Obsah (4)

§ 11§ 10§ 6§ 9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 29. detsember 2005, Tallinn Haldusasja number 3-1360/2005 Haldusasi I.K. kaebus Justiitsministeeriumi vastu E

§ 11lg 3).

2. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale I.K.´le. Edasikaebamise kord Määruse peale on kaebajal õigus 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates esitada erikaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule, lisades Tallinna Halduskohtu määruse ja halduskohtu poolt tagastatud materjalid (

§ 11lg 8, § 31 lg 3 ja 6).

ASJAOLUD 1. Halduskohtule esitatud kaebus peab vastama

§ 10sätestatud nõuetele.

Kuna esitatud kaebus nendele nõuetele olulisel määral ei vastanud, jättis kohus I. K. kaebuse 08. detsembri 2005 määrusega

§ 11

lg 2 alusel käiguta, andes kaebuse esitajale puuduste kõrvaldamiseks aega 15 päeva, arvates määruse ärakirja kättesaamisest. 2. Nimetatud määruses kohus märkis: „

§ 10

lg 1 p 3 kohaselt tuleb kaebuses märkida kaebuse esitaja selgelt väljendatud taotlus vastavalt

§ 6

. Juhul, kui kaebuse taotlus on formuleeritud ebaselgelt, peab kohus laskma kaebust täpsustada. Kaebuse esitaja on esitanud kohtule järgmise taotluse: teha Eesti Vabariigile Justiitsministeeriumi kaudu ettekirjutus, mis kohustab Eesti Vabariiki hüvitama I.K.´le tekitatud mittevaraline kahju võimaluse andmisega erastada tal võrdväärne korter tema kasutuses olnud korteriga. Kaebaja rõhutab et tegemist on kohustamiskaebuse, mitte kahju hüvitamise kaebusega. Kohus peab vajalikuks selgitada, et riigivastutuse seaduses (RVS) ei ole ette nähtud moraalse kahju hüvitamist korteri andmise või erastamisõiguse andmise näol. RVS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist 1 süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Juhul, kui kaebaja soovib moraalse kahju hüvitamist tuleb kaebuses märkida, millise konkreetse RVS § 9 lg-s 1 sätestatud õigusvastase toiminguga seoses on kahju tekitatud, kuidas on leitud taotletav kahjusumma (arvutused ja tõendid) ning milles see seisneb. Mittevaraline kahju seisneb isiku hingelistes kannatustes (nt alandus, solvumine, hirm, nördimus, mure, kaotusvalu) või füüsilistes kannatustes, mida on talle tekitatud tahtlikult või hooletuse tõttu. Lisaks tuleb märkida selgitused põhjusliku seose kohta kahju tekitanud avaliku võimu kandja õigusvastase haldusakti või toimingu ja saabunud kahju vahel. Haldusorgani (ametniku) süüline tegevus peab olema kaebuses üheselt mõistetavalt lahti kirjutatud.“ Kohus selgitas, et juhul, kui kaebaja soovib hüvitust selle eest, et ta on jäänud ilma korteri erastamisõigusest, siis tuleb esitada kahjunõue, märkida kui suur on kahjusumma ning millised on vastavad arvutused ja tõendid, millest nähtub taotletud summa suurus ja kahju tekkimine; selgitus põhjusliku seose olemasolu kohta kahju tekitanud õigustloova akti või toimingu ja saabunud kahju vahel; selgitus kahju tekitaja kohustuste olulise rikkumise kohta. 3. Kaebuse esitamise tähtaega puudutavas osas märkis kohus järgmist: „

§ 9

lg 4 kohaselt võib kaebuse haldusakti või toiminguga tekitatud kahju hüvitamiseks esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kaebuse esitaja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, kuid mitte hiljem kui kümne aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest arvates. Juhul kui kahju on tekkinud seeläbi, et kaebajale ei ole erastatud tema kasutuses olevat eluruumi, tuleb kaebajal kohtule teatada, millal kaebaja sai teada, et ta ei kuulu eluruumi erastamise õigustatud subjektide hulka ning esitada võimaluse korral selle fakti tõestuseks vastavad tõendid. Juhul kui kaebaja taotleb õigustloova aktiga tekitatud kahju hüvitamist, tuleb tähele panna, et eluruumide erastamise seadus on vastu võetud juba 06.05.1993 ja seega oleks kahju hüvitamise taotluse esitamise viimaseks tähtajaks 06.05.2003 (10aastane üldine aegumistähtaeg). RVS rakendussätte § 31 lg 2 järgi enne RVS jõustumist tekitatud kahju hüvitamiseks võib kaebuse esitada enne RVS jõustumist vastava vaidluse lahendamiseks kaebuse või hagi esitamiseks kehtinud tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui kolme aasta jooksul seaduse jõustumisest arvates. Kuna RVS jõustus 01. jaanuaril 2002. a, siis ka selle sätte järgi oleks kaebuse esitamise tähtaega möödunud (01.01.2005).“ Kohus viitas kohustusele kontrollida eelmenetluses tähtajast kinnipidamist ja

§ 10

lg-le 4, mille kohaselt, kui kaebus esitatakse pärast halduskohtusse kaebuse esitamise tähtaja möödumist, tuleb kaebuses esitada tähtaja ennistamise taotlus ning tähtaja möödalaskmise põhjused.

1. Kaebaja oli tasunud nn kohustamiskaebuselt (nimetatud nõue ei ole menetletav) riigilõivu 10.- kr.
2. detsembri 2005 määruses kohus selgitas: „Nõutava kahjusumma suurusest sõltub tasumisele kuuluv riigilõiv. Riigilõivuseaduse § 37 lõike 91 kohaselt halduskohtule kahju hüvitamiseks või alusetu rikastumise teel saadu tagastamiseks kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 3% summast, mille väljamõistmist taotletakse, või vara väärtusest, mille tagastamiseks kohustamist taotletakse. Vastavalt esitatavale kahjunõude summale, mille peab kindlaks määrama kaebuse esitaja ise, tuleb kaebuse esitajal tasuda täiendav riigilõiv ja esitada kohtule selle tasumist tõendav dokument (

§ 10lg 6).“ 2 Samuti pidi kaebaja selgitama, millisel Ts

MS § 85 lg 1 sättel põhines Lembit Auväärti lepingujärgne esindusõigus, kuna kaebuse sisu sundis kahtlema kaebaja esindaja pädevuses õigusküsimustes.

1. Väljastusteatest nähtuvalt on kohtumäärus kaebaja näidatud aadressil vastu võetud 10.12.2005 (vastuvõtja – poeg). Seega lähtudes TsMS § 29 lg-st 7 tuleb lugeda kohtumääruse ärakiri kättesaaduks. Et kohtule vastamise tähtpäev langes riiklikule pühale, siis möödus kohtule vastamise tähtaeg 27.12.
2. Kaebuse esitaja ei ole tähtaegselt vastanud ega teatanud ka vajadusest vastamise tähtaega pikendada.
3. Kuna kaebuses on sellised puudused, mille eelneva kõrvaldamiseta ei ole võimalik kaebust menetlusse võtta (eelkõige on selgusetu kaebuse ese ja kaebaja nõue, millest omakorda sõltuvad kaebetähtaega ja riigilõivu tasumist puudutavad küsimused), siis tuleb kaebus tagastada selle esitajale läbivaatamatult, millise tagajärje eest on kaebajat hoiatatud.

§ 11

lg 7 kohaselt kaebuse tagastamine ei võta selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Hurma Kiviloo Kohtunik 3