) § 24 lg 1 p 3 järgi lõpetab kohus menetluse, kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja arvatud, kui kaebaja taotleb asja läbivaatamist. Kaebaja on kohtule 15.12.05.a. teatanud, et nõustub menetluse lõpetamisega. Kaebaja teatab, et tal puudub huvi menetluse jätkamiseks, kuna vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistamisega on kaebajale selle otsusega kaasnenud negatiivsed tagajärjed likvideeritud. Seoses kaevatud haldusakti kehtetuks tunnistamisega, on kaebaja esitanud kohtule taotluse tema poolt kantud kohtukulude väljamõistmiseks. Asjas kantud kohtukuludena märgib kaebaja tasutud riigilõivu (10 krooni) ning kulu õigusabile (4602 krooni), mille kandmise kohta on kohtule esitatud arved nr M 50528 ja nr M 51124 ning Hansapanga maksekorralduse ja OÜ Gaudium kassa sissetuleku order. Kohtukulude kohta märgib kaebaja, et need on põhjendatud, kuna kaebaja ei oma ise õigusalaseid eriteadmisi, et koostada oma õiguste rikkumist selgitavat ja õiguste kaitset parimal viisil tagavat kaebust. Kaebusega seotud töömaht kujunes suureks seoses kirjavahetusega politseiasutusega. Eriti märkimisväärne töökulu tekkis Ida Politseiprefektuuriga, kes korduvalt lükkas tagasi kaebaja esindaja taotlused karistusregistri andmete muutmiseks avalduse saatmisel karistusregistrisse ning kaebaja esindaja oli sunnitud vastavasisuliste avaldustega korduvalt pöörduma Ida Politseiprefektuuri. 21.12.05.a. saabus kohtule ARK`i seisukoht asjas kantud kohtukulude kohta. ARK ei nõustu kaebaja kohtukulunõudega ja vaidleb sellele vastu, ühtlasi palub kohtukulud jätta poolte endi kanda. ARK on seisukohal, et taotletud õigusabikulud on asja raskust ning laadi arvestades ka põhjendamatult suured ja ülepaisutatud. Esitatud taotluse kohaselt on kaebuse koostamiseks kulunud kolm tundi esindaja poolt, kes iga päev koostab sarnaseid kaebusi ja nende sisu järgi võib eeldada, et tegemist on ühe põhjaga, millel muutuvad ainult isikute nimed, kuupäevad ja tegevuskohad. Järelikult on kohtukulud kaebaja poolt küll kantud, kuid põhjendamatud osas, mis ei vasta tehtud tööde mahule ja ajale ning tööde eest, mida ei ole üldse tehtud. Senine kohtupraktika on välja kujunenud analoogilistes kohtuvaidlustes, et õigusabikulude suurusjärk jääb paari tuhande krooni juurde ning eeldab vähemalt ühe istungi toimumist ja on seetõttu koos esindustasuga. Antud asjas on kohtukulud selgelt ebaproportsionaalsed.
ei reguleeri kohtukulude väljamõistmist juhul, kui vastustaja on vaidlustatud õigusakti vabatahtlikult tühistanud kohtumenetluse ajal. Vaidlustatud otsuse tegemise aluseks olevates dokumentides esitatud ebatõesed andmed tulenesid Politseiameti eksimusest. 2)
lg 2 kohaselt kaebuse esitaja kasuks mõistetakse välja tema poolt kantud kohtukulud, kui kohus lõpetab menetluse põhjusel, et kaevatud haldusakt on haldusorgani poolt kehtetuks tunnistatud. Normi sõnastus ei sea kohtukulude väljamõistmist sõltuvusse sellest, kas haldusorgan tunnistab vaidlustatud haldusakti kehtetuks vabatahtlikult või mitte; või kas haldusakti vastuvõtmise tingis mõne teise ametiasutuse eksimus. Kohtukulude väljamõistmise seisukohalt on määravaks see, et haldusorgan, kes haldusakti vastu võttis, on selle kehtetuks tunnistanud. Kohtukulude kandmise kohustust ei saa panna mõnele teisele menetlusvälisele isikule. Asjas kuulub analoogiana kohaldamisele
Käesolevas asjas ei ole teisi vastustajaid peale ARK. Kohus leiab, et antud juhul on menetluse lõpetamise aluseks
Kuna kaebuse esitaja taotleb asja menetluse lõpetamist, kaebuse esitaja õigused on taastatud, siis vastavalt
Õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel on Riigikohus viidanud 24.04.01.a. haldusasjas nr 3-3-1-19-01 vajadusele hinnata, kas vaidluse iseloom ja keerukus ning vastaspoole tegevus tingisid vajaduse kasutada õigusabi. Kohus võib sõltuvalt asjaoludest vähendada kaebajale väljamõistetavaid õigusabikulusid või jätta need
Kohus saab välja mõista üksnes asjas kantud põhjendatud ja vajalikud kohtukulud. Selleks tuleb esitatud kuludokumentides esitada kogu informatsioon osutatud õigusabist, et kohtul oleks ülevaade otsustamaks, millises vormis abi ja millises ulatuses oli põhjendatud ning vajalik. Nimetatud informatsiooni puudumisel võib kohus vähendada väljamõistmisele kuuluvat õigusabi summat või jätta esitatud taotlus rahuldamata. Kohtuistung asjas toimus 25.11.05.a. ja asjas osales esindajana M.Saareväli. Kohtuasi ei ole materjalimahukas, kuid vaatamata sellele on esindaja, erinevalt teistest seda liiki koostatud ja esitatud kaebustest, pidanud pöörduma korduvalt mitme asutuse poole, et selgitada välja, miks Polis andmed ei ühti kaebajale teadaolevate andmetega, samuti põhjusel, et Karistusregistri andmed ei ole õiged. Kaebaja poolt esitatud arvetel kajastub informatsioon õigusabi aja ning hinna kohta. Arvetelt nähtub, et õigusabi osutamise ühe tunni hind on 800 krooni, mis ei ole õigusabi osutamise hindasid arvestades kõrge. Kokku on kaebaja õigusabi eest tasunud 4602 krooni, mis hõlmab kaebaja konsulteerimist, analüüsi, kaebuse koostamist ning kaebaja esindamist halduskohtus. Kohus ei pea väljatoodud summat ebamõistlikult suureks, arvestades asjas tehtud tööd. Kohus ei saa nõustuda vastustaja seisukohaga, et esindaja töö kaebuse koostamisel saab piirduda üksnes nimede ja kuupäevade vahetamisega ega sisalda muid toiminguid, mida esindajal tuleb esindatava huvides teha. Kaebuse koostaja ja esindaja vaeva vähendas arvestatava kohtupraktika olemasolu. Arvestades vaidluse keerukuse astet ning asjas toimunud kohtumenetluse kestvust ja mahukust, tuleb asjas kantud õigusabikulu pidada põhjendatuks ja vajalikuks summas 4200 krooni. Selline summa on ka kooskõlas kohtupraktikaga sarnastes asjades. Seega otsustab kohus, et on põhjendatud ARK`lt kaebuse esitaja kasuks välja mõista kohtukulud summas 4200 krooni. Menetluse lõpetamise korral ei saa isik uuesti pöörduda kohtusse samas asjas (
Menetluse lõpetamise määruse peale on õigus esitada erikaebus (
Kui kaebuse esitaja taotleb
lg 1 p 3 alusel menetluse lõpetamist ja kohus taotluse rahuldab, siis tagastatakse tasutud riigilõiv-
Riigilõivu tagastamisega tegeleb Kohtute Raamatupidamisekeskus, kelle poole tuleks kaebajal vastavasisulise avaldusega pöörduda peale määruse jõustumist või esitada kohtule andmed, missugusele arvele tuleb tagastada riigilõiv, et kohus seejärel esitaks määruse täitmiseks raamatupidamise osakonnale. Mõista välja ARK-ilt kaebaja kantud kohtukuluna õigusabitasu kokku summas 4200 krooni. Tagastada kaebaja tasutud riigilõiv 10 krooni. Menetluse lõpetamise määruse peale on õigus esitada erikaebus (
Määrusele on õigus esitada erikaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates selle kättesaamisest. Karin Kalmiste Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.