§ -le 8 lg oli kehtiv leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Lepingu oleks saanud lõpetada vaid seaduses ja pooltevahelisest lepingulistest õigustest ja kohustustest tulenevatel alustel (
Seadusest ei tulene, et ostjal on õigus jätta hankelepingust tulenevad kohustused täitmata või lõpetada leping põhjusel, et ta on sõlminud hankelepingu kolmanda isikuga.
ÜS § 138 tulenevalt ARK –il tuli 08.10.03.a. hankelepingu täitmisel lähtuda lepingus kokkulepitust ja hea usu põhimõttest, ARK tellis numbrimärgid kaebajalt, ta ei ole keeldunud tellimuste esitamisel motiivil, et tal on kohustused seotult teise riigihankega nr 011548 . ARK-i kohustused ei muutunud kaebuse esitaja ees läbi uue riigihanke korraldamise. 08.10.03.a. hankelepingust (tähtajaline töövõtuleping kui kestvusleping) tuleneva kohustuse ülesütlemise saab vaidlustada tsiviilkohtumenetluse korras ja käesolevaks ajaks on lepingu ülesütlemine toimunud. Kaebaja väide, et tema õigusi rikutakse avalik-õiguslikus suhtes, ei ole leidnud kinnitust. Väide, et riigihanke teostamisele asumine toob kaasa kehtivast lepingust tulenevate õiguste rikkumise, kuna on vältimatult vastuolus seaduslikkuse põhimõttega ning PS § -ga 14, on arusaamatu. Kaebaja oletus, et ARK-ile vajaliku riigihanke läbiviimine igal-juhul rikub tema õigusi, on meelevaldne. Riigihanke läbiviimine on ostja õigus ja tahtevabadus. Toodete ja teenuste ost on kaebaja otsustada, see on kaebaja õigus, mitte kohustus. Riigihankeid reguleeriv seaduse raamistik näeb ette hanke korraldamise korra ja kui seda on järgitud, ei saa rikkuda hanke läbiviimine kaebaja õigusi. Riigihanke läbiviimine iseenesest ei saa rikkuda kaebaja õigusi. Eelmise hanke läbi sündinud lepingu kaudu lepingupartnerlust saab rikkuda eeldusel, et ARK taganeb eelmisest lepingust, kuid ARK ei öelnud ühepoolselt lepingut ülesse. ARK –i saadetud kirjast tulenevalt teeb kaebaja ebaõiged järeldused. Tegelikult teatas ARK, et kavandab läbi viia RHS § 10 lg 1 alusel avatud pakkumismenetluse mootorsõidukite ja nende haagiste riiklike registreerimismärkide ostmiseks. Ta kutsub AS X osalema märgitud pakkumisest; kahest asjaolust tulenevalt palub lõpetada ARK ja AS X vahel 08.10.03.a a sõlmitud lepingu poolte vahelisel kokkuleppel. ARK soovis konstruktiivseid läbirääkimisi kaebajaga, kuna eelmine riigihange oli läbi viidud RHS rikkudes (hanke maksumus ületas rahvusvahelist piirmäära, avatud pakkumismenetluse asemel kasutati väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetlust). RHS § 54 lg 1 kohaselt oleks ostja pidanud kasutama 3 avatud pakkumismenetlust. Teiste pakkumismenetluste kasutamine on lubatud vaid RHS märgitud juhtudel. RHS § 57 määrab, millal võib ostja kasutada väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetlust. AS-ga X pakkumismenetlus ja tulemusena sõlmitud hankeleping ei toimunud kooskõlas seadusega ja on vastuolus avaliku õigusega. ARK oleks pidanud avaliku halduse kandjana järgima kehtivat õiguskorda. Ausa riigihanke eesmärk ei ole mitte üksnes vara säästlik kasutamine ja majandamine, vaid ka vaba konkurentsi ja ettevõtlusvabaduse kindlustamine. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetluse tulemusel hankelepingu sõlmimine tingimustes, kus pidi olema välja kuulutatud avatud pakkumismenetlus ning maksumus ületas rahvusvahelist piirmäära, on vastuolus ühetaolise kohtlemise põhimõttega, pärsib vaba konkurentsi ning on tõlgenduv, kui samade teenuste pakkumisest huvitatud isikute õiguste diskrimineerimine. Ühelgi ettevõtjal ei ole eesõigust saada riigilt tellimusi ning riigil puudub kohustus ühe ettevõtja eelistamiseks. Konkreetse ettevõtja eelistamine oli antud juhul toimunud, talle loodi soodsad ärivõimalused seaduse nõuete (RHS) rikkumisega ja see tõi kaasa teiste ettevõtjate õiguste rikkumise. Avalik huvi riigihanke menetluses seisneb legaliteedi, võrdse kohtlemise ja vaba konkurentsi tagamise põhimõtete kaitses. ARK analüüsis vajadust täiendavatele numbrimärkidele, koguseid, leidis, et kaebaja sõlmitud lepingu maksumus ei kata numbrimärkide koguste vajadust ja viis läbi uue/täiendava riigihanke. AS X sai võimaluse osaleda selles hankes. Samal ajal riigihanke nr 011548 teostamisel sõlmiti leping kolmanda isikuga, kuid ei jäetud AS X ees täitmata lepingulisi kohustusi. Lepingulistest suhetest tulenev vaidlus ei kuulu halduskohtu kompetentsi. Vastustaja ei ole rikkunud head haldustava AS X suhtes; ka ei ole rikkunud õiguspärase ootuse printsiibist tulenevaid põhimõtteid. AS X on lepingu ülesütlemise teostanud 2004 a juulis . ARK-il on registreerimismärkide tootmismahtude prognoositavatest kogustest ja tegelikest kogustest alates 2000 a esitatud väljavõte. Aastate lõikes on prognoositavad kogused jäänud alla 25% ulatuses tegelikule hiljem selguvale vajadusele. Riigihanget välja kuulutades rahalises mahus ei olnud võimalik ette näha, milline saab olema numbrimärkide koguseline maht. AS-ga X sõlmitud lepingu alusel saab ARK teha prognoosid, et nendest kogustest märkidest ei piisanud tegelike vajaduste rahuldamiseks. ARK saavutas läbi uue hanke soodsamad tulemused. AS X lepinguline eeldatav üldine maht oleks olnud 32 000 000 EEK: 133 ( 1 tk hind) 0 240 601 tk (60 150 tk aastas); uue lepingu puhul 32 000 000 EEK: 31 ( 1 tk hind) = 1 032 258 ( 258 068 tk aastas). ARK registreerimismärkide minimaalne vajadus hetkel on 1000 tk päevas. AS X ei ole ainus numbrimärkide tootja turul, talle ei antud hanke käigus eri või ainuõigust, mistõttu ARK võib oma tegevuses efektiivsemate tulemuste saavutamiseks leida uusi tootjaid, vajadusel kuulutada välja uus pakkumine ja ARK ei ole kohustatud siduma end jäädavalt ASga X. Kaebuse väidete kontekstis ei ole oluline, kas ARK-il oli reaalne vajadus uute numbrimärkide järgi, kuid vastustaja esitab andmed, mis kinnitavad, et planeerides oma 2004 a eelarvet, oli prognoos numbrimärkidele 52 260 komplekti, tegelik vajadus kujuneb üle 64 000 komplekti. ARK ei saanudki ilmselgelt soovida kõigi numbrimärkide tootmist kaebajalt. ARK oli tellinud kaebajalt kindla koguse numbrimärke, ülejäänud vajadused katab ta teiste riigihangetega. Vastustaja ei näe alust, missugune põhistaks kaebaja õiguste rikkumist. Kaebus tuleb jätta rahuldamata, samuti kohtukulu hüvitamise nõue. Kohtu seisukohad ja otsus 4 Kohus kuulanud ära protsessiosaliste seisukohad, uurinud esitatud materjale, leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele.
lg 2 kohaselt oli kehtiv leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik ja pooled täitsid seda ning ostja ei saanud varjatult tegutseda eesmärgil sõlmida uus hankeleping ja vaikimisi lugeda eelmine hankeleping tühiseks. Kui uue riigihanke väljakuulutamine oleks varjatult seda eesmärki ka taotlenud, ei oleks ikkagi saanud see mõjutada varasema riigihanke nr 010323 kehtivust, kuna vastavat haldusakti ei ole välja antud, riigihanke tulemusel sõlmitud leping oli kehtiv. Lepingu lõpetamine saaks toimuda seaduses sätestatud viisil ja pooltevahelisest lepingust tulenevatel alustel ja korras (
ARK ei jätnud hankelepingust tulenevat kohustust täitmata ja esitas tellimuse ning alusetu on väita, et ARK lõpetas hankelepingu, kuna soovis sõlmida ja sõlmis sama lepinguobjekti kohta paralleelse lepingu kolmanda isikuga. 08.10.03.a. hankelepingust kaebaja väidetavat ülesütlemist ta ei vaidlustanud tsiviilkohtumenetluse korras, ta ei pöördunud kohtusse kohustuse täitmise nõudega (
ARK kohustused kehtetuks ei muutunud ja kaebuse arutamisel kogutud materjal kinnitab, et riigihange viitenumbriga 011548 ei kattu eelmise riigihankega. Kaebuse esitajal ei ole tõendeid, et tellimuse maht 08.10.03.a. sõlmitud hankelepingu järgi oleks vähenenud. Vastustaja on selgitanud ja esitanud tõendid, mis kinnitavad, et uus riigihange korraldati eesmärgil katta tegelik nõudlus registreerimismärkide järgi, AS –le X sõlmitud hankelepingule ei ole asendavat lepingut sõlmitud. Kohus ei korda siinkohal vastustaja esitatud andmeid ja nõustub vastulause põhjenduste ja esitatud andmetega. 5. AS X leiab, et tegemist on põhiõiguste kaitse küsimusega suhetes ARK-iga . Kaebaja väidetel on halduskohtu poole pöördumise põhjuseks asjaolu, et avalik-õiguslikus suhtes teostatud toiming rikkus tema subjektiivseid õigusi ja HKS § 7 lg 1 tulenevalt saab halduskohus kontrollida riigihankes teostatud toimingute õiguspärasust, kuna kaebajal on selleks põhjendatud huvi. Ta soovib esitada kahjunõude. TsÜS § 38 lg 1 sätestab, et õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus; lg 2 kohaselt õiguste teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. TsÜS § 139 sätestab heausksuse eeldused;
lg 2 märgib, et kohustuste täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. TsÜS § 138 tulenevalt lepingu täitmisel lähtutakse lepingus kokkulepitust ja hea usu põhimõttest. Kaebuse esitaja leiab, et samasugused õigused ja põhimõtted kehtivad hea halduse tavana ka avalik-õiguslikus suhetes ja vastustajal ei olnud võimalust ega õigust välja kuulutada uut samasugust riigihanget. Kaebaja toetub HMS § 3 lg 2 ja § 4 lg 1 ja lg 2 toodud nõuetele. AS X leiab, et halduse toiming peab olema kohane, vajalik, proportsionaalne seatud eesmärgiga; otsustus peab olema kaalutletud ja kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. 6 Kohus märgib esmalt, et sõlmitud leping ja riigihankest tulenevalt sõlmitav leping (nüüdseks sõlmitud leping hanke edukama pakkujaga) või lepingu poolte vaheline õigussuhe ei muutu avalik-õiguslikuks suhteks. Pooltevahelised lepinguõiguslikud vaidlused on tsiviilõiguslikud ka riigihangete läbi sündinud lepingute suhtes. AS X leiab, et uue riigihanke väljakuulutamine ei olnud lubatav ja rikub tema õigusi, kuna temal oli õigus eeldada, et pikaajalised suhted ja asjaolu, et ta oli igati kontrollitud ja usaldusväärne lepingupartner, andsid talle eelisõiguse loota, et kõik ARK-ile vajalikud numbrimärgid tellitakse eelmise riigihanke tulemusel temaga sõlmitud lepingu alusel. Kaebaja ei toetu seejuures RHS normidele, vaid üksnes eksitavalt faktilistele asjaoludele, millele ta annab väära tähenduse. Vastustaja märgituga ei nõustu ja kohus leiab, et ARK –i seisukoht on õige. Kaebuse läbivaatamisel tuleb kontrollida, missugused isiku subjektiivsed avalikke õigusi, põhiõigusi ja vabadusi rikutakse, ka seadusest või õigusloovatest aktidest tulenevaid õigusi. Kaebaja on tuletanud halduskohtus kaitstava õiguse HMS-i sätetest ja leiab, et riigihanke väljakuulutamine rikub tema põhiseaduslikku õigust omandile ( PS § 32), kuna tema varaline sfäär väheneb võrreldes olukorraga, kui riigihanget ei oleks välja kuulutatud. Vastustaja leiab õigesti, et AS-il X ei ole subjektiivset õigust nõuda, et ostja ignoreerib kohustust, mis tuleneb RHS normidest. ARK oli saatnud kirja AS-le X 17.12.2003.a., millega ei toimunud ülesütlemist kehtivast lepingust, kuigi vastustaja tegi ettepaneku asuda lepinguliste suhete korrastamisele põhjusel, et hankeleping tuli sõlmida RHS § 54 lg 1 alusel avatud pakkumismenetluses ja RHS § 57 , mis määrab, millal võib ostja kasutada väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetlust, aluseid tegelikkuses ei esinenud. ARK tunnistas, et ta ei olnud eelmist riigihanget teostanud kooskõlas seaduse nõuetega ja avalike huvidega ega saanud enam sama viga korrata. Seega saab hea halduse nõuetega vastuolus olla ARK-i varasem tegevus, kuna isikute usaldust halduse õiguspärase toimimise vastu rikuti. ARK tunnistab, et eelmise juhtkonna tegevus ei garanteerinud riigihankemenetlust, milles oleks järgitud legaliteedi, võrdse kohtlemise, vaba konkurentsi reeglite järgimist. Kohus leiab, et kui ostja täidab riigihangete seaduse nõudeid, siis ühtlasi on järgitud kaebaja poolt nimetatud hea halduse tavasid, kuivõrd kaebaja ei ole viidanud, et vastustaja rikkus riigihanke väljakuulutamisel ja läbiviimisel RHS norme. Kohus on juba märkinud, et riigihanke teostamisele asumine ei toonud kaasa eelmisest riigihankest tuleneva numbrimärkide tellimuse vajaduse äralangemist, mistõttu ei ole õige kaebaja väide, et riigihanke teostamine olukorras, milles on juba üks kehtiv leping numbrimärkide tellimusele olemas, on vältimatult toimunud seaduslikkuse põhimõtteid eirates ja vastuolus PS § 14 –ga. Riigihanke läbiviimine ei riku iseenesest kaebaja õigusi, kui hange viiakse läbi kooskõlas RHS normidega. Riigihanke läbiviimine on seotud ostja õigusega soetada temale vajalikku teenust või toodet. RHS sätestab raamid, kuidas ostja käitub temale vajaliku toote/teenuse soetamisel, riigihankemenetlus toimub RHS sätestatud avalik-õiguslike toimingute kaudu ja riigihanke läbiviimisel tegutseb ostja avalik-õiguslikus vormis. HKS § 3 lg 1 p 1 ja lg 2 alusel on riigihankest tulenev vaidlus lahendatav halduskohtus. Kaebaja ei ole riigihankemenetluse käigus algatanud vaidlust ja läbis ise riigihankemenetluse pakkujana, kuid ei osutunud edukaks. Läbiviidud riigihankemenetluse toiminguid kaebuse esitaja vaidlustada ei soovinud. 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.