← Eesti

3-04-208/1

3-1945/2004 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. detsember
  2. a, Tallinn Haldusasja number 3-1945/2004 Haldusasi OÜ X kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksukeskuse 12.04.2004 maksuotsuse nr 12-5/50 ja Maksu- ja Tolliameti 25.06.2004 vaideotsuse nr 148-2 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev
  3. november 2005 Menetlusosalised Kaebuse esitaja OÜ X esindaja Gennadi Mihelson ja vastustajate Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja Tollikeskuse ning Maksu- ja Tolliameti esindaja Heili Kaares RESOLUTSIOON Jätta OÜ X kaebus täielikult rahuldamata ja kaebuse esitaja kohtukulud tema enda kanda (HKMS § 26 lg 1 p 6 ja § 92 lg 1). Edasikaebamise kord Otsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult teatavaks tegemisest 06.12.2005, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu, tingimusel, et 10 päeva jooksul, arvates 06.12.2005, teatatakse apellatsioonkaebuse esitamisest kirjalikult Tallinna Halduskohtule. Teadet ei ole vaja esitada, kui apellatsioonkaebus esitatakse nimetatud 10päevase tähtaja jooksul. ASJAOLUD
  4. 06.06.2003 esitas OÜ X Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuametile (edaspidi TJIMA) avalduse äriühingu käibemaksukohustuslasena registreerimiseks. Avalduses märkis äriühing, et maksustatav käive ületas kalendriaasta algusest 250 000 krooni 01.06.
  5. 09.06.2003 otsusega nr 182127 registreeris TJIMA OÜ X vastavalt käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 9 lõikele 5 käibemaksukohustuslasena alates 01.06.
  6. 1
  7. 28.10.2003 otsusega nr 240369 tunnistas TJIMA kehtetuks 09.06.2003 otsuse nr 182127 ning registreeris OÜ X käibemaksukohustuslasena tagasiulatuvalt 01.12.2002 /tl 43/. 04.12.2003 vaideotsusega nr 4055 tunnistas TJIMA oma 28.10.2003 otsuse kehtetuks /tl 41/.
  8. 08.12.2003 otsusega nr 253297 tunnistas TJIMA kehtetuks oma 09.06.2003 otsuse ja käibemaksuregistri numbri EE100833180 OÜ X käibemaksukohustuslasena registreerimise kohta alates 01.06.2003 ning registreeris OÜ X tagasiulatuvalt käibemaksukohustuslasena alates 01.12.2002 registreerimisnumbriga EE100866924 /tl 40/. Maksu- ja Tolliamet jättis 13.02.2004 vaideotsusega nr 24-1 OÜ X vaide TJIMA 08.12.2003 otsuse peale rahuldamata /tl 36-39/.
  9. 12.04.2004 tegi Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskus maksuotsuse nr 12-5/50 täiendava maksusumma määramise kohta, millega kohustas OÜ-t X tasuma käibemaksu 30 752 krooni ning käibemaksult arvestatud intressi 5638 krooni /tl 26-35/.
  10. 10.05.2004 esitas OÜ X vaide Põhja maksukeskuse eelviidatud 12.04.2004 maksuotsuse kehtetuks tunnistamise nõudes /tl 20-25/. Maksu- ja Tolliamet jättis 25.06.2004 vaideotsusega nr 148-2 OÜ X vaide rahuldamata /tl 13-19/.
  11. 26.07.2004 esitas OÜ X Tallinna Halduskohtule kaebuse Põhja maksukeskuse 12.04.2004 maksuotsuse nr 12-5/50 ning Maksu- ja Tolliameti 25.06.2004 vaideotsuse nr 148-2 tühistamiseks /tl 3-12/.
  12. 21.09.2004 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse /tl 68/, 02.11.2004 esitasid vastustajad Maksu- ja Tolliamet ning Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskus kohtule kaebuse kohta kirjaliku seletuse /tl 74-82/.
  13. OÜ X kaebuse TJIMA 08.12.2003 otsuse ning Maksu- ja Tolliameti 13.02.2004 vaideotsuse tühistamise nõudes jättis Tallinna Halduskohus 21.05.2004 kohtuotsusega haldusasjas nr 3-1203/2004 rahuldamata /tl 88-90/. Et OÜ X esitas kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse /tl 91-95/, siis 21.12.2004 protokollilise määrusega peatas kohus käesoleva asja menetluse kuni kohtulahendi jõustumiseni eelviidatud haldusasjas nr 3-1203/2004 /tl 96/.
  14. Tallinna Ringkonnakohtu 25.05.2005 kohtuotsusega haldusasjas nr 2-3/237/05 jäeti rahuldamata OÜ X apellatsioonkaebus ja Tallinna Halduskohtu 21.05.2004 kohtuotsus haldusasjas nr 3-1203/2004 muutmata /tl 91-95, 98-103/. 01.07.2005 määrusega kohus uuendas käesoleva asja menetluse, andes kaebajale võimaluse seoses jõustunud kohtuotsusega oma kaebust muuta või täpsustada /tl 104/, OÜ X kaebuse täiendust ei esitanud ja jäi seniste motiivide juurde /tl 128/. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse esitaja OÜ X leiab kaevatud maksuotsuse osas, et see rikub tema õigusi põhjusel, et maksuotsus on motiveerimata. Maksuotsuse motiveerimatus seisneb selles, et ei selgu, millised asjaolud on tuvastatud TJIMA 31.10.2003 üksikjuhtumi kontrollimise aruandega nr 6.2-02/1815 (edaspidi Aruanne). Põhja maksukeskuse seisukohad TJIMA 28.10.2003 otsuse nr 240369, 08.12.2003 otsuse nr 253297 ning Aruande osas ei ole objektiivsed ning kajastavad vääralt tegelikkust. OÜ-le X on jäänud arusaamatuks, miks on Aruandes märgitud “arvamuse ja vastuväidete”, Aruande kaaskirjas aga “arvamuse või vastuväited”, samuti see, miks on Aruandes märgitud arvamuse ja vastuväidete esitamise tähtajaks 10.11.2003, Aruande kaaskirjas aga 12.11.
  15. Aruandes viide KMS § 9 lg 1 rikkumisele on ennatlik, kuna puudub dokument, millega oleks tuvastatud toimepandud rikkumine. TJIMA 28.10.2002 otsus nr 240369 ei saa olla Aruande aluseks. Otsuse tekstist ei loe välja, et OÜ X oleks rikkunud seadust. 28.10.2003.a. otsus nr 240369 ei sisalda maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 46 lg 3 p 5 märgitud haldusakti andmise faktilist alust ja täielikult puudub viide haldusakti vaidlustamise 2 võimaluste, tähtaja, korra ja koha ning haldusakti täitmata jätmisega kaasnevate sanktsioonide ning muude tagajärgede kohta, nii nagu sätestab MKS § 46 lg 4, seega kunstlikult kitsendatakse otsusega OÜ X kaebeõigust. Vaide esitajale ei ole tagatud võimalust esitada oma arvamus või vastuväited enne 28.10.2003 otsuse nr 240369 tegemist. Aruandes viide 28.10.2003 otsusele nr 240369 ja sellest tulenevad järeldused on ennatlikud ja ei vasta tegelikkusele. Samuti ei ole õige Aruandes viide TJIMA korraldusele nr 04.09.2003 nr 6.201.1/15899, kuna aluseks peab olema märgitud 29.08.2003 korraldus nr 6.2-01.1/
  16. Aruanne on seadusevastane, kuna selles kajastatud kontrollimise objekt ja MKS § 10 sätestatud maksuhalduri ülesanded ei ühti. Aruandes on seadusevastaselt kirjas, et maksuotsuse koostamisel lisandub juurdemääratud summale intress, kuna intressi määramine on maksuhalduri õigus, mitte kohustus. Aruanne on vastuolus MKS § 95 lg 1, kuna selles kasutatakse sõnastust “juurdemääramisele kuuluv summa”. Aruande Lisas 2 kajastatud käibemaksu määramise metoodikas on viga, kuna veergudes 2, 3, 4, ja 5 on aluseks võetud käibedeklaratsioonid, lisaks on käibemaksu määramise metoodika erinev Aruandes ja maksuotsuses, kuna arvulised näitajad on muutunud. Maksuotsus ei sisalda MKS § 46 lg 3 p 1 nimetatud maksuhalduri aadressi. Kaevatud vaideotsuse osas kaebuse esitaja leiab, et vaidemenetluses ei ole arvestatud kaebuse esitaja rikutud õigustega, on eiratud haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 54 nõuet, kuna maksuotsus ei ole kooskõlas seadusega, ei ole proportsionaalne, on kaalutlusvigadega ja ei vasta vorminõuetele, on eiratud HMS § 55 lg 1 nõuet, kuna vaideotsus ei ole selge ja üheselt mõistetav. Vaie ei ole kontrollitud, vaideotsus ei ole rajatud olemasolevatele tõenditele ning vaideotsuses toodud asjaolud ei vasta tegelikkusele. Vaideotsuse motiveerimatus seisneb selles, et ei selgu, milliseid asjaolud on tuvastatud seisuga 08.12.2003.a. Vaideotsusest ei selgu, mis alusel on jõutud arusaamale, et avaldus käibemaksukohustuslasena registreerimiseks KMS § 9 lg 1 on esitatud ettenähtust hiljem. Kuna nn lülitamisega ei ole tuvastatud seaduse rikkumist, on see nn lülitamine õiguspärane. Kuna ei ole toimunud seaduse rikkumist, mis keelaks “nimetatud arvel näidatud teenuse maksumuse summas 68 000 krooni oli OÜ X lülitanud mitte 2002 aasta, vaid 2003 aasta käibe koosseisu “, siis see vaideotsus on täielikult motiveerimata ja tõendamata. Vastustajad Maksu- ja Tolliamet ning Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskus leiavad, et kaebuses on kaebaja piirdunud juba vaidemenetluses esitatud seisukohtade taasesitamisega, ja neil motiividel puudub alus kaebuse rahuldamiseks. TJIMA 28.10.2003 otsusega seotud asjaolud on kaevatud 12.04.2004 maksuotsuses kajastatud õigesti. TJIMA 28.10.2003 otsus on TJIMA 04.12.2003 vaideotsusega tunnistatud kehtetuks OÜ X vaide põhjal ja sellega on TJIMA taastanud esialgse õigusliku olukorra. Eeltoodust tulenevalt kehtivuse kaotanud 28.10.2003 otsus maksuotsusele õiguslikku mõju ei avalda ega saa seetõttu rikkuda kaebuse esitaja õigusi. Maksukohustuslase poolt esitatud vaiete või kaebuste rahuldamise või mitterahuldamise, arvamuste ja vastuväidete arvestamise või mittearvestamise kohta ei tee maksuhaldur parandust mitte Aruandes, vaid nimetatud asjaolud võetakse arvesse maksuotsuse koostamisel. Maksuotsuse andmisel on maksuhaldur 28.10.2003 otsuse kehtetusega arvestanud. OÜ X esitas oma arvamuse ja vastuväited 13.11.2003, kaevatud maksuotsus tehti 12.04.
  17. Seega oli OÜ-l X võimalus realiseerida temale antud õigust olla ärakuulatud enne maksuotsuse koostamist ja tema ärakuulamisõigust ei ole antud juhul rikutud. OÜ X käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsuse kontrollimise ja Aruande aluseks on TJIMA 04.09.2003 korraldus nr 6.2.-01.1/15899, mitte TJIMA 28.10.2003 otsus nagu kaebuse esitaja ekslikult on leidnud. Kuivõrd üksikjuhtumi kontrollimise aruandes on kajastatud maksustamise seisukohast tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud, siis ei olnud TJIMA 28.10.2002 otsus mitte Aruande aluseks, vaid üheks maksustamise 3 seisukohast tähendust omavaks asjaoluks. TJIMA tuvastas Aruandes kajastatud faktilised asjaolud OÜ X poolt esitatud arvete põhjal. TJIMA 08.12.2003 otsusega seotud asjaolud on kaevatud maksuotsuses kajastatud õigesti. Tallinna Halduskohus on TJIMA 08.12.2003 otsuse ning Maksu- ja Tolliameti 13.02.2004 vaideotsuse õiguspärasust kontrollinud ning on kohtumenetluse käigus tuvastanud, et nende otsuste andmisel OÜ X õigusi rikutud ei ole. Kohtuotsuses on halduskohus võtnud seisukoha allpoolnimetatud kaebuse esitaja väidete suhtes: Aruandes viide KMS § 9 lg 1 rikkumisele on ennatlik, kuna puudub dokument, millega oleks tuvastatud toimepandud rikkumine (Kohtuotsus lk 4-5); Aruandes viide TJIMA korraldusele nr 04.09.2003 nr 6.2-01.1/15899 ei ole õige, kuna aluseks peab olema märgitud 29.08.2003 korraldus nr 6.2-01.1/15583 (Kohtuotsuse lk 5-6); Aruandes ei ole võetud arvesse arve tasumise ega selle kättetoimetamise aega (Kohtuotsus lk 4-5). OÜ X maksustatava käibe arvestuse õigsuse kontroll viidi läbi üksikjuhtumi kontrolli reguleerivate sätete alusel. Erinevalt revisjoni korraldusest puudub MKS-s üksikjuhtumi kontrollimise korral maksustamise seisukohast tähendust omavate faktiliste ja õiguslike asjaolude kirjaliku vormistamise nõue. Samas on nimetatud asjaolude kajastamine üksikjuhtumi kontrollimise aruandes maksukohustuslase ärakuulamisõiguse realiseerimise tagamiseks vajalik. Üksikjuhtumi kontrollimise aruande koostamise eesmärgiks on maksukohustuslase informeerimine, temalt tagasiside saamine ning täpsustatud asjaolude pinnalt sisult õige maksuotsuse koostamine. Maksuotsuse andmisel on maksuhaldur kaebuse esitaja arvamustega osaliselt ka arvestanud. Kaebuse esitaja arvamuste mittearvestamist on maksuhaldur maksuotsuses põhjendanud, samuti on ta selgitanud, et Aruandel ei ole kohustavat iseloomu. Eeltoodust tulenevalt Aruanne kaebuse esitaja õigusi ei riku. Aruande kohaselt on TJIMA määranud OÜ X arvamuse ja vastuväidete esitamise tähtajaks 10.11.
  18. Aruande saatmise kaaskirjas on arvamuse või vastuväidete esitamise tähtajaks märgitud 12.11.
  19. Samas on OÜ X esitanud arvamuse ja vastuväite esitamise tähtaja pikendamiseks taotluse, mis saabus TJIMA-sse 10.11.
  20. TJIMA pikendas 14.11.2003 kirjaga nr 6.2-01.2/18946-3 arvamuse või vastuväidete esitamise tähtaega kuni taotluses märgitud ajani s.o. kuni 31.11.
  21. Vaatamata asjaolule, et arvamuse ja vastuväidete esitamise tähtaja pikendamiseks esitatud taotluse rahuldamise tulemusena oli OÜ-l X aega arvamuse ja vastuväidete esitamiseks kuni 30.11.2003, saabus OÜ X arvamus ja vastuväited TJIMA-sse 13.11.
  22. Seega OÜ X ärakuulamisõigust ei ole antud juhul rikutud. Maksuhaldur ei ole ületanud MKS § 10 tulenevat pädevust sõnastades kontrollimise objekti “250 000 krooni maksustatava käibe täitumine”. KMS § 9 lg 1 tuleneva registreerimiskohustuse täitmise aeg on sõltuv 250 000 kroonise maksustatava käibe tekkimise ajast. Seega peab käibemaksukohustuslane 250 000 kroonise käibe tekkimise aja tuvastamiseks pidama sellekohast arvestust. Käibemaksuarvestuse õigsuse kontrollimine on maksuhalduri pädevuses. Maksu- ja Tolliamet ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et intressi määramine on maksuhalduri õigus, mitte kohustus. Intressi arvestamise kohustus on maksukohustuslasel. Nimetatud kohustuse täitmatajätmise korral määrab intressi maksuhaldur. Aruandel ei ole kohustavat iseloomu. Kaebuse esitaja väide Aruande MKS § 95 lg 1 vastuolus olemise kohta põhjendamatu. Maksuotsusest nähtuvalt on maksuhaldur OÜ X arvamusega arvestanud ning veerge “Käibedeklaratsioonide alusel” ei ole maksuotsuses kajastatud. Maksuotsuse Lisas 3 on kajastatud OÜ X käibemaksu määramise metoodika. Metoodikas kajastatud arvulised näitajad on Maksuotsuses muutunud põhjusel, et Aruande Lisa 2 koostamisel on jäänud koostatud tabeli veerus 6 “Käive arvete alusel” arvesse võtmata OÜ X poolt 20.05.2003 AS-le E väljastatud arve-saateleht nr 14 summas 6000 krooni. Liites Aruande Lisas 2 tabeli veerus 6 “Käive arvete alusel” kajastatud käibele (195 600 krooni) 4 20.05.2003 arve-saateleht nr 14 kajastatud 6000 krooni, on arvete alusel arvestatud käibe summaks 201 600 krooni. Sama summa on võetud aluseks maksuotsuse Lisas 3 kajastatud käibemaksusumma arvestamisel. Maksu- ja Tolliamet on juba 25.06.2004 vaideotsuses juhtinud kaebuse esitaja tähelepanu asjaolule, et maksuhalduri aadress on kajastatud maksuotsuse leheküljel
  23. 12.04.2004 maksuotsus on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas. Kuivõrd kaebusest ei nähtu, kuidas vaidemenetluses OÜ X põhiseadusest tulenevat õigust on rikutud, siis on kaebuse esitaja sellekohane väide on paljasõnaline ega anna seetõttu alust 25.06.2004 vaideotsuse tühistamiseks. Maksuotsuse tegemise aluseks oli MKS § 92 lg 1 p 1 ja § 95 lg-d 1 ja 4 ning asjaolu, et OÜ X oli
  24. aasta käibes jätnud arvestamata AS-le Y esitatud arve nr 2/11 summas 68 tuhat krooni, millega OÜ X on rikkunud KMS § 9 lg 1, § 11 lg
  25. OÜ X käibemaksukohustuslasena registreerimisega seotud asjaolud on halduskohtu poolt tuvastatud. Kaebuse esitaja ei ole ei vaides ega kaebuses esitanud ühtegi põhjendatud väidet 12.04.2004 maksuotsuse õigusvastasuse kohta. Seetõttu jääb arusaamatuks kaebuse esitaja etteheide vaidemenetluses HMS § 54 nõude eiramise kohta. Samuti jääb arusaamatuks, milles seisneb vaideotsuse vastuolu HMS §
  26. Kaebuse esitaja ei ole kaebuses põhjendanud, milles vaide kontrollimatus seisneb, sellekohane väide on paljasõnaline ega anna alust vaideotsuse tühistamiseks. OÜ X käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsuse kontrollimine toimus OÜ X poolt esitatud arvete alusel. Nimetatud arved olid aluseks ka 12.04.2004 maksuotsuse andmisel, vaide läbivaatamisel ja 25.06.2004 vaideotsuse tegemisel. Kaebuse esitaja on kaebuses küll väitnud, et vaideotsuses toodud asjaolud ei vasta tegelikkusele, kuid ei ole ei vaidele ega kaebusele lisanud väidetavalt tegelikkusele vastavate asjaolude väljaselgitamiseks vajalikke tõendeid. Neil asjaoludel paluvad vastustajad jätta OÜ X kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED
  27. Vastavalt HKMS §-le 17 asjaolud, mis on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega tsiviilvõi kriminaal- või haldus- või haldusõiguserikkumise asjas, ei vaja tõendamist halduskohtumenetluse asjas, kui sellest võtavad osa samad protsessiosalised. Käesoleval juhul oli OÜ X vaidlustanud Tallinna Halduskohtus haldusasjas nr 3-1203/2004 TJIMA 08.12.2003 otsuse nr 253297 ning Maksu- ja Tolliameti 13.02.2004 vaideotsuse nr 24-
  28. Tallinna Halduskohtu 21.05.2004 kohtuotsusega jäeti OÜ X tühistamiskaebus rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 25.05.2005 kohtuotsusega haldusasjas nr 2-3/237/05 jäeti omakorda rahuldamata OÜ X apellatsioonkaebus ja eelmärgitud halduskohtu otsus muutmata. Et tegemist on samade poolte vahel kaebaja poolt põhimõtteliselt samasugustel motiividel algatatud ja menetletud kohtuvaidlusega ning selles asjas on jõustunud kohtulahend, siis ülalviidatud tõendamisest vabastamise alustest lähtudes ei pea kohus käesolevas asjas enam tuvastama asjaolusid, mis osundatud jõustunud kohtuotsustega on tuvastatud. Kohus andis kaebajale võimaluse korrigeerida käesolevas asjas läbivaadatava kaebuse väiteid, tulenevalt teisest asjassepuutuvast kohtumenetlusest, kuid kaebaja seda õigust millegipärast ei kasutanud.
  29. Eeltoodust tulenevalt ei anna kohus täiendavalt hinnangut kaebaja põhiväidetele antud asjas, mis puudutavad OÜ X käibemaksukohustuslaseks registreerimise aega. Kontrollides OÜ X kaebuse põhjal TJIMA 08.12.2003 otsuse ning Maksu- ja Tolliameti 13.02.2004 vaideotsuse seaduslikkust on kohtud selles küsimuses seisukoha võtnud. Sealjuures on Tallinna Ringkonnakohtu 25.05.2005 kohtuotsuses märgitud: „Kaebaja on 21.11.2002 arve nr 2/11 kajastanud ebaõigesti
  30. aasta käibemaksuarvestuses. Nimetatud arve oleks tulnud 5 kajastada
  31. aasta käibemaksuarvestuses. Et kaebaja maksustatav käive ületas kalendriaasta algusest arvates 250 000 krooni 21.11.2002, siis oli ta samast päevast kümne kalendripäeva jooksul kohustatud esitama TJIMA-le avalduse enda registreerimiseks maksukohustuslasena KMS § 9 lg 1 alusel. Esitades vastava avalduse 06.06.2003, oli kaebaja esitanud selle KMS § 9 lg-s 1 ettenähtust hiljem.“ Nimetatu kontekstis on asjakohatu ka OÜ X väide, et temale pole kordagi teatatud, et TJIMA poolt oleks kunagi läbiviidud OÜ X
  32. a jaanuari kuni
  33. a märtsikuu käibemaksu tasumise õigsuse kontroll, mille käigus oleks selgunud käibemaksuga seonduv /tl 4, 40/. Ka jätab kohus tähelepanuta kõik kaebaja väited, mis puudutavad TJIMA 28.10.2003 otsuse nr 240369 väidetavat õigusvastasust, kuna nimetatud otsus ei ole käesoleva vaidluse esemeks ja kuna see on TJIMA 04.12.2003 vaideotsusega nr 4055 kehtetuks tunnistatud. Kaevatud maksuotsuses on sellele faktile viidatud /tl 27, 43, 41/.
  34. Kohus peab põhjendamatuteks kaebaja väiteid vaidlustatud maksuotsuse motiveerimatusest. Haldusakti motiveerimine ei ole asi iseeneses, vaid see peab tagama adressaadile haldusaktist arusaamise, kaebeõiguse realiseerimise ja akti kontrollitavuse kohtu poolt. Kohus on seisukohal, et kõik need tingimused on antud juhul täidetud ning kaebaja paljasõnalised väited, et ta ei saa ühest või teisest asjast aru, ei näita mitte maksuotsuse olulisi puudusi, vaid kaebaja püüdeid otsitud põhjustel saavutada maksuotsusest vabanemist. Nii on täiesti mõistetamatu kaebaja väide, et kaevatud maksuotsuses puudub viide haldusakti vaidlustamise võimaluste, tähtaja, korra ja koha ning haldusakti täitmata jätmisega kaasnevate sanktsioonide ning muude tagajärgede kohta, ja sellega on kunstlikult kitsendatud OÜ X kaebeõigust. Isegi siis, kui niisugused viited tõesti puuduksid, ei oleks see HMS §-st 58 tulenevalt maksuotsuse tühistamise aluseks. Tegelikkuses on maksuotsuse lk-del 6 ja 7 käsitletud nii arvestamisele ja tasumisele kuuluvaid intresse, hoiatatud sundtäitmise eest kui ka selgitatud edasikaebe korda ja tähtaegu. Sama on tehtud vaideotsuse lk-l
  35. Samuti on väär OÜ X väide, et maksuotsus ei sisalda MKS § 46 lg 3 p 1 nimetatud maksuhalduri aadressi: see on märgitud kohe otsuse esimeses lõigus. Asjaolu, et kaevatud otsused on kaebajale olnud arusaadavad, tõendab nende õigeaegne ja igakülgne vaidlustamine halduskohtus, lisaks maksuotsuse osas selle peale vaide esitamine kohtueelses menetluses.
  36. Kohus nõustub täielikult vastustajaga selles, et Aruanne kaebuse esitaja õigusi ei riku. Õigusi võib rikkuda vaid selle alusel tehtud maksuotsus. Kaudselt on Aruandele tegelikult antud hinnang juba ülalviidatud kohtumenetluses. Seetõttu ei peatu kohus kõigil kaebaja väidetel, mis puudutavad juba
  37. a koostatud Aruannet (kaebaja ei ole seda ka õigeaegselt ja eraldi vaidlustanud), vaid üksnes neil, millel võib olla vahetu seos käesoleva kaebusega. Üksikjuhtumi kontrollimise aruande koostamise eesmärgiks on tegelikult maksukohustuslase suhtes teavitamis- ja ärakuulamisõiguse realiseerimise tagamine: teda informeeritakse tuvastatud asjaoludest ja küsitakse temalt võimalikke vastuväiteid. Edasiseks eesmärgiks on selliselt täpsustatud asjaolude pinnalt sisuliselt õiguspärase maksuotsuse koostamine. Eeltoodust tulenevalt võimalikud ebatäpsused Aruandes ei saa olla iseenesest kaevatud maksuotsuse tühistamise aluseks. Just pärast maksukohustuslase vastuväidete saamist, kui need osutuvad põhjendatuks, teeb maksuhaldur maksuotsuses oma seisukohtades korrektiivid. Samas ei tehta tagasiulatuvalt muudatusi Aruandes endas. OÜ-le X oli tagatud ärakuulamisõigus ning maksuotsuse andmisel on maksuhaldur kaebuse esitaja arvamustega osaliselt ka arvestanud. Maksuotsuses on kajastatud kaebaja eriarvamus ning põhjendanud, miks kaebuse esitaja kõiki vastuväiteid ei arvestatud /tl 26-28/. Kohus leiab, et OÜ X kapseldumine pisiasjadesse (nt kas on õigus esitada arvamus ja/või vastuväide /tl 44/, arutlused sõna „lülitamine“ ümber /tl 5/ jms) kinnitavad kohtu järeldust, et kaebajal puuduvad tõsised sisulised argumendid. Tervest tavaloogikast lähtuvale isikule peab olema mõistetav, et 6 sõna „arvamus“ kätkeb endas tegelikult võimalust esitada nii nõustuv seisukoht kui ka vastuväited, kõik oleneb ju sellest, kuidas isik talle tutvumiseks esitatud Aruandesse suhtub. Järelikult ei tähenda ebaõnnestunud sõnastus MKS § 13 lg-s 1 ning sellest tulenevalt ka TJIMA kaaskirjas (arvamuse või vastuväidete küsimine) ühelgi juhul maksukohustuslase õiguste vähendamist. Ka ajalises mõttes ei ole OÜ X ärakuulamisõigust piiratud. Kui 31.10.2003 Aruandes märgitu kohaselt oli TJIMA andnud OÜ-le X arvamuse ja vastuväidete esitamise aega kuni 10.11.2003 /tl 51/, siis Aruande saatmise hilisemas kaaskirjas on arvamuse või vastuväidete esitamise tähtajaks märgitud 12.11.2003 /tl 47/. Tegelikult on TJIMA rahuldanud OÜ X 07.11.2003 taotluse arvamuse ja vastuväite esitamise tähtaja pikendamiseks (saabus TJIMA-sse 10.11.2003), pikendades 14.11.2003 kirjaga nr 6.201.2/18946-3 arvamuse või vastuväidete esitamise tähtaega kuni taotluses märgitud 31.11.2003 /tl 46, 111/. Samas esitas OÜ X ikkagi oma arvamuse ja vastuväited TJIMA-le 12.11.2003 /tl 44-45/. Nimetatud dokument algab sõnadega: „Põhjalikult tutvunud…“. Ülaltoodud asjaoludel jääb kohtule arusaamatuks, kuidas ja milliseid kaebaja õigusi on rikutud OÜ-le X Aruande tutvustamise ning sellele arvamuse või vastuväidete küsimisega ja kuidas need väidetavad rikkumised on saanud mõjutada käesolevas asjas vaidlustatud maksuotsuse õiguspärasust.
  38. Ekslik on OÜ X väide, et TJIMA 12.04.2004 maksuotsuses ei ole märgitud („ei loe välja“), et OÜ X oleks rikkunud seadust. Maksuotsuses on eraldi alajaotuses toodud selle tegemise tingivad asjaolud. Nimetatust ilmneb selgelt, et kaevatud maksuotsuse tegemise aluseks oli, et OÜ X maksustatav käive ületab 250 000 krooni piiri
  39. aasta algusest arvates kuupäeval 21.11.
  40. a ning et 250 000 krooni suuruse käibe täitumine novembris
  41. a tulenes asjaolust, OÜ X oli
  42. a käibes jätnud arvestamata AS-le Y esitatud arve nr 2/11 summas 68 000 krooni. Kuna OÜ X maksustatav käive 250 000 krooni täitus 21.11.
  43. a seisuga, oleksid pidanud käibemaksukohustuslase kohustused hakkama äriühingu suhtes kehtima vastavalt KMS § 9 lõikele 1, 250 000 krooni suuruses maksustatava käibe tekkimise kuule järgneva kuu esimese päeva seisuga, s.o 01.12.2002.a. Maksuhaldur leidis õigesti ja tõi selle otsuses ka eraldi välja, et OÜ X oli sellega rikkunud KMS § 9 lg 1, § 11 lg
  44. /tl 28-30/. KMS § 9 lg 1 kohaselt, kui maksukohustuslase maksustatav käive, välja arvatud import, ületab kalendriaasta algusest arvates 250 000 krooni, on ta kohustatud nimetatud suuruses maksustatava käibe tekkimise päevast alates 10 kalendripäeva jooksul esitama oma elu- või asukohajärgsele Maksuameti kohalikule asutusele (edaspidi Maksuamet) avalduse enda registreerimiseks maksukohustuslasena. Maksuamet registreerib maksukohustuslase ja kannab tema andmed maksukohustuslaste registrisse (edaspidi registreerimine) nimetatud suuruses maksustatava käibe tekkimise kuule järgneva kuu esimese päeva seisuga. Vastavalt KMS § 11 lg-le 1 maksukohustuslane peab maksukohustuslasena registreerimise päevast alates täitma registreeritud maksukohustuslane kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva maksusumma käibemaksuseaduse §-s 20 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust vastavalt §-s 27 sätestatule ning esitama § 28 nõuete kohaseid arveid. Maksukohustuslasena registreerimise päevast alates võib käibemaksuseaduse § 20 lõikes 1 nimetatud mahaarvamisi teha pärast maksukohustuslasena registreerimist soetatud kauba ja saadud teenuse puhul. Et tulenevalt KMS § 9 lg-st 6, kui Maksuamet tuvastab pärast maksukohustuslase registreerimist, et avaldus on esitatud ettenähtust hiljem ning maksukohustuslane oleks pidanud hakkama täitma käibemaksuseaduse § 11 lõikes 1 sätestatud kohustusi enne Maksuameti otsuses nimetatud kuupäeva, tunnistab Maksuamet oma esialgse otsuse tagasiulatuvalt kehtetuks, teeb uue otsuse ning registreerib maksukohustuslase § 9 lõikes 1 või 7 11 nimetatud suuruses maksustatava käibe tekkimise päeva seisuga, siis on kaevatav maksuotsus ka sisuliselt õiguspärane.
  45. Täiendavalt märgib kohus, et kaebaja käsitlus maksuhalduri poolt intresside määramise õigusest ei ole õige. Vastustaja on õigesti väitnud, et intressi arvestamise kohustus on maksukohustuslasel ning nimetatud kohustuse täitmatajätmise korral määrab intressi maksuhaldur. See tuleneb selgelt MKS §-st 115: Kui maksukohustuslane ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud tähtpäevaks, on ta kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Intressi arvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma, kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud (lg 1); Kui maksukohustuslasele on tema taotluse alusel tagastatud või teiste kohustuste katteks kantud suurem summa, kui oleks tulnud tagastada või kanda vastavalt maksuseadusele, siis on maksukohustuslane kohustatud arvestama ja tasuma alusetult tagastatud või tasaarvestatud summalt intressi. Intressi arvestatakse alates päevast, mil summa maksukohustuslasele tagastati või tasaarvestati, kuni selle summa tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud (lg 2); Kui maksukohustuslane ei ole tasunud intressi vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule, esitab maksuhaldur intressinõude, milles näidatakse viivitatud päevade arv, intressimäär, tasumisele kuuluv intressisumma ja tasumise tähtaeg, sealjuures intressinõude võib esitada maksuotsuses, vastutusotsuses, tasaarvestamise otsuses või hoiatuses üheaegselt maksusumma määramise, tasaarvestamise või sissenõudmisega (lg-d 3 ja 4). Neil asjaoludel on OÜ X kaebus TJIMA 12.04.2004 maksuotsuse tühistamiseks alusetu.
  46. Kohus on seisukohal, et ka Maksu- ja Tolliameti 25.06.2004 vaideotsus nr 148-2 on õiguspärane. Kaebusest nähtuvalt ei ole OÜ X toonud esile ühtegi asjaolu, mille tõttu vaideotsusega oleks rikutud tema õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult (HMS § 87 lg 2 p 3). OÜ X on vaideotsuse osas esitanud sisuliselt samad väited, mis maksuotsuse kohtagi. Kaebuse esitaja paljasõnalised väited, et vaidemenetluses ei ole arvestatud kaebuse esitaja rikutud õigustega, on eiratud HMS § 54 nõuet, kuna maksuotsus ei ole kooskõlas seadusega, ei ole proportsionaalne, on kaalutlusvigadega ja ei vasta vorminõuetele, on juba kohtu poolt eelnevalt tuvastatuga ümber lükatud. Kaebaja ei ole millegagi põhjendanud, milles seisneb vaideotsuse ebaselgus ja üheselt mittemõistetavus (HMS § 55 lg 1 väidetav eiramine), millised vaideotsuses toodud asjaolud ei vasta tegelikkusele, kuidas vaideotsus ei ole rajatud olemasolevatele tõenditele jms. Väide, et vaie ei ole kontrollitud, ei vasta kuidagi tõele. Maksu- ja Tolliamet on toonud vaideotsuses faktilised asjaolud ja OÜ X vaides esiatud väited ning andnud neile hinnangu. Kohus on seisukohal, et tegemist on vormiliselt ja sisuliselt õiguspärase haldusaktiga, ja OÜ X väide vaideotsuse motiveerimatusest on ilmselgelt alusetu ja taas nn otsitud põhjendus. Kohus ei ole tuvastanud, et kaevatud vaideotsusega oleks rikutud kaebaja õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult.
  47. Neil asjaoludel jääb OÜ X kaebus täies ulatuses rahuldamata. Tulenevalt HKMS § 92 lg-st 1 jäävad kaebuse esitaja kohtukulud tema enda kanda. Vastustajad ei ole kohtukulude väljamõistmist HKMS § 93 lg 1 ja lg 7 alusel taotlenud. Hurma Kiviloo Kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.