RakS) §-le 11 kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002.a., selle tekkimise ajal kehtinud seadust. Vastavalt tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg-le 1 tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajaks ja § 174 kohaselt ei ole ühepoolne kohustise täitmisest keeldumine lubatud. TsK § 231 lg 1 kohaselt on võlgnikul kohustus maksta viivist määratud protsendimäärades. 2 2/1-1155/05/05 TsK § 477 sätestab kohustuse alusetult omandatud või säästetud vara tagastada ja sama paragrahvi 6 lõike kohaselt laienevad selle paragrahvi sätted ka juhtudele, mil vara säästetakse teise isiku arvel ilma seaduse või tehingu kindlaksmääratud aluseta.
RakS § 12 lg 1 kohaselt enne
lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist;
lg 6 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustusega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist. Kostja oli alates 02.01.1997.a. eluruumi asukohaga xxx üürnik ja alates 22.01.1997.a. on kostja selle eluruumi omanik. Alates 1995.a. novembrist kuni 1998.a. oktoobrini on kostjal tasumata tarbitud soojusenergia eest summas 3884,95 krooni. OÜ Paldiski Soojus esitas kostjale igakuiselt arve tegelikult osutatud ja vahendatud, kostja poolt tarbitud teenuste eest. OÜ Paldiski Kinnisvarahoolduse ja kostja vahel on 02.01.1997.a. sõlmitud hooldusleping eelnimetatud eluruumi haldamiseks, mille kohaselt kostja kohustus tarbitud teenuste eest tähtaegselt hagejale tasuma. Kostja on ebakorrapäraselt tasunud talle osutatud teenuste eest, mille tõttu tel tekkis võlgnevus alates 1997.a. detsembrist kuni 2001.a. aprillini hoolduse ja teenuste eest antud korterile 1643,30 krooni ja viivis 3676,25 krooni, kokku 5319,55 krooni. Alates 2001.a, maist teostas antud eluruumi hooldusteenust OÜ Paldiski Kinnisvarahaldus. Ajavahemikul 30.02.2002.a. kuni 14.03.2005.a. tekkis kostjal võlg hoolduskulude ja teenuste eest 2523,55 krooni. Hageja andmetel on kostja võlg soojusenergia teenuste eest alates 09.12.1997 kuni 14.03.2005.a. 8051,80 krooni ja viivis 3676,25 krooni. Kostjat on teavitatud tekkinud võlgnevusest. Hageja on kostjale saatnud meeldetuletusi, viimati 24.05.2004.a. Hageja on pakkunud kostjale võlgnevuse tasuda maksegraafiku alusel ja lahendada asi kohtuväliselt. Kostja ei ole nimetatud hageja teadetele ja ettepanekutele reageerinud. Hageja nõuded on seega hagiavalduses toodud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele. TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kohtukuluks on vastavalt TsMS § 46 p-le 1 riigilõiv. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 1 050 krooni ja esitanud taotluse kostjalt nimetatud summa väljamõistmiseks. 1 050 krooni on vajalik ja põhjendatud kohtukulu. Kuna kohus on asunud seisukohale, et hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb hageja poolt tasutud riigilõiv summas 1 050 krooni kostjalt hageja kasuks välja mõista. Postikulud tuleb kostjalt TsMS § 54 lg 4 alusel riigituludesse välja mõista. /allkiri/ Sirje Õunpuu Kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.