KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Viive Ligi, liikmed Oliver Kask ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 2.september 2005, Tallinn Haldusasja number 2-3/649/05 Haldusasi Lembitu Laid´i kaebus AS Falck Eesti 02.06.2004 viivistasuotsuse nr VTO 043325 tühistamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 25.02.2005 otsus nr 3-1834/2004 Menetluse alus ringkonnakohtus Lembitu Laidi apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Apellant Lembitu Laid Vastustaja AS Falck Eesti RESOLUTSIOON Muuta Tallinna Halduskohtu 25.veebruari 2005 kohtuotsus e haldusasjas nr 3-1834/2004 põhjendusi, asendades need ringkonnakohtu käesoleva otsuse põhjendustega, muus osas jätta kohtuotsus muutmata ja esitatud apellatsioonkaebus rahuldamata. Välja mõista Lembitu Laidilt AS Falck Eesti kasuks välja 100 krooni kantud õigusabikulu katteks. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates otsuse kätte saamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK AS Falck Eesti viivistasu otsusega nr 043325 kohustati Lembitu Laidi tasuma viivistasu 480 krooni selle eest, et ta parkis oma sõiduauto 2.juunil 2004 kella 14.40 ajal tasulisel parkimisalal Liivalaia tn 42 ees. Halduskohtule esitatud kaebuses taotles L.Laid otsuse tühistamist põhjusel, et ta ei näinud tasulist parkimisala tähistavat märki parkimiskoha juures, parkimistasu maksmise vajadusest ja sellest, et lähim parkimispiletite müügipunkt on Lastekodu tänava apteegis, kuulis ta kõrval parkiva autojuhi käest. Selle aja jooksul, mis tal kulus apteegis käimiseks ning seal parkimispiletil parkimisaja 2-3/649/05 märgistamiseks, oli viivistasu otsus auto tuuleklaasi vahele pandud. Parkimisautomaat oli parkimiskohast maha monteeritud ning seega on tehtud võimatuks tasuda parkimistasu kohe peale parkimise alustamist. Liiklusseaduse (LS) § 501 lg 4 on seetõttu vastuolus Põhiseadusega, sest õiguse subjektil pole võimalik normi täita. Vastustajal ei ole õigust makse koguda ning seepärast on linn AS-le Falck Eesti maksuhalduri funktsioonid ebaõigesti üle andnud. Tallinna Halduskohtu 25.veebruari 2005 otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmiste põhjendustega. Arvestades LS § 501 lg 3 on kohalik omavalitsus õigesti andnud AS- le Falck Eesti halduslepinguga üle õiguse parkimistasu maksmise kontrollimiseks ning viivistasu otsuste koostamiseks. Kaebaja seletusega on tõendatud, et ta teadis, et pargib sõiduki tasulise parkimise alas, seetõttu pole vaja analüüsida väiteid, et tasulise parkimise ala ei olnud liiklusmärgiga nähtavalt tähistatud. Samuti oli kaebajal teada, et parkimispileteid müüakse lähedalasuvas apteegis, mistõttu pole vaja analüüsida ka väidet parkimisautomaadi eemaldamise kohta. Kaebajal tekkis parkimistasu maksmise kohustus parkimise alustamisest (LS § 501 lg 4), sest ta ei olnud parkimise algusaega kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud ega kasutanud seega seadusega võimaldatud 15 minutilist tasuta parkimise aega. Arvestades kaebaja väiteid, et tal kulus apteegis käimiseks 15 – 20 minutit, võis ta täita parkimispileti 7 – 10 minutit peale parkima asumist, mida ei saa pidada parkimistasu maksmiseks vahetult peale parkimise alustamist, nagu nõuab seadus. Seega oli viivistasu otsuse koostamine õiguspärane. Kaebaja väited, et parkimise korraldaja ei ole loonud piisavalt võimalusi parkimise eest tasumiseks, ei ole põhjendatud. Kaebaja oleks võinud parkimise eest tasuda mobiiltelefoni vahendusel või osta parkimispileti enne parkima asumist. Asjaolu, et kaebaja väidetavalt ei tunne Tallinna parkimiskorraldust, ei vabasta teda vastutusest. Vastustaja taotluse alusel mõisteti kaebajalt välja õigusabikulu 600 krooni. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES Apellatsioonkaebuses palub L.Laid kohtuotsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Apellant leiab, et kohtuotsus on vastuolus Riigikohtu 18.11.2004 otsusega nr 3-4-1-14-04 (p 23), sest käesoleval juhul oli kaebusele lisatud parkimispiletilt nähtuvalt kaebajal parkimise õigus tekkinud 5 minutit enne kui koostati viivistasu otsus. Samuti ei ole kooskõlas Riigikohtu 16.03.2005 otsusega nr 3-3-1-8-05 kohtu seisukoht, et otsuses pole vaja analüüsida kaebaja väidet parkimisala alguse nähtava tähistamata jätmise kohta. Tähtsust omab mitte määratud tasulise parkimise ala vaid konkreetse parkimiskoha tähistus liikluskorraldusvahenditega. Seadus ei kohusta kasutama 15 minutilist aega parkimistasu maksmise edasi lükkamiseks, kuid seadus annab võimaluse tasuda parkimise eest vahetult peale parkimise alustamist. Ilmselt ongi viimati märgitu puhul võetud arvesse ka parkimispiletite muretsemiseks kuluv aeg. Käesoleval juhul oli lähim müügipunkt kaugemal kui 15 minutit. Kaebaja tasus parkimistasu esimesel võimalusel ja kooskõlas LS § 501 lg 4. Seega asjaolu, et kaebaja ei saanud kohe muretseda parkimispiletit, oli tingitud vastustajast. Kohus on ilmselt tuginenud mitte seadusele vaid Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määruse nr 9 punktile 4.2, mille kohaselt tekib parkimistasu maksmise kohustus parkimise alustamise hetkest. Viidatud punkt on aga vastuolus Põhiseadusega, sest kitsendab võrreldes liiklusseadusega maksu tasumise kohustust ning maksu tasumine on seotud selle kontrollimise tingimusega (punkti 4.2 sõnastus „Kui mootorsõiduki juht ei ole parkimise alustamisel parkimisaja algust kirjalikult või parkimiskella abil parkimise kontrolli teostajale nähtavalt ja arusaadavalt teada andnud…“). Kohus ei ole põhjendanud, miks 7-10 minutit peale parkimise alustamist toimunud tasu maksmine ei ole käsitletav parkimistasu maksmisena pärast parkimise alustamist. 2
(5)2-3/649/05 Vastustaja oleks pidanud ise tühistama kaebajale koostatud viivistasu otsuse arvestades Riigikohtu 30.11.2004 otsuse nr 3-3-1-64-04 seisukohti (p 17). Kohtukulude väljamõistmine va stustaja kasuks ei ole põhjendatud, sest halduslepingust tulenevalt esindab vastustaja linna kõigis halduslepingust tulenevates kohtuvaidlustes omal kulul. Haldusülesande üleandmisel ei tohi muutuda halduse adressaadi jaoks kohustuse täitmine koormavamaks. Riigikohtu praktikas on asutud seisukohale, et haldusorgani kasuks kohtukulude väljamõistmine on seotud piirangutega (lahendid 3-3-1-19-01; 3-3-1-11-01; 3-3-1-75-03; 3-3-1-7803). Apellatsioonkaebuse täienduses palus apellant veel täiendavate tõenditena asja juurde võtta advokaadibüroo õigusarvamuse parkimise korraldamise lepingule, Tallinna Transpordiameti majandusliku analüüsi parkimiskorralduse ja -järelevalve üleandmise tasuvuse kohta eraõiguslikule isikule ning õiguskantsleri teabenõuded Andmekaitse Inspektsioonile ja Tallinna Linnavalitsusele ja vastuse Sven Soesoni avaldusele. Vastustaja AS Falck Eesti pidas apellatsioonkaebust põhjendamatuks. Apellant parkis teadlikult auto tasulisel parkimisalal ja ei kasutanud võimalust käituda õiguspäraselt – lükata parkimistasu maksmise algus edasi 15 minuti võrra parkimispileti ostmise ajaks. Tallinna Linnavolikogu 30.jaanuari 2003 määruse nr 9 „Parkimistasu kehtestamine“ p 4.2 sätestab parkimistasu maksmise kohustuse tekkimise momendi ning selle momendi määratlemine on vastavalt Liiklusseadusele kohaliku omavalitsuse pädevuses. Kohtukulude väljamõistmine on õigustatud tulenevalt HKMS-st. Vastustaja palus välja mõista ka apellatsioonimenetluse kohtukulud. Täiendavalt lisatud dokumentide juurdevõtmist ei pidanud vastustaja põhjendatuks, sest neil puudub tõenduslik väärtus antud asjas. Vastustaja lisas kohtukulude suurust tõendavad dokumendid summas 1180 krooni. Pooled olid nõus asja lahendamisega ilma kohtuistungit pidamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Kõigepealt võtab ringkonnakohus seisukoha apellandi poolt täiendavalt esitatud dokumentide juurdelisamise osas. Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga, et lisatud dokumentidel puudub käesolevas asjas tõenduslik väärtus. Tallinna Transpordiameti majanduslik analüüs käsitleb asjaolusid, mis ei kuulu käesolevas asjas tõendamisesemesse. Advokaadibüroo poolt koostatud õigusarvamus hankelepingu osas ei ole samuti seotud käesoleva vaidlusega, sest hankelepingu kehtivust ei ole vaidlustatud. Õiguskantsleri teabenõuded sisaldavad mitmeid seisukohavõtte parkimisega seotud probleemide osas, kuid mitte küsimuses, kas kaebajal oli tekkinud õigus Liivalaia tänaval parkida. Seega jätab kohus nimetatud dokumendid tõendina asja juurde lisamata (TsMS § 92). Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja parkis oma sõiduki tasuliseks parkimiseks ette nähtud kohal Liivalaia 42 asuva maja ees. Samuti on kaebaja kinnitanud, et parkimise alustamisel oli ta teadlik sellest, et pargib tasulisel parkimisalal ning et parkimispileteid müüakse Lastekodu tänava apteegis. Seepärast on kohus õigesti märkinud, et puudub vajadus analüüsida seda, kas liikluskorraldusvahenditega oli tasulise parkimisala piirid ja parkimispiletite müügikoht piisavalt selgelt teatavaks tehtud. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks peatuda apellatsioonkaebuse väitel seoses Riigikohtu lahendiga nr 3-3-1-8-05, sest käesoleval juhul ei olnud tegemist parkimise keelualaga tasulise parkimise ala piirides. Kaebaja põhjendab oma nõuet põhiliselt kahe väitega: 1)vaatamata sellele, et parkimispilet ei olnud auto esiklaasi taga kontrolli momendil, tuleks viivistasu otsus tühistada, sest kaebaja on tõendanud 3
(5)2-3/649/05 parkimistasu maksmist märgistatud parkimispiletiga; 2) parkimispilet ei olnud kontrolli momendil esiklaasi taga vastustajast tulenevatel põhjustel, sest parkimiskohas ei olnud parkimisautomaati ja parkimispiletite müügipunkt oli kaugel. Riigikohtu 18.11.2004 otsuses nr 3-4-1-14-04 leiti, et parkimise eest tasumist tõendava dokumendi puudumine sõiduki esiklaasi all nä htaval kohal juhul, kui parkimise õigus oli tegelikult tekkinud, ei saa liiklusseaduse kohaselt olla aluseks viivistasu määramisele. Seega juhul, kui kaebusele lisatud parkimispilet tõendab parkimise õigust ajal, mil viivistasu otsus koostati, tuleks otsus tühistada kui õigusvastane, vaatamata sellele, et parkimispilet oli kaebaja käes ja parkimiskontrolöril puudus võimalus parkimistasu maksmist kontrollida. LS § 501 lg 4 kohustab parkimise eest tasuma kas enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Ringkonnakohus ei näe sisulist erinevust seaduses sätestatud regulatsiooni ning Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määruse nr 9 punkti 4.2. sõnastuse vahel. Parkimise eest tasumine, kui välja arvata kuukaardid ja mobiilside operaatori vahendusel tasumine, on võimalik veel parkimisautomaadist või parkimiskontrolörilt pileti ostmise teel ning ühekordse parkimispileti ostmise ja märgistamise teel. Mõistlik ei ole eeldada, et seadus nõuab parkimise eest tasumist koheselt peale auto peatumist parkimiseks, sest sellisel juhul poleks võimalik ka parkimisautomaadist piletit osta. Ilmne on, et „vahetult pärast parkimise alustamist“ tähendab tasumist „ilma igasuguse kõrvalise viivituseta “, s.t. näiteks koheselt parkimisautomaadist pileti ostmist. Selliselt on seadust kohaldatud ka praktikas, sest teadaolevalt parkimiskontrolörid ei koosta viivistasu otsuseid autojuhile, kes parajasti parkimisautomaadi juures parkimispiletit ostab. Ringkonnakohtu arvates hõlmab „vahetult pärast parkimise alustamist“ ka ajavahemikku, mis kulub ühekordse parkimispileti muretsemiseks, sest teenuse eest tasumise erinevate võimaluste korral peaks seadust kõigi tasumise liikide osas kohaldama ühesuguselt. Sellise tõlgenduse kasuks räägib ka asjaolu, et tegemist on igapäevase ja hädavajaliku avaliku teenusega, mille pakkuja peab tagama teenuse eest tasumise võimaluse. Teenuse saajal on küll kohustus tasuda teenuse eest, kuid seadusest ei tulene kohustust muretseda tagavaraks parkimispileteid. Seadus annab küll võimaluse lükata parkimistasu tasumise algus 15 minuti võrra edasi, aga kui isik sellest teadlik ei ole või ei saa muul põhjusel seda võimalust kasutada, ei saa normaalseks pidada olukorda, et ta ei saagi parkida vaatamata parkimiskoha ja vajaliku raha olemasolule, sest parkimispileti ostmiseks talle võimalust ei anta. Eelpool toodud põhjustel ei ole päris õige kohtuotsuses väljendatud seisukoht, et 7 – 10 minutit pärast parkimise alustamist tasutud parkimistasu on tasutud hilinemisega LS § 501 lg 4 mõttes. Kaebaja poolt esitatud parkimispilet on ühekordne, parkimise õigust kasutava isiku poolt märgistatav pilet, millelt ei nähtu tegeliku tasumise aeg ja parkimise koht, samuti asjaolu, millise auto parkimise eest tasuti. Sellise pileti võib osta ja märgistada põhimõtteliselt ka peale viivistasu otsuse saamist. Seepärast sõltub sellise parkimispileti arvestamine tõendina parkimise õiguse tekkimise kohta sellest, kui usaldusväärselt kaebaja oma väiteid tõendab. Käesoleval juhul on kaebaja väitnud, et Lastekodu tänava apteek asub sedavõrd kaugel, et pileti ostmiseks kulubki 15 – 20 minutit. Selline väide on iseenesest vale. Lastekodu tänava apteek asub parkimiskohast ca 70 meetri kaugusel, toimiku leheküljel 14 oleval fotol näha oleva viiekordse elamu taga. Kuna kaebajal oli teada, et pileti saab osta apteegist, siis ei saanud seal käimiseks ja pileti ostuks kuluda normaalse kiirusega kõndides rohkem kui 5 -7 minutit. Viivistasu otsuse koostamise aeg on 14.40, parkimispilet on märgistatud 14.35, seega juhul, kui kaebaja peale väidetavat pileti märgistamist apteegis auto juurde oleks suundunud, oleks ta pidanud hiljemalt viivistasu otsuse koostamise ajaks juba auto juures tagasi olema. Kaebaja on väitnud, et auto juurde jõudes ta seal kontrolöre ei näinud. Kõiki eelpool toodud asjaolusid arvestades ei ole veenvalt tõendatud, et kaebaja oli ajal, mil viivistasu otsus vormistati, apteegis piletit ostmas. Seepärast ei saa koos kaebusega esitatud märgistatud parkimispiletiga lugeda tõendatuks, et parkimise eest oli tasutud. 4
(5)2-3/649/05 Apellandi viide, et õigusabikulude välja mõistmine temalt on vastuolus linna ja AS Falck Eesti vahel sõlmitud hankelepinguga, ei ole asjakohane. Kohtukulude väljamõistmist reguleerib mitte eelnimetatud hankeleping vaid kohtumenetluse seadustik. HKMS § 93 lg 1 kohaselt tuleb kohtukulud välja mõista poole kasuks, kelle kasuks tehakse kohtulahend. Õigusabikulude põhjendatuse hindamisel on kohus märkinud, et arvestades viivistasuotsuste peale esitatavaid massilisi kaebusi on kõrvalise õigusabi kasutamine vastustaja poolt põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga. AS Falck Eesti on apellatsioonimenetluses taotlenud 1180 krooni õigusabikulu väljamõistmist. Õigusabikulude tasumine on tõendatud. Ringkonnakohus peab õigusabikulusid põhjendamatult suureks. Arvestades kirjalikku menetlust apellatsiooniastmes peab ringkonnakohus põhjendatud kuluks 100 krooni, mis tuleb apellandilt välja mõista. Oliver Kask Silvia Truman Viive Ligi 5
(5)