← Eesti

3-04-266/2

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2152/04 Otsuse kuupäev 30.11.2004 Kohtunik Elle Kask Kohtuasi G.M.i kaebus Eesti Vabariigilt Siseministeeriumi kaudu varalise kahju nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 09.11.2004 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja G.M. ja vastustaja esindaja Tanel Järvet Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, sellest halduskohut teavitades 10 päeva jooksul arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib esitada üksnes teate esitanud isik. Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Keskkriminaalpolitsei MKO politseiinspektor Tanel Järvet teostas 13.06.2002 G.M.i poolt kasutatavates ruumides asukohaga , Tallinn, läbiotsimise, mille käigus võeti ära 3 kaebuse esitajale kuuluvat arvutit (2 laptopi ja 1 desktop). Politseiinspektor Tambet Grauberg Politseiameti tööruumides 13.08.2002 tagastas 13.06.2002 toimunud läbiotsimisel võetud 3 arvutit. Kaebaja väitel läbiotsimise käigus võeti ära 3 tervet ja töökorras arvutit, kuid tagastati 2 katkist laptopi. Kaebuse esitaja hindab tekitatud kahjuks 18 000 krooni (2x9000 kr), kuna kaebaja väitel katkised arvutid ei võimalda nende edaspidist sihipärast ja otstarbekat kasutamist. G.M. esitas kahju hüvitamise nõude Riigivastutuse seaduse alusel. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Kaebuses väidetakse, et rikutud on G.M.i Põhiseaduse §-s 33 sätestatud õigust, mis lubab läbiotsimise teostamist ainult seaduses (KrMK § 139-1429) sätestatud korras. Läbiotsimine pidi toimuma KrMK §-ide 141 ja 147 kohaselt. Kaebaja väitel on uurija Tanel Järvet jämedalt rikkunud KrK § 140 lg 2 nõudeid, mida kaebuse esitaja hindab enda põhiõiguste jämeda rikkumisena. Kaebuse esitaja on seisukohal, et 13.06.2002 koostatud läbiotsimise protokoll on tühine ja õigusvastane ning läbiotsimisel teostatud toimingud on õigusvastased. Ajavahemikul 13.06.2002 kuni 13.08.2002 pidi politseiinspektor Tanel Järvet tagama G.M.i vara säilimise, mida Tanel Järvet ei teinud. Kaebuse esitaja taotleb välja mõista Eesti Vabariigilt Siseministeeriumi kaudu 18 000 krooni tekitatud varalise kahju hüvitisena. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Keskkriminaalpolitsei MKO politseiametnike poolt 13.06.2002 G.M.i kontoris Tallinnas, teostatud läbiotsimise kohta vormistati protokoll, mille sisu on oma allkirjaga kinnitanud ka G.M.. Ära võetud ja ekspertiisi saadetud arvutid

(3)olid pakitud Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude osakonna pitseriga pitseeritud musta kilekotti. Seega oli tagatud nimetatud arvutite status quo säilimine alates läbiotsimisel pitseerimisest 13.06.2002 Tallinnas,. Kohtuekspertiisi-ja Kriminalistika Keskuse ekspertiisiaktiga on kinnitamist leidnud, et läbiotsimisel ära võetud arvutid olid mittetöökorras. Tallinna Halduskohtu 15.11.2002 otsusega haldusasjas nr 3-1123/02 jäeti rahuldamata G.M.i kaebus Keskkriminaalpolitsei MKO politseiametnike poolt 13.06.2002 teostatud läbiotsimise õigusvastaseks tunnistamiseks. Nimetatud Tallinna Halduskohtu otsusega tuvastati, et Keskkriminaalpolitsei poolt 13.06.2002 teostatud läbiotsimine G.M.i kontoris oli õiguspärane ja seaduslik. Kõnealune kohtuotsus on jõustumata ning on Tallinna Ringkonnakohtu apellatsioonimenetluses. Vastustaja esindaja palub kaebuse jätta rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud poolte selgitustega ja haldusasjas esitatud tõenditega, hinnates neid kogumis ning vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning puudub alus selle rahuldamiseks. Käesolev kaebus on esitatud Eesti Vabariigilt Siseministeeriumi kaudu varalise kahju väljamõistmiseks summas 18 000 krooni. Kahju tekkimine peab olema põhjuslikus seoses vastustaja süülise käitumisega, mille tulemusel tekiks kaebajale kahju. Kohus leiab, et käesoleval juhul puudub vastustaja süüline käitumine, millest oleks tingitud kaebuse esitajale kahju tekkimine. Puudub põhjuslik seos vastustaja tegevuse ja väidetava kahju tekkimise vahel. Käesoleval juhul kohtule ei ole esitatud tuvastamiskaebust, milles kaebaja oleks taotlenud toimingu(te) õigusvastasuse kindlakstegemist koos kahju hüvitamise nõudega. Käesolevas haldusasjas nr 3-2152/04 kaebuse esitaja ei ole vaidlustanud vastustaja toiminguid, mille õigusvastasuse tuvastamist (õigusvastaseks tunnistamist) oleks haldusasja raames taotletud. Kaebuses G.M. üksnes viitab toimingutele, mis on tema hinnangul õigusvastased (seotud läbiotsimise ja arvutite võetusega). Kohus siinkohal peab vajalikuks ära märkida, et G.M. on eelnevalt haldusasjas nr 3-1123/02 vaidlustanud Tanel Järveti ja Tambet Graubergi tegevuse seonduvalt 13.06.2002 läbiotsimisega ja selle käigus arvutite
(3)võetusega. 15.11.2002 kuulutatud kohtuotsusega haldusasjas nr 3-1123/02 jäeti G.M.i kaebus rahuldamata osas, mis käsitles eelnimetatud politseiametnike tegevust. Samas kohus ei saa võtta aluseks nimetatud kohtulahendis tuvastatud asjaolud, kuna kõnealune kohtuotsus on jõustumata. Halduskohtu ülesanne ei ole kontrollida kriminaalmenetlustoimingu vajalikkust ja otstarbekust ega seda, millised kogutud faktilised andmed on kasutatavad tõendina kriminaalasja otsustamisel, need küsimused on kriminaalkohtu lahendada. Halduskohtu ülesanne on kontrollida, kas menetlustoiminguga ei rikutud isiku põhiõigusi ega vabadusi (RK üldkogu 22.12.2000 määrus nr 33-1-38-00). Halduskohtulik kontroll piirdub selles valdkonnas üksnes isiku põhiõiguste riive olemasolu või selle puudumise tuvastamisega. Kaebuse esitaja viitab tema suhtes põhiõiguste rikkumisele tulenevalt PS §-st
  1. Nimetatud põhiõigusliku sätte kohaselt kodu on puutumatu ning ei tohi tungida kellegi eluruumi, valdusse ega töökohta ega neid ka läbi otsida, välja arvatud seadusega sätestatud juhtudel ja korras avaliku korra, tervise või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks, kurjategija tabamiseks või tõe väljaselgitamiseks kriminaalmenetluses. Kriminaalmenetluse käigus ning kooskõlas kuni 01.07.2004 kehtinud Kriminaalmenetluse koodeksiga (KrMK) teostati 13.06.2002 läbiotsimine G.M.ile kuuluvates ruumides asukohaga , Tallinn, mille käigus võeti muuhulgas ära 3 arvutit. Kohtu hinnangul G.M.i suhtes ei ole rikutud PS §-is 33 sätestatud põhiõigusi. Seega puudub riive G.M.i põhiõigustele PS § 33 alusel. Käesolevas haldusasjas vaidlus puudub selle üle, kas läbiotsimine ja võetus toiminguna olid õiguspärased (see on juba vaidlustatud varasemas haldusasjas). Kohtule esitatud 31.07.2002 ekspertiisiaktist nr IA106-02/3652 nähtub, et ekspertiisi on saadetud Tallinnas, läbiotsimisel ära võetud 3 arvutit pitseeritud kilekotis. Nimetatud kilekott pitseeriti läbiotsimise kohas kaebuse esitaja juuresolekul. 13.06.2002 koostatud läbiotsimise protokollis on märgitud, et G.M. annab vabatahtlikult välja esemed ja dokumendid, mis on tema käes. Protokollist nähtuvalt läbiotsimisel kaebusi ja avaldusi ei esitatud. Kõnealusele läbiotsimise protokollile on alla kirjutanud G.M.. Kaebuse esitaja süüdistab politseiinspektor Tanel Järvetit selles, et too ei taganud läbiotsimisel ära võetud 2 arvuti säilimise. Kohus leiab, et kaebuse esitaja sellekohane väide on oletuslik ja alusetu. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, millest võiks seda järeldada. Tanel Järvet selgitas kohtus, et pitseeritud kilekott arvutitega seisis tema kabinetis, mida ta kasutab üksinda ning kõrvalistel isikutel juurdepääs sinna on välistatud. Pitserit ei ole vahepeal, s.t peale läbiotsimist ja enne ekspertiisi saatmist, rikutud. Vastupidist kinnitavaid tõendeid ei ole kaebaja kohtule esitanud. Eelnimetatud ekspertiisiakti kohaselt töökorras on desktop korpuses arvuti, mille esipaneelil kiri “Digital Venturis 575”. Laptopil IBM 2141-182 puudub aku ning ekraani parempoolne hing on murdunud. Laptop MITAC 3025D liigutamisel kostab sisemusest kolinat, korpuses on lahtine metallmutter, mis kleebitud peale ekspertiisi teostamist kleeplindiga arvuti korpuse pealispinnale. Tanel Järvet kinnitas kohtule, et läbiotsimise käigus võetud esemete (3 arvuti) vaatlust kohapeal ei teostatud, need lihtsalt pakiti musta kilekotti, mis koheselt ka pitseeriti. Kohus ülalöeldut kokku võttes asub seisukohale, et põhjendamatu on käesolevas haldusasjas ka kahjunõude esitamine. Kaebaja ei ole oma kaebuses esitanud ühtegi eelnevalt õigusvastaseks tunnistatud toimingut, millele tuginedes kahjunõuet saaks esitada. Kohus on juba juhtinud tähelepanu asjaolule, et käesolev kaebus ei ole tuvastamiskaebus ning selles ei nõuta konkreetse toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist (õigusvastaseks tuinnistamist), mis võiks olla eelduseks kahjunõude esitamisele ning põhjuslikus seoses väidetava kahju tekkimisega. Samas on ka kahjunõude suurus oletuslik ning tõendamata, kaebaja on kahju suuruse suvaliselt määratlenud
  2. aastal kehtivates hindades, mis on saadud internetist seisuga 09.11.
  3. Kohus ei anna hinnangut kaebuses loetletud kriminaalmenetlustoimingute otstarbekusele ja vajalikkusele ning millised faktilised andmed on kasutatavad tõendina kriminaalasjas, kuna selleks puudub halduskohtul pädevus. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS §-st 26 lg 1 p 6; §-st 31 lg 1, 4 ja 5, kohus otsustas: Jätta G.M.i kaebus rahuldamata. Elle Kask Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.