3-05-909/1

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 12.

2. a Tallinn Haldusasja number 3-1312/05 Haldusasi M.I. kaebus haldusasjas nr 3-1312/05 Ämari vangla vastu RESOLUTSIOON Tagastada M.I.i kaebus haldusasjas nr 3-1312/05, kuna kaebus on esitatud oluliste puudustega ja kaebuse puudused on kõrvaldamata EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG Määrusele on õigus esitada erikaebus 10 päeva jooksul arvates määruse saamisest Tallinna Ringkonnakohtule lisades tagastuva kaebuse materjali. I. KAEBUSTEGA SEOTUD ASJAOLUD 1) M.I. esitas 14.10.05.a. (postiümbrik) kaebuse Ämari Vangla administratsiooni tegevusele ja taotles tasuta õigusabi andmist. Kaebuses on kirjeldatud ilma mingit konkreetset sündmust või aega nimetamata kaebaja probleemi seotult tööga kindlustamisel. Ei olnud märgitud, kes ja millal ning missuguse tegevusega rikkus kaebaja õigusi, vaid avaldus lahendada tema probleemid. Kohus jättis kaebuse käiguta 19.10.05.a., kuna kaebusest ei selgunud, missugust keeldumist tööga kindlustamisel vaidlustatakse, kaebus oli esitatud 1 eksemplaris, kaebuselt ei olnud tasutud riigilõivu 10 kr ja samas ei olnud taotletud riigilõivu tasumisest vabastamist. Kohus selgitas, et kui kaebaja soovib esitada kohustamisnõude, siis esitatakse see 30 päeva jooksul keeldumise teatavakstegemisest. Kohus selgitas, et need puudused tuleb kõrvaldada 15 päeva jooksul määruse saamisest ja kui kaebus on esitatud hilinemisga, siis tuleb lisaks põhjendada tähtaja möödalaskmine ja taotleda tähtaja ennistamist. 2) Samal ajal küsis kohus Ämari vanglalt, missugused võivad olla kaebuse esitaja probleemid, et saada kiiremini ülevaade kaebuse võimalikest asjaoludest. 31.10.
3. väljastas vangla selgituse ja lisas dokumendid, millest nähtus, et 26.08.05.a. andis Ämari Vangla direktor välja käskkirja nr 357, millega kustutati kaebaja AS Eesti Vanglatööstuse nimekirjast kriminaalmenetluse objektiivsuse huvides alates 29.08.
4. Uue tööle esitamise taotluse esitas M.I. 26.10.05.a. ja see registreeriti nr-ga 706 ja taotlus on veel menetluses, töötamine otsustatakse mõnes muus käitises. M.I. sai tutvuda selle haldusaktiga allkirja vastu 29.08.05.a. ja vastav märge on tehtud haldusaktile. Haldusaktile on märgitud edasikaebamise kord ja tähtajad. Käesolev kohtule saabunud avaldus ei puuduta seda taotlust ja selle lahendamist. 3) 02.11.05.a. saabus Tallinna Halduskohtusse Jõhvi HK 11.10.05.a. määruse alusel lahendamiseks kohtualluvuse järgi M.I.i kaebus Ämari Vangla tegevusele. Määrusest nähtub, et kaebuse oli esitanud M.I. kohtusse 16.09.05.a. Postiümbrikult nähtub, et kaebaja andis kaebuse üle vanglale 14.09.05.a. Kaebuse sisu ja tekst on sarnane Tallinna HK-sse saabunud ja käiguta jäetud kaebusega. Seega on M.I. pöördunud ühe ja sama nõudega kahte kohtusse. Käesolevalt leiab kohus, et need tuleb lugeda üheks kaebuseks. 4) Kohtumääruse käiguta jätmise kohta sai M.I. kätte 24.10.05.a. allkirja vastu (tlk 8). Kaebuse esitaja oleks pidanud vastama määrusele hiljemalt 09-k novembriks 20005.a. 04.11.05.a. on M.I. üle andnud Ämari vanglale taotluse Tallinna HK-le, mis saabus kohtusse 09.11.05.a. M.I. märgib, et ta palub lahendada tema töötamisega seotud küsimus. Ta sai kätte Ämari Vangla direktori käskkirja nr 357 26.08.05.a., milles sai teada oma töölt vabastamise põhjuse- kriminaalasja uurimise huvides. Talle tehti test 22.07.05.a. narkootilise aine tarvitamise suhtes ja tuvastati positiivne proov. Ta kõrvaldati töölt ja sellega rikutakse tema õigusi. M.I. palub välja mõista Ämari vanglalt keskmise kuu töötasu aja eest, mil ta ei tööta. Palub kohustada vanglat taastama ta väljaspool vanglat töötajate nimekirjas töötamiseks samal töötamiskohal. Palub vanglalt välja nõuda kõik tema asjaga seotud dokumendid. Lisab 10 krooni riigilõivu. Kaebuses ei märgita, kas tema taotlus, mille ta esitas vanglale 26.10.05.a. on leidnud lahenduse ja kas ta rakendati tööle mõnes muus käitises. Kaebaja ei märgi, et ta esitab täpsustuse juba esitatud kohtukaebuses, ei märgi haldusasja numbrit ega kohtuniku nime, mille alusel saaks kindlaks teha, kas ta esitab uue kaebuse või mitte. Kaebus vormistati kantseleis haldusasjana nr 3-1431/
5. 5) Jõhvi HK –s on kaebaja avaldus kohtule tõlgitud tõlgi poolt eesti keelde. Tõlgitud kaebusest nähtub, et kaebaja vaidlustab tema töötamise lõppemise seotult koondamisega. Ka Tallinna HKle esitatud kaebuses märgib kaebaja sama. Seega on kaebaja märkinud, et ta töötas Ämari vanglas 2002.a. veebruarist kuni juuli 2005.a. ja siis ta koondati. Kaebaja ei märgi, missugusel põhjusel ja millal ta täpselt koondati ning ei kirjelda asjaolusid, mis on seotud kaebusega ja võiksid selgitada, kes ja millal teda koondas ja missuguselt töötamiskohalt. Ta ei lisa haldusakti, mille alusel lõpetati tema töötamine. Ta märgib vaid üldiselt, et tema taotlused jäetakse rahuldamata administratsiooni poolt ja ta soovib töötada ka edaspidiselt, tal ei ole korrarikkumisi. Võimalust leida töökohtu vanglas pole ette näha. Temal on õigus olla tagatud tööga tsooni piires. Kaebuse esitaja ei täpsusta nõuet, samas ei selgu kaebusest, mis ta mõtleb märkides, et palub nõudmine administratsiooni vastu rahuldada ajaks, mil ta ei tööta, „keskmise palga osas „ Kohtule ei ole esitatud konkreetseid nõudeid ja ei ole märgitud, missugused ja missugusel alusel on nõudmised seotult keskmise palgaga. HKMS § 10 esitab kaebuse esitajale mitmeid nõudeid ja kui neid nõudeid ei oska kaebaja järgida, siis vähemalt peab ta ise oskama nimetada sündmuse või haldusakti, mida ta vaidlustab. Nõue on HKMS § 10 lg 2 p
6. Kaebaja peaks oskama ise kirjeldada haldusakti või toimingu sisu – HKMS § 10 lg 2 p 2, kuna teadmata sündmust või haldusakti, ei saa osutada kaebajale ka õigusabi. Kohus oli palunud kaebajal täpsustada kabust elementaarses osas ja märkida, missugust sündmust või haldusakti ta vaidlustab, et seejärel saaks kaebajat abistada. Kaebuse esitaja seda ei ole teinud. Kaebus ei vasta HKMS § 10 nõuetele ja kõrvaldamata on ka muud puudused, sh lisamata kaebuse II eksemplar ning riigilõivu kohta kehtivad andmed. Venekeelse II eksemplari lisamine ei ole ülejõu käiv tegevus kinnipeetavale, kellel on selleks piisavalt aega, seda enam, et väidetavalt on ta töötu. Kohtule esitatud teine kaebus, mis registreeriti haldusasjana 3-1431/05 puudutab konkreetselt aga vaidlust, milles kaebaja soovib töötada väljapool tsooni ja nõuab endisele töötamiskohale ennistamist. Teine kaebus on seotud 26.08.05.a. Ämari Vangla direktori käskkirjaga nr
7. Tema kustutamine nimekirjast toimus mitte koondamisena juulikuus, vaid augustikuusnimekirjast kustutamisena. Kaebuses ei märgita, et see on esitatud juba varem saadetud kaebuse täpsustamiseks. Kui see oleks saadetud varem esitatu täpsustamiseks, siis oleks kaebajal olnud võimalik viidata eelmise määruse andmetele ja märkida haldusasja number. Seega on tegemist erinevate kaebustega. II. KOHTU SEISUKOHAD Ülaltoodust tulenevalt leiab kohus, et teisena saabunud kaebus tuleb uuesti jätta käiguta ja kohus täpsustab kaebuse puudused eraldi määrusega, et otsustada selle edasine võimalik menetlemine, kuna seal on nimetatud konkreetne haldusakt, mille suhtes saab teha kindlaks, missugused õigused kaebajal on ja kuidas neid kaitsta. Haldusasi nr 3-1312/05 osas tuli kaebuse esitajal kõrvaldada puudused hiljemalt 15 päeva jooksul arvates kohtu käiguta jätmise määruse saamist. Kohus on eelnevalt märkinud, et kaebaja sai kohtumääruse kätte allkirja vastu 24.10.05.a. Käesoleva ajani ei ole kaebuse esitaja kaebuse puudusi kõrvaldanud, vaid on esitanud kohtule juba uue kohtukaebuse ja teistsuguse nõude Ämari vangla vastu. Kohus on juba märkinud, et haldusasja nr 3.1312/05 kaebuse asjaolud oli võimalik kirjeldada kaebuse esitajal nii, et need oleksid arusaadavad, selleks ei ole vaja kaebajal kõrvalist abi. Ka sai kaebaja kohtule selgitada, mis nõuded ja kelle vastu tal on esitatud. Kaebaja sai tasuda riigilõivu või paluda sellest vabastamist, kuid ta selles kaebuses riigilõivu ei esitanud ning ei taotlenud lõivu tasumisest vabastamist. Kohus leiab, et sisuliselt saab kaebaja käitumist tõlgendada nii, et ta on mõistnud, et tema õigusi rikub mingi muu konkreetne tegevus või haldusakt ja selle tõttu ta esitas uue kaebuse. Käesoleva kaebus tuleb tagastada läbivaatamatult, kuna selle puudused ei võimalda seda menetlusse võtta ja kohtumääruse nõuded on käesoleva ajani täitmata. Kaebaja ei ole taotlenud ka vastamiseks tähtaja pikendamist ega teatanud, mis ta seotult kohtumäärusega on ette võtnud, et täita kohtu nõuded. Kaebaja on saanud esitada uue kaebuse, ta on saanud esitada uue taotluse töö saamiseks ja ilmselt võib rikkuda tema õigusi uue taotluse lahendamise tulemus, kui see oli negatiivne, mis võib selgitada, et kaebajal puudub otseselt pahatahtlus jätta kohtumääruse nõuded täitmata. Kohus järeldab, et kaebaja ei vaja enam selle kaebuse arutamist. Vastupidiselt on tegemist kaebaja poolt tahtliku määruse nõuete ignoreerimisega. Kohus oli hoiatanud, et kui kaebaja ei täida määratud ajaks kohtumääruse nõudeid, siis kaebus tagastatakse. Kohus ei näe põhjust, et teha asjas veelkord käiguta määrus ja anda kaebajale uus tähtaeg. Ülaltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 10 lg 1, lg 2, lg 3, lg 4, lg 5, lg 6, § 11 lg 1 p 1, p 2, lg 2 , lg 3 , § 31 lg 3 kohus Tagastada M.I.i kaebus haldusasjas nr 3-1312/05, kuna kaebus on esitatud oluliste puudustega ja kaebuse puudused on kõrvaldamata Määrusele on õigus esitada erikaebus 10 päeva jooksul arvates määruse saamisest Tallinna Ringkonnakohtule lisades tagastuva kaebuse materjali. Karin Kalmiste kohtunik