KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Elle Kask Määruse tegemise aeg ja koht 15.12.2005, Tallinn Haldusasja number 3-1246/2005 Haldusasi Päästeameti kaebus V.B.´i poolt süüliselt tekitatud varalise kahju 43805,62 krooni hüvitamise nõudes. Resolutsioon Jätta rahuldamata Päästeameti taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ja lõpetada haldusasja nr 31246/2005 menetlus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada erikaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. ASJAOLUD: 12.07.2005 kohtumäärusega haldusasjas nr 3-643/2005 tagastati kaebus halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Tallinna Ringkonnakohtu 02.09.2005 määrusega haldusasjas nr 2-3/931/2005 tühistati Tallinna Halduskohtu eelnimetatud määrus ning asi saadeti halduskohtule eelmenetlustoimingute jätkamiseks. HKMS § 12 lg 3 kohaselt halduskohus kontrollib eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt. Kui kaebuse esitamise tähtaeg on mööda lastud ning kaebuse esitaja taotleb tähtaja ennistamist, lahendab kohus pärast teiste protsessiosaliste arvamuse saamist kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse. Halduskohus rahuldab tähtaja ennistamise taotluse, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Kui halduskohus leiab, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja taotlust tähtaja ennistamiseks ei ole esitatud, samuti juhul, kui halduskohus jätab tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, lõpetab ta määrusega asja menetluse. 28.10.2005 jättis kohus kaebus käiguta, kuna kaebaja ei olnud põhjendanud, mille alusel ta leiab, et kaebus kohtule on esitatud tähtaegselt. 14.11.2005 esitas kaebaja kohtule taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Mõjuva põhjusena tõi kaebaja pool välja asjaolu, et Päästeamet ei saanud antud asjas tegutseda enne Siseministeeriumi kui riigivara valitseja arvamuse saamist. Lisaks viitas kaebaja 10.11.2004 jõustunud Vabariigi Valitsuse korraldusele nr 807-k „Päästeasutuste ümberkorraldamine“, mis suurendas oluliselt Päästeameti õigusteeninduse (2 teenistujat) töömahtu. Samuti viitas kaebaja 09.12.2004 Tallinna Linnavaolikogu määrusele nr 43 „Tallinna linna ametiasutuste ümberkorraldamine, Tallinna Keskkonnaameti, Talinna 1 Kommunaalameti, Tallinna Transpordiameti ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti põhimääruse kinnitamine“ punktile 3, millest tulenevalt suurenes samuti 2004 aasta lõpus ja 2005 aasta alguses oluliselt Päästeameti töömaht. 29.11.2005 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse tähtaja küsimuse lahendamiseks suulises menetluses. Kaebaja esindaja kohtuistungil jäi tähtaja ennistamise taotluse juurde ning uusi põhjendusi ei esitanud. Vastustaja kaebuse esitaja põhjendustega ei nõustu ning palub jätta tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata. Kohus leiab, et kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega ning puuduvad mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks. Haldusasjas tuleb menetlus lõpetada HKMS § 12 lg 3 alusel. Kohtu põhjendused on järgnevad: Kaebuse kohaselt põhjustas V.B., olles kohustuslikus ajateenistuses Tartu ÜksikPäästekompaniis 23.12.1999, liiklusõnnetuse. Ida-Viru Politseiprefektuuri 06.01.2000 otsusega nr A-438 karistati isikut rahatrahviga Haldusõiguserikkumiste seadustiku (HÕS) § 99 lõike 1 alusel Liikluseeskirja (LE) § 100 ja § 53 lõike 5 rikkumise eest. Nimetatud õnnetuses muutus Tartu Üksik- Päästekompanii bilansis olev mootorsõiduk Volkswagen Passat registreerimisnumbriga 148 TBS kasutuskõlbmatuks. Päästeamet 04.04.2005 esitas V.B.´ile pretensiooni nr 2-4-20/425, milles kohustati V.B.´it tekitatud kahju viivitamatult likvideerima. Kuna pooled kohtuvälisele kokkuleppele ei jõudnud, esitas Päästeamet 17.05.2005 Tallinna Halduskohtule kaebuse V.B.´i poolt süüliselt tekitatud varalise kahju 43 805, 62 krooni hüvitamise nõudes. Kehtiva HKMS § 9 lg 4 kohaselt võib kaebuse haldusakti või toiminguga tekitatud kahju hüvitamiseks esitada kohtule kolme aasta jooksul arvates päevast, millal kaebuse esitaja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, kuid mitte hiljem kui kümne aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest arvates. HKMS 01.01.2000-01.01.2002 kehtinud redaktsiooni § 9 lg 2 kohaselt võis kaebuse õigusvastase haldusakti või toiminguga tekitatud kahju hüvitamiseks esitada kohtule kolme aasta jooksul arvates kahju tekkimisest teadasaamisest, kuid mitte hiljem kui kümne aasta möödudes õigusvastase haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest. Kahju tekkimise aluseks olev haldusõiguserikkumine leidis aset 23.12.
- 27.12.1999 alustati teenistuslikku juurdlust, mis lõppes 12.01.2000 teenistusalase kokkuvõtte koostamisega. Selleks ajaks olid selgunud kõik liiklusõnnetuse asjaolud, kahju tekitaja ja kahju suurus. 08.01.2000 lõppes V.B.´i kohustuslik ajateenistus kaitseväes. V.B.´it distsiplinaarkorras ei karistatud. Haldusõiguserikkumise toimepanemise ajal kehtinud Avaliku Teenistuse seadus (ATS) ega Kaitseväeteenistuse seadus (KVTS) ei reguleerinud ametnike, sh ajateenijate, varalist vastutust süüliselt riigile kahju tekitamise eest. Töötajate varaline vastutus on õigusvaldkond, mis oli
- aastal reguleeritud ENSV Töökoodeksiga (TööK). Tööõiguslik materiaalne vastutus laienes ka avalikele teenistujatele, kui neile kas ATS-i või teiste eriseadustega polnud sätestatud erikorda tekitatud kahju hüvitamiseks. Töökoodeks ei sätestanud kahju hüvitamise taotluse esitamiseks tähtaega. Alates 01.01.2002 hakkas jõustuma Riigivastutuse seadus (RVS), mille § 27 alusel lisati ATS-i ametniku varalist vastutust reguleerivad sätted ning § 30 alusel KVTS-i kaitseväelase varalist vastutust reguleerivad sätted. RVS § 31 lg 2 sätestab, et enne käesoleva seaduse (RVS, ATS ja KVTS täiendamise) jõustumist tekitatud kahju hüvitamiseks või alusetult üleantud raha või asja tagastamiseks võib taotluse või kaebuse või hagi esitamiseks kehtinud 2 tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui kolme aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates. RVS-ga täiendatud KVTS § 187 lõike 1 kohaselt on kaitseväelane kohustatud hüvitama riigile süüliselt teenistuskohustuste rikkumisega tekitatud kahju. Sama paragrahvi lõike 4 teise lause kohaselt kohaldatakse tähtaegade osas ATS sätteid. RVS-ga täiendatud ATS § 892 lõike 1 kohaselt teeb kahju hüvitamiseks ametniku ametisse nimetamise õigust omav isik ametnikule kirjaliku ettepaneku kahju hüvitamiseks, näidates ära kahju hüvitamise ulatuse, korra ja tähtaja ning hüvitise nõudmise aluseks olevad asjaolud. Ametnik vastab ettepanekule kirjalikult, näidates ära, kas ta kohustub kahju hüvitama või keeldub sellest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ettepaneku võib teha kolme kuu jooksul arvates päevast, millal ametisse nimetamise õigust omav isik nõude aluseks olevatest asjaoludest teada sai või pidi teada saama, kuid mitte hiljem kui kolme aasta jooksul kahju tekitamisest arvates. Kui ametnik ei ole õigeaegselt ettepanekule vastanud, keeldub kahju hüvitamisest või ei ole ettepanekus näidatud tähtajaks kahju hüvitanud, mõistab ametisse nimetamise õigust omava isiku kaebuse alusel ametnikult hüvitise välja halduskohus. Taotlus tuleb halduskohtule esitada 30 päeva jooksul kaebuse esitamise õiguse tekkimisest arvates (ATS § 892 lg 4). Kaebuse materjalist nähtuvalt on Tartu Üksik-Päästekompanii saanud haldusõiguserikkumise materjali 12.01.2000 vastuseks Üksik-Päästekompanii 04.01.2000 avaldusele (nõudele) nr 6-
- Päästeamet esitas pretensiooni V.B.´ile kahju hüvitamiseks alles 04.04.
- Kuna haldusõiguserikkumine pandi toime enne 01.01.2002, millal ei olnud sätestatud KVTS-is ega ATS-is varalist vastutust riigile tekitatud süüliselt teenistuskohustuste rikkumisega kahju hüvitamiseks, siis oli kaebuse esitaja kohustus alates nimetatud sätete jõustumisest 01.01.2002 astuda mõistliku aja jooksul vajalikke samme kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Seega Päästeametil oli õigus esitada V.B.´ile ettepanek tema poolt riigile tekitatud kahju hüvitamiseks juba 01.04.
- Viimane tähtaeg käesoleva kaebuse esitamiseks oli 01.01.2005 lähtuvalt RVS §-ist 31 lg
- Kohus ennistab kaebuse esitamise tähtaja, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel (HKMS § 12 lõige 3). Riigikohtu halduskolleegium on 19.07.2001 määruses haldusasjas nr 3-31-38-01 märkinud, et kohtupraktika kohaselt on mõjuvaks põhjuseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamisel peetud üksnes objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Sellisele seisukohale on asunud ka Riigikohtu halduskolleegium 25.jaanuari 2001 määruses haldusasjas nr 3-3-1-58-00 ja 19.jaanuari 2001 määruses haldusasjas nr 3-3-1-59-
- Seega on kohtupraktikas loetud mõjuvaks põhjuseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse lahendamisel üksnes objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebuse tähtaegset esitamist. Kaebusele lisatud materjalist nähtub, et Tartu Üksik-Päästekompanii edastas Päästeametile 28.05.2004 kirja nr 1.1-1/328 riigivara kõlbmatuks tunnistamise, mahakandmise ja hävitamise kohta Tartu Üksik-Päästekompaniis, milles Päästeametit teavitati sõiduauto Volkswagen Passat reg. nr. 148 TBS seisukorrast, märkides selle lühiiseloomustuse, sõiduki tehnilised andmed, 06.01.2000 eksperthinnangu ning komisjoni poolt tehtud ettepaneku kõnealuse sõiduauto mahakandmiseks, kuna see muutus kasutamiskõlbmatuks ning taastamine ei olnud majanduslikult otstarbekas. 17.06.2004 pöördus Päästeamet Siseministeeriumi poole taotlusega Tartu Üksik-Päästekompanii bilansis arvel oleva riigivara (sõiduauto Volkswagen Passat 148 TBS, riigivara registri reg nr 33002983) mahakandmiseks. 12.07.2004 kirjaga 7.2-8-3/5657 palus Siseministeerium Päästeametil esitada riigivara mahakandmise otsuse vormistamiseks riigile tekitatud kahju hüvitamist tõendav dokument. 10.12.2004 teatas Päästeamet, et ei saa kahju hüvitamise dokumenti esitada, kuna kohtuvälist kokkulepet ei ole saavutatud ning vaid Siseministeeriumil on õigus pöörduda kahju hüvitamise nõudega kohtu poole. 3 15.03.2005 kirjas nr 7.2-8-3/5657 palus Siseministeerium selgitust antud küsimuse lahendamise viivitamisega seoses ning asjakohaste dokumentide esitamist. Nimetatud kirjas palub Siseministeerium Päästeametil selgitada, mida on ette võetud antud küsimuse lahendamiseks, arvestades, et liiklusõnnetusega seonduv teenistusalane juurdlus oli läbi viidud juba 12.01.2000 ning olid selgunud liiklusõnnetuse asjaolud, kahju tekitaja ja kahju suurus. Kõnesolevale Siseministeeriumi kirjale Päästeamet ei ole käesoleva ajani vastanud, mida kinnitas kohtuistungil kaebaja esindaja, samas ei osanud ta kohtule selgitada, miks ei ole Siseministeeriumi nimetatud kirjale vastatud. Vastuse asemel esiatati pretensioon vastustajale ning kaebus halduskohtule. Kohtu arvates selline kaebaja käitumine on arusaamatu, kuna Päästeamet ise oma kirjas Siseministeeriumile väidab, et Päästeametil puudub õigus pöörduda kohtu poole vastavalt Riigivaraseaduse §-ile 7 lg 2 ning see õigus on üksnes Siseministeeriumil. Selle asemel, et esitada kõik vajalikud dokumendid Siseministeeriumile viimase nõudmisel, jäetakakse lihtsalt ministeeriumile vastamata ja alustatakse iseseisvalt tegutsemist pärast Siseministeeriumi viimast kirjalikku pöördumist 15.03.
- Kohtu poolt on tuvastatud, et alles pärast viidatud kirjavahetust Päästeameti ja Siseministeeriumi vahel, mis algas 17.06.2004 ning lõppes 15.03.2005, alustati läbirääkimisi vastustajaga (04.04.2005) ning seejärel pöörduti kaebusega halduskohtu poole (17.05.2005). Tähtaja ennistamise taotluse esitamine põhjusel, et Päästeamet ei saanud tegutseda enne Siseministeeriumi arvamuse saamist, on käesoleval juhul kohatu, kuna Siseministeeriumi poole pöörduti riigivara mahakandmiseks alles 17.06.2004, mil kahju tekitanud liiklusõnnetusest oli möödunud juba üle nelja aasta. Samas vajab äramärkimist, et Päästeamet ei pidanud vajalikuks täita Siseministeeriumi nõudeid, mis esitati 15.03.2005 kirjas ning Päästeamet pidas võimalikuks Siseministeeriumi arvamust ära ootamata pöörduda kaebusega halduskohtu poole. Siseministeerium seevastu sai anda oma arvamuse asja lahendamiseks üksnes peale Päästeameti vastust 15.03.2005 kirjale nr 7.2-8-3/5657, mis jäi andmata. Kaebaja pööras kohtu tähelepanu asjaolule, et 12.07.2005 kohtumäärusega haldusasjas nr 3643/2005 tagastati kaebus üksnes pädevuse puudumise tõttu, nimetatud kohtumääruses ei olnud kaebuse esitamise mittetähtaegsust välja toodud. Kohus peab siinkohal vajalikuks kaebajale selgitada, et juhul, kui kaebus tagastatakse pädevuse puudumise tõttu, siis muid asjaolusid, nagu näiteks kaebuse tähtaegsus, ei pea välja tooma. Halduskohus kaebuse saamisel eelkõge kontrollib, kas kaebuse läbivaatamine kuulub kohtu pädevusse. Kui halduskohus leiab, et kaebuse lahendamine ei kuulu kohtu pädevusse, siis pädevuse puudumine on esmatähtis asjaolu, mille ilmnemisel kuulub kaebus tagastamisele. Seetõttu muud kaebusega seonduvad asjaolud, nagu näiteks kaebuse vastavus HKMS § 10 nõuetele, sh kaebuse esitamise tähtaegus, jms ei oma määravat tähtsust ning kohus ei pea neid sellisel juhul eraldi välja tooma. Tallinna Ringkonnakohus saatis asja tagasi Tallinna Halduskohtule eelmenetlustoimingute jätkamiseks, mis tähendab, et kui pädevuse küsimus on ära langenud, tõusetub järgnevalt kaebuse tähtaegsuse küsimus, mida kohtul tuleb lahendada enne kaebuse sisuliseks läbivaatamiseks menetlusse võtmise otsustamist. Kohus on arvamusel, et Päästeamet ei ole esitanud ühtegi kaalukat põhjendust, mida kohus võiks hinnata objektiivseks, miks viivitati riigivara mahakandmise taotluse esitamisega üle nelja aasta. Samal põhjusel ei saa lugeda tähtaja ennistamise mõjuvaks asjaoluks ka kaebaja poolt viidatud Vabariigi Valitsuse 10.11.2004 korraldust nr 807-k ja Tallinna Linnavolikogu 09.12.2004 määrust nr 43, kuna nimetatud õigusaktidest tulenevad tagajärjed saabusid alles
- aasta lõpuks. Seega olid kaebajal olemas kõik võimalused pöörduda tähtaegselt kahju tekitaja poole taotlusega kahju hüvitamiseks ning keeldumisel kahjunõudega kohtusse. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kaebuse esitaja ei ole välja toonud ühtegi mõjuvat põhjust kaebetähtaja ennistamiseks, mida kohus võiks hinnata objektiivse takistusena. 4 Mõjuvad põhjused peab ära näitama tähtaja mööda lasknud protsessiosaline (Riigikohtu halduskolleegiumi 19.01.2002 määrus asjas nr 3-3-1-59-00). Kohus ei pea analüüsima tähtaja ennistamist otsustades asjaolusid, mida ennistamist taotlev isik ei ole mõjuvate põhjustena välja toonud. Elle Kask Kohtunik 5