Obsah (5)

§ 45§ 9§ 46§ 52§ 54

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 07. novembril 2005, Tallinn Haldusasja number 3-654/2005 Haldusasi OÜ X (registrikood xxxxxxxx) kaebus Maksu-

) ja haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) sätetele leiab kaebaja, et toodud regulatsiooni eesmärk on kindlustada haldusakti kättesaamine adressaadi poolt, et tagada isikule võimalus oma õiguste kaitseks. Tulenevalt seaduse eesmärgist ei saa ühele isikule suunatud haldusakti kätteandmist teise samal aadressil asuva isiku töötajale, kuidagi lugeda haldusakti kättetoimetamiseks adressaadile, sest nii pole isikule tagatud võimalust haldusaktiga tutvuda ega seda vaidlustada. Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-155-04 leiab, et dokumendi kätteandmine juriidilise isiku töötajale on toimunud vaid siis, kui see on üle antud esindusõiguslikule isikule, üldjuhul juhatuse liikmele, mitte aga suvalisele töötajale. OÜ X on postiaadressil igapäevaselt kättesaadav, kuid postitöötaja lohakuse tõttu anti dokument üle valele isikule. OÜ X on ilmutanud täiendavat initsiatiivi talle suunatud haldusakti kättesaamiseks, ehkki tal seadusest tulenevalt poleks sellist kohustust olnud. Arvestades, et kaebuse esitaja ei ole postiasutuselt maksuotsust kätte saanud, tuleb lugeda haldusakti kättesaamiseks kaebuses märgitud kuupäeva. Lähtudes eeltoodust on kaebus esitatud tähtaegselt /tl 131-133/. 6. HMS (kohaldatav

§ 45

alusel) § 25 lg 1 kohaselt haldusakt, kutse, teade või muu dokument toimetatakse menetlusosalisele kätte vastavalt seaduses või määruses ettenähtud korrale või taotluses tehtud valikule kas postiga, dokumendi väljastanud haldusorgani poolt või elektrooniliselt. Vastavalt HMS § 26 lg-le 1 dokumendi postiga kättetoimetamise korral saadetakse dokument menetlusosalisele taotluses märgitud aadressil tähtkirjaga. Seaduses või määruses sätestatud juhtudel võib dokumendi kätte toimetada lihtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga. Sama paragrahvi lg 3 järgi dokument loetakse menetlusosalisele kättetoimetatuks, kui see on kohale toimetatud menetlusosalise elu- või asukoha aadressil või kui see on menetlusosalisele postiasutuses allkirja vastu üle antud.

§ 9lg 1 järgi muu hulgas mõistet asukoht kasutatakse selles seaduses tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi Ts

ÜS) tähenduses. Vastavalt TsÜS § 29 lg-le 1 juriidilise isiku asukoht on tema juhatuse või juhatust asendava organi asukoht, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 46

lg-st 2 tulenevalt maksuhalduri kirjalikud haldusaktid toimetatakse kätte vastavalt sama seaduse 4. peatükis sätestatule. Nähtuvalt

§ 52

lg-st 1 maksuhaldur võib valida kättetoimetamisviiside vahel, kui seadusega ei ole sätestatud kohustuslikku kättetoimetamisviisi.

§ 54

lg 2 kohaselt juriidilisele isikule või asutusele saadetakse dokument registrisse kantud aadressil lihtkirjaga. Sama paragrahvi lg 6 kohaselt juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud aadressil saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui on möödunud viis päeva selle saatmisest Eesti piires või 30 päeva välismaale saatmisest.

1. Antud juhul on maksuhaldur otsustanud ja märkinud nii ka vaidlustatavas otsuses, et selle kolmas eksemplar saadetakse posti teel väljastusteatega OÜ-le X. Vastustaja esitatud tõenditest - väljastusteatest ning AS Eesti Post kirjast - nähtubki, et kaevatav maksuotsus toimetati OÜ X äriregistrijärgsele aadressile Sauel Xxx, kus selle on 13.04.2005 vastu võtnud sekretär K. K.. Et maksudokument on toimetatud kaebaja asukoha aadressil, siis tuleb eelviidatud sätteid arvestades lugeda see menetlusosalisele kättetoimetatuks just 13.04.
2. Kohus peab vajalikuks toonitada, et kui Põhja MTK oleks saatnud maksuotsuse tähtkirja asemel kaebaja asukohta hoopis lihtkirjana, st ei saanuks tekkida vaidlust, kellel on õigus kirja vastu võtta, siis tulnuks lugeda, et OÜ-le X on maksuotsus kätte toimetatud hiljemalt 17.04.2005 (s.o 5 päeva selle saatmisest). Seega isegi sel juhul oleks kaebus 18.05.2005 esitatud hilinenult.
3. Mis puudutab K. K.i positsiooni kaebaja suhtes jm sellest tulenevat, siis selles osas nõustub kohus täielikult Põhja MTK argumentatsiooniga, mis tugineb asjakohastele tõenditele /tl 110-122/. On ilmselge, et samal aadressil asuvad Z AS, A AS ja X OÜ on omavahel mitmeti tihedalt põimunud. Sellele viitab muu hulgas vanemrevidendi Sirje Aareleid’i seletus asjaajamise kohta X OÜ-s, kui ta teostas 20.01.2004 OÜ-s X, AS-is A ja AS-is Z üksikjuhtumi kontrolli: „Eelnimetatud äriühingud asusid Xxx teisel korrusel. Äriühingutesse minekuks pidin eelnevalt esimesel korrusel andma kella ja tutvustama ennast. Vastas sekretär ja avas ukse ning ma pääsesin trepist teisele korrusele. Teisel korrusel oli lukustatud klaasuks, mille sekretär avas. Järgnevalt juhatas sekretär mind juhatuse liikme Kaido Kaljusaare juurde. Üksikjuhtumi kontroll toimus ruumis, kus istusid raamatupidaja ja finantsjuht. Kõigi kolme äriühingu puhul esitasid dokumente samad isikud. Raamatupidaja oli I.H. ja finantsjuht oli V.T.” /tl 123-124/. Samuti viitab sellele fakt, et kõigil samal aadressil registreeritud äriühingutel on sama kontakttelefon (kaebuseski näidatud). Neil asjaoludel ei oma tähtsust, kelle palgal konkreetselt K. K. oli – on ilmne, et korralduslikult ta toimis sekretärina kõigi jaoks, vastates muu hulgas ühel ja samal telefoninumbril. Kui K. K. tõepoolest ei oleks olnud õigustatud X OÜ-le saadetud tähtkirja vastu võtma, siis oleks ta keeldunud sellest ja kutsunud kirja vastu võtma kellegi X töötajatest. Antud juhul on sekretär aga oma allkirjaga tõendanud tähtsaadetise kättesaamist. Olukorras, kus firmadega seotud isikud on samuti suures osas ühed ja samad, ei saa olla kahtlust, et tähtkiri maksuotsusega jõudis või vähemalt pidi jõudma seetõttu X OÜ seadusjärgse esindajani.
4. Lisaks eeltoodule peab kohus vajalikuks osundada Riigikohtu halduskolleegiumi 20.05.2003 määrusele haldusasjas nr 3-3-1-37-
5. Riigikohus leidis selles lahendis, et haldusakt tuleb lugeda teatavaks tehtuks siis, mil kaebuse esitajale jäeti teade tähitud kirja saatmise kohta. „See, kas adressaat tegelikult sai haldusakti kätte või kas haldusorgan teda hiljem eksitas, ei ole HMS § 26 lg-st 3 tulenevalt juriidilise isiku registrijärgsele aadressile tähitud kirjaga haldusakti kättetoimetamisel oluline. Seega võib antud asjas kõne alla tulla vaid kaebuse esitamise tähtaja ennistamine. /…/ Kaebuse esitaja pidi teadma, kas tema registrijärgsel aadressil on piisaval määral korraldatud posti kättesaamine. Seega pidi kaebuse esitaja andma endale aru riskist, et registrijärgsele asukohale võivad olla saadetud haldusaktid, mille vaidlustamise tähtaeg võib olla hakanud kulgema. Taolise riski võtmine välistab kaebuse esitaja käitumise heas usus.“ Nimetatud lahendile on Riigikohtu halduskolleegium viidanud ka oma hilisemas, 03.03.2004 määruses nr 3-3-1-10-04, kus ta on muu hulgas märkinud: „Juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil piisavalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. Jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated, s.h maksuhalduri haldusaktid ei jõua temani. Seega peab juriidiline isik arvestama ka juhatuse liikmete ja töötajate puhkuste korraldamisel. Mõistlik on eeldada, et väljastusteate jätmise järel pöördub adressaat kohe postiasutuse poole, sest tähitult saatmine viitab selgelt postisaadetise olulisusele.” Eelnevast tuleneb, et kõrgeim kohus loeb maksuotsuse kättetoimetatuks isegi siis, kui maksukohustuslase ametlikku asukohta jäeti üksnes teade tähtkirja saabumisest, ning juriidiline isik peab ise oma registrijärgsel aadressil hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. Seega ei saa kaebuse esitaja peituda selle otsitud põhjenduse taha, et maksuotsuse vastu võtnud K. K. oli ametlikult teise äriühingu palgal ja ta ei olnud väidetavalt pädev posti vastu võtma kaebajale adresseeritud posti, oli nn „suvaline isik“. Huvitaval kombel ei ole kaebaja esinenud ka väitega, et tal on hoopis teine sekretär ega toonud ära tema nime. X OÜ on ise oma põhjendustes teinud viite asjakohatule Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendile: antud juhul ei ole tegemist kohtukutsete ega kohtumenetluse dokumentidega, vaid haldusaktiga. Maksuotsuse kättetoimetamisel tuleb juhinduda HMS-s ja

-s sätestatust.

1. Eelnevaga on tuvastamist leidnud, et kaevatud maksuotsus on toimetatud X OÜ-le kätte (tehtud teatavaks) tegelikult 13.04.
2. Seega on 18.05.2005 kohtule esitatud tühistamiskaebus esitatud HKMS § 9 lg-s 1 sätestatud tähtaja rikkumisega. Et kaebaja on olnud pidevalt seisukohal, et kaebus on tähtaegne ja ta ei ole soovinud esitada tähtaja ennistamise taotlust, siis tuleb kaebuse menetlus HKMS § 12 lg 3 alusel lõpetada. Hurma Kiviloo Kohtunik