käskkirjaga nr 270 kinnitatud Distsiplinaarjuurdluse läbiviimise juhendi (edaspidi distsiplinaarjuurdluse juhend) p 29 järgi on üheselt öeldud, et kõrgem politseiametnik kutsutakse Politseiameti personaliosakonda käskkirjaga tutvuma. Kaebajale tutvustati kaevatavat käskkirja tema töökabinetis.
- Käskkiri on õigusvastane, sest on rikutud seadusandja poolt kehtestatud karistuse määramise tähtaega. Karistus määrati 05.01.
- Teada sai kaebaja karistuse määramisest 06.01.2005, kui talle tutvustati käskkirja tema töökabinetis. Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (edaspidi TDVS) § 12 lg 1 järgi loetakse päevaks millal distsiplinaarkaristus on määratud päeva kui töötaja andis allkirja dokumendile. Kaebajale süüks pandud rikkumine avastati Ida Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna preventsiooni- ja patrullitalituse komissari M. V. poolt hiljemalt 01.12.
- Seega oleks vastavalt distsiplinaarjuurdluse juhendi p 6 ja TDVS § 6 lg 1 järgi ühekuulise tähtaja mõistes viimaseks karistuse päevaks olnud 01.01.2005, kuid kuna 01.01.2005 oli püha, siis oleks viimane päev olnud 31.12.2004 Vastavalt distsiplinaarjuurdluse juhendi p-le 6 alustatakse juurdlus viivitamata süüteo toimepanemise päeval või päeval mil süüteoasjast sai teada mis tahes isik, kellele süüdlane tööalaselt allub. Kaebaja leiab, et süüteo avastamise päevaks tuleb lugeda M. V. ettekande kirjutamise päeva 01.12.2004 (ehkki tööalaselt kaebaja talle otseselt ei allu - ametijuhenditest ega põhimäärusest seda välja ei loe).
- Distsiplinaarsüüteo toimepanemine ei ole tõendatud. 07.01.2005 saatis kaebaja e-posti teel järelpärimise asjaajamistalituse peaspetsialistile K. T.´le, selle kohta, et peale dokumentide lugemist Postipoisis näitab programm, et mõned kirjad on avamata. K.T. kontrollis kaebaja väiteid ja nõustus kaebajaga. 17.01.2005 sai kaebaja K. T poolt edastatud AS Microlink Eesti tootekonsultandi Jaanika Pilve vastuse, milles ta toob ara, et viga ei ole programmis, vaid probleemi võib tekitada vananenud Internet Exploreri versioon.
- Distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttes, mis on koostatud 09.12.2004 teenistusosakonna personali- ja politseikontrollitalituse politseijuhtivinspektori K. P. poolt on välja toodud, et distsiplinaarsüüteo toimepanemist soodustavaks asjaoluks on kaebaja vene rahvus ning halb eesti keele ning arvuti kasutamise oskus. Kaebaja loeb oma rahvuse väljatoomist põhiõiguste rikkumiseks (EV Põhiseaduse § 12). Vastustaja leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja väited on paljasõnalised ja ei tugine faktilistele asjaoludele. Ida politseiprefektuuri poolt koostatud juurdluskokkuvõttest nähtub, et V.P. jättis täitmata talle pandud kohustuse esitada perevägivalla juhtumite kohta aruanne alates septembrist 2004 iga kuu 10.kuupäevaks nagu see on ette nähtud Ida Politseiprefektuuri politseiprefekti 09.09.2004 käskkirjaga nr 128 ,,Perevägivallajuhtumite väljakutsetele reageerimise vormi kinnitamine". Nimetatud politseiprefekti käskkiri oli V. P.´ile elektrooniliselt teatavaks tehtud, mida kinnitab K. T. poolt tehtu märge käskkirja pöördel. V.P´i on tema ametijuhendiga tutvustatud allkirja vastu 27.05.
- Selle juhendi II osa teenistusülesanded p 2.20 kohaselt on kaebaja kohustatud kontrollima vähemalt kaks korda tööpäeva jooksul talle pandud tööülesandeid dokumendiregistris 2 Postipoiss ja tutvuma elektronpostkasti saadetud elektronpostiga ning võtma saadud ülesanded täitmiseks. Juurdluskokkuvõttest nähtub, et kaebajale saadeti alates 08.09.2004 kuni 07.12.2004 dokumendiregistris Postipoiss täitmiseks 6 elektronkirja, millest ta ei ole avanud mitte ühtegi. Samuti saadeti kaebajale teadmiseks 37 elektronkirja, millest oli avamata 35 kirja, s.h. politseiprefekti 09.09.2004 käskkiri nr
- 11.11.2004 on M. V. saatnud V.P.´ile elektroonilise meeldetuletuse aruande esitamise kohustuse kohta. Tõsiselt ei saa suhtuda V.P.´i väitesse, et ta avas kõik meilid, mis olid talle saadetud Postipoisi vahendusel ajavahemikul 08.09-07.12.2004, kuid millegipärast peale tutvumist kiri ei vahetanud värvi ja seetõttu jäi temal aruanne esitamata õigeaegselt. 22.12.2004 koostatud ettekanne Ida Politseiprefektuuri prefekt K.P.´ile lükkab ümber väite, et ta ei saanud koostada vastavat aruannet elektrooniliselt ja õigeaegselt. V.P.´i väidet, et viga võis olla tema arvutiprogrammis ei saa võtta tõsiselt, kuna e-maile lugedes pidi ta järelikult aruande esitamise kohustusest teada saama, kuid aruandeid ta ei esitanud. Kui asuda seisukohale, et just seda meili tema arvutiprogramm ei avanud, siis jääb arusaamatuks, miks V.P. koheselt ei reageerinud sellisele arvutiprogrammi veale. Samas ei nähtu asja materjalidest, et tegelikult V.P.´i arvutiprogrammiga oleks olnud probleeme (vt P.´i e-mail 07.01.2005 K. T.´le). Distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttest võib lugeda ka seda, et V.P. on ise tunnistanud, et ta aruandeid ei esitanud. Politseiamet on seisukohal, et V.P. tegelikult e-maile ei avanud; neile ei reageerinud ning aruannet ei esitanud nimelt seetõttu, et ta ei täitnud oma ametijuhendis toodud kohustust. Sellest tulenevalt oli alust karistada teda distsiplinaarkorras kergeima karistusega, s.o. noomitusega, teenistuskohustuste mittenõuetekohase täitmise eest. Kaebaja väited selle kohta, et rikuti distsiplinaarmenetluse läbiviimisel menetlusnõudeid, ei ole õiged ja asjakohased. Politseiameti käskkiri 05.01.2005 nr 3t, millega määrati distsiplinaarkaristus V.P.´ile sätestas ka selle, mil viisil nimetatud käskkiri talle teatavaks teha. Seal on toodud, et Ida Politseiprefektuuri prefekt peab korraldama käskkirja ühe eksemplari andmise V.P.´ile allkirja vastu ja nagu nähtub kohtuasja materjalidest, on V.P. selle koopia kätte saanud ega ole kättesaamisel esitanud ühtegi pretensiooni. KOHTU PÕHJENDUSED Pooled vaidlevad selle üle, kas distsiplinaarkaristus on määratud tähtaegselt; kas kaevatav haldusakt on kaebajale teatavaks tehtud nõuetekohaselt ning kas distsiplinaarsüüteo toimepanemine on tõendatud. 03.12.2004 Ida Politseiprefektuuri käskkirja nr 1260p (tlk 4) kohaselt algatati komissar M. V. ettekandes (tlk 48) väljatoodud faktide igakülgseks kontrollimiseks V.P.´i suhtes distsiplinaarjuurdlus. Distsiplinaarjuurdluse läbiviimise tähtajaks määrati 10.12.
- Nähtuvalt 09.12.2004 koostatud distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttest (tlk 5-7) tehti distsiplinaarjuurdluse käigus M.V. 01.12.2004 ettekande alusel kindlaks, et V.P. ei esitanud perevägivalla juhtumite väljakutsetele reageerimise aruannet septembri ja oktoobrikuu kohta, milleks tulenes talle kohustus Ida Politseiprefektuuri 09.09.2004 käskkirjaga nr 128 kinnitatud juhendi „Perevägivalla juhtumite väljakutsetele reageerimise vormide kinnitamine“ p-st
- Samuti on distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttes märgitud, et alates 08.09.2004 kuni 07.12.2004 ei ole V.P. dokumendiregistris Postipoiss täitmiseks edastatud kuuest kirjast avanud ühtegi ning teadmiseks edastatud kolmekümne seitsmest kirjast oli avamata kolmkümmend viis kirja, sh 09.09.2004 käskkiri nr
- Kaevatava haldusakti (tlk 8) kohaselt seisnes kaebaja süütegu selles, et ta ei avanud ajavahemikul 08.09.2004-07.12.2004 dokumendiregistris Postipoiss täitmiseks edastatud 3 kuuest kirjast ühtegi ning teadmiseks edastatud kolmekümne seitsmest kirjast oli avamata kolmkümmend viis kirja. Eeltoodust tulenevalt käsitleb kohus kohtuotsuses vaid neid asjaolusid, mis tõid kaasa distsiplinaarkaristuse määramise ning jätab tähelepanuta vastustaja väited sündmuse kohta, mille suhtes algatati küll distsiplinaarjuurdlus, kuid mille eest kaebajat kaevatava käskkirja kohaselt ei karistatud, kuna need väited on asjakohatud. Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse § 6 lõike 1 kohaselt võib distsiplinaarkaristuse määrata kuue kuu jooksul, arvates süüteo toimepanemise päevast, kuid seejuures hiljemalt ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil süüteost sai teada mis tahes isik, kellele süüdlane tööalaselt allub. Pooltel ei ole vaidlust faktiliste asjaolude üle, et V.P. sai kaevatava haldusakti allkirja vastu kätte 06.01.2005 ja Ida Politseiprefektuuri 09.09.2004 käskkiri nr 128 on elektrooniliselt kaebajale edastatud 09.09.
- 01.12.2004 M.V. ettekanne on tehtud selle kohta, et kaebaja ei edastanud tähtaegselt aruandeid. Nimetatud ettekandes ei ole märgitud, et ettekannete edastamine on tingitud sellest, et kaebaja ei ole arvutis avanud talle täitmiseks või teadmiseks saadetud dokumente. 07.12.2004 I.K. ettekande kohaselt 07.12.2004 kaebaja arvuti kontrollimisel selgus, et alates 08.09.2004 ei ole V.P. avanud dokumendiregistris Postipoiss täitmiseks edastatud kuuest kirjast ühtegi ning teadmiseks edastatud kolmekümne seitsmest kirjast oli avamata kolmkümmend viis kirja, sh 09.09.2004 käskkiri nr
- Kohus ei tuvastanud, et enne 07.12.2004 oleks kõnealusest sündmusest teada saanud mõni ametiisik, kellele kaebaja tööalaselt allub. Seega tuleb väidetavast süüteost teadasaamise ajaks lugeda 07.12.2004, millest arvates on distsiplinaarkaristus määratud TDVS § 6 lg-s 1 märgitud tähtaega järgides. Asjaolu, et märgitud sündmuse osas ei algatatud uut distsiplinaarmenetlust, vaid otsustati menetluse efektiivsuse ja ökonoomia põhimõttest lähtudes menetleda ilmnenud tegu samas menetluses, ei muuda kaevatavat haldusakti õigusvastaseks. ATS § 84 p 1 kohaselt on distsiplinaarsüüteoks teenistuskohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas teenistuses joobnuna viibimine. Kaebaja ei vaidlustanud asjaolu, et ametijuhendit, mille p 2.20 paneb talle kohustuse vähemalt kaks korda tööpäeva jooksul kontrollida elektronpostkastis saadetud tööülesandeid ning p 4.3, mis kohustab täitma teenistuskohustusi nõuetekohaselt, õigeaegselt ja korrektselt, on talle tutvustatud. Vastustaja esindaja kohtuistungil antud seletuste (tlk 72) kohaselt tõendavad kaebaja süütegu T.P.´i 23.12.2004 ettekanne (tlk 65) ja I.K. ettekanne (tlk 64). Samuti asjaolu, et kõigis arvutites on kasutusel Internet Exploreri versioon, mis ei ole vanem kui 5.0, mistõttu ei saanud olla probleem kaebaja arvutiprogrammis. Vastustaja esindaja seletuse (tlk 51) kohaselt on võimalik T.P.´i ettekandest järeldada, et kaebaja ei olnud 09.09.2004 täitmiseks saadetud käskkirja enne M.Vodja meeldetuletust lugenud. Distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte kohaselt tõendab distsiplinaarsüüteo toimepanemist I.K. 07.12.2004 ettekanne. Distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte koostamise ajaks (09.12.2004) T.P.´i ettekannet olemas ei olnud. Samuti ei nähtu kaevatavast haldusaktist, et T.P.´i ettekanne oleks olnud distsiplinaarsüütegu tõendavaks dokumendiks. Kaevatav haldusakt viitab käskkirja andmise alusena distsiplinaarjuurdluse käigus kogutud materjalidele. Kohus leiab, et märgitud dokument tuleb jätta arvestamata, kuna distsiplinaarmenetluse materjalidest ei nähtu, et nimetatud dokumenti oleks arvestatud karistuse määramise alusena. Distsiplinaarsüüteo 4 toimepanemist ei saa hakata kohtumenetluses tõendama kirjalike tõenditega, millele distsiplinaarjuurdluse materjalid ja karistamise käskkiri ei viita. Samas juhul, kui V.P. oleks T.P.´ile 15.11.2004 öelnud, et kuuleb 09.09.2004 käskkirjast nr 128 esmakordselt (mida tunnistajana üle kuulatud T.P. ei kinnitanud), siis oleks kaebajale distsiplinaarkaristus määratud tähtaja rikkumisega, kuna T.P. kui korrakaitsetalituse ülemkomissar on kaebaja ametijuhendi p 1.
- kohaselt tema vahetuks juhiks. Kaebaja väitis kaebuses ja kohtuistungil (tlk 72), et temale elektrooniliselt saadetud dokumendid jäävad vaatamata nende avamisele avamata dokumendi staatusesse ning sellest, et loetud kirja ikoon peab ekraanil värvi vahetama ta enne distsiplinaarjuurdlust ei teadnud. 09.09.2004 talle dokumendiregistri Postipoiss kaudu edastatud täitmiseks saadetud käskkirjaga ja muude elektrooniliselt edastatud dokumentidega on ta tutvunud nende saamisel. Kaebajale jäid arusaamatuks käskkirjas toodud aruannete esitamise tähtajad, mistõttu jäid ka aruanded õigeaegselt edastamata. Kaebaja leiab, et tegemist on arvutist tingitud probleemiga, mistõttu teda on karistatud ebaõiglaselt. Tunnistaja K.T. (tlk 51) ütluste kohaselt ei ole keegi osakonna teenistujatest analoogse arvutiprobleemiga tema poole pöördunud ning tunnistajal endal sellist probleemi ei ole olnud. Kaebaja pöördus arvutiprobleemiga tema poole esmakordselt 2004.a. lõpus. Tunnistaja ütluste kohaselt tema ei kontrollinud, kas kaebaja arvutis kirjad jäävad peale lugemist avamata kirja staatusesse või mitte, vaid kaebaja pöördumise alusel kontrolliti seda, milline selline probleem esineda. Tunnistaja I.K. ütluste (tlk 70) kohaselt V.P.´i pöördumisel tema poole kõnealuse arvutiprobleemiga, palus ta telefoni teel kaebajal kirjad avada ja vaatas oma arvutist, kuidas kaebaja seda tegi. Kaebaja kirjad jäid peale avamist ikka tumesiniseks. Tunnistajale jäi mulje, et kaebaja avab kirju oma arvutis õigesti. Tunnistaja T.P.´i ütluste (tlk 77, 78) kohaselt näitas kaebaja peale distsiplinaarjuurdlust oma arvutist, kuidas ta kirja avas aga peale avamist arvuti näitas, et kiri on avamata. /…/ Tunnistaja ütluste kohaselt on selline probleem kõigis arvutites, kui meili kaudu kirju avada, siis ei muuda kiri värvi, kuid Postipoisi kaudu avades muudab. Postipoisis näitab varem emaili kaudu loetud dokumenti sellisena nagu seda ei oleks loetud. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et kaebaja poolt distsiplinaarsüüteo (kirjade avamata jätmine) toimepanemine on tõendamata ning tunnistajate I.K. ja T.P.´i ütlused kinnitavad pigem kaebaja väidet, et probleem on tingitud arvutist. Distsiplinaarjuurdlus on läbi viidud pealiskaudselt, mistõttu on jäänud välja selgitamata tähtsust omavad asjaolud ning kogumata vajalikud tõendid. Kuna kaevatav haldusakt kuulub tühistamisele ainuüksi eeltoodud põhjusel, puudub vajadus käsitleda protsessiosaliste väiteid seoses muude menetlusnormide rikkumistega. Juhindudes eeltoodust ja HKMS § 26 lg 1 p-st 1, kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada ja kaevatav haldusakt tühistada. Kristina Maimann kohtunik 5