KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Silvia Truman ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 23.november 2005, Tallinn Haldusasja number 2-3/93

§ 116

lg 1 alusel teenistusest koondamise tõttu seoses majandus- ja ettevõtlusnõuniku ametikoha koondamisega alates 1.aprillist 2004. Teates märgiti, et teist sobivat ametikohta linnavalitsusel ei ole pakkuda (I kd lk 6-7). Saue linnapea 30.märtsi 2004 korraldusega nr 14-k vabastati Ene Kukk

§ 116

lg 1 alusel teenistusest koondamise tõttu seoses ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohtade arvu vähendamisega alates 1.aprillist 2004 (I kd lk 5). 2. Ene Kukk esitas 29.aprillil 2004 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mida täiendas ja täpsustas kohtumenetluse käigus. Kaebuse esitaja palus: 1) tunnistada Saue linnapea 30.märtsi 2004 käskkiri nr 14-k seadusevastaseks ja tühistada nimetatud käskkiri, ennistada kaebuse esitaja teenistusse ja mõista Saue Linnavalitsuselt välja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest; 2) tunnistada vastustaja tegevusetus, mis seisnes kaebaja abilinnapea ametisse kinnitamata jätmises, õigusvastaseks ning kohustada Saue Linnavalitsust kinnitama kaebaja abilinnapea ametikohale; 3) mõista Saue Linnavalitsuselt kaebaja kasuks tema poliitilise ja soolise diskrimineerimisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks välja 100 000 krooni. Kaebuse põhjendused: 1) Vastustaja rikkus

§ 116

lg 3 sätteid, mille kohaselt ei vabastata ametnikku, kui teda on võimalik nimetada tema nõusolekul teisele ametikohale. Ehkki kaebajal on vastav ettevalmistus, millest vastustaja oli teadlik, ei pakkunud vastustaja kaebajale raamatupidaja ametikohta, vaid nimetas sellele ametikohale 20.veebruari 2004 käskkirjaga volikogu liikme abikaasa, kelle ettevalmistus on kaebaja omast nõrgem. Volikogu 19.veebruari 2004 otsust nr 101 tutvustati kaebajale alles siis, kui C. Toomast oli juba ametisse nimetatud. Koondamisteate esitamisega viivitati tahtlikult selleks, et vabandada teise töökoha pakkumata jätmist. 2) Vastustaja rikkus

§ 116lõiget 2.

Kaebaja koondamise ajal oli linnavalitsuses infosekretäri ametikoht, millel töötas koosseisuväline töötaja. Vastustaja koondas kaebaja, kes oli põhikohaga ametnik, ning jättis teenistusse koosseisuvälise töötaja. 3) Tegemist ei olnud koondamissituatsiooniga, sest vähem kui poole aasta pärast moodustati linnavalitsuse koosseisus teise abilinnapea ametikoht, mille ametijuhendis märgitud tegevusvaldkonnad olid lähedased kaebaja ametijuhendis märgitutele.

§ 116

lg 3 kohaselt tuleb koondamise tõttu vabanenud ametnik tema soovil kuue kuu jooksul teenistusse tagasi võtta, kui tema teenistuskohas luuakse uusi või vabaneb olemasolevaid ametniku kvalifikatsioonile vastavaid ametikohti. Ajavahemikus 1.aprillist kuni 1.oktoobrini 2004 moodustati linnavalitsuses uusi ametikohti ja vabanes olemasolevaid. 23.augustil 2004 esitas 2

§-de 19, 20 ja 24 alusel. Need sätted ei laiene kohaliku omavalitsuse volikogu poolt ametisse nimetatavatele ja valitavatele isikutele. Valides palgalise abilinnapea ametikohale ainult meessoost isikuid ja jättes kõrvale kõrgema kvalifikatsiooniga vastassoost kaebaja, rikkus vastustaja soolise võrdõiguslikkuse seadust (SVS) ja diskrimineeris kaebajat (SVS § 6 lg 1 ning § 11 lõikeid 1 ja 2). 5) Kaebajat diskrimineeriti ka töösuhetes poliitiliselt ja sooliselt SVS § 6 lg 2 punktides 4 ja 5 märgitud asjaoludel. Nii vähendati kaebajaga kokkulepitud töötasu; muudeti ametijuhendit; nõuniku ettevõtluse tegevusvaldkonna sise- ja välisportaali haldamise õigused Saue linna veebikeskkonnas anti keskerakondlasest infojuhile; ametisse asumisest kahe kuu möödumisel esitas volikogu liige arupärimise; kaebaja ametikoht taheti viia madalama palga ja nõuetega keskerakondlasest infojuhi alluvusse, mida volikogu ei kinnitanud; kaebaja visati ootamatult ja ilma põhjenduseta välja volikogu haridus- ja kultuurikomisjonist; keskerakondlasest volikogu aseesimees käis süstemaatiliselt iga paari nädala tagant kaebajat terroriseerimas, sõimas, solvas ja nõudis mõttetute asjade tegemist, linnapea aga toetas oma erakonnakaaslast; volikogu aseesimees ähvardas kaebajat lahti lasta; volikogu aseesimees keelas kaebajal suhelda ettevõtjatega ehk teha kokkulepitud tööd; linnapea tühistas kaebaja poolt tehtud töökorraldused; linnapea vähendas ainult kaebaja mobiilikõnede limiiti 1500 kroonilt 600 kroonile kvartalis, rikkudes sellega kirjalikku kokkulepet; keskerakondlasest infojuht avaldas Saue Sõnas kaebajat laimava artikli; linnapea pani kaebaja õppimise avalikule arutelule; linnapea pani kaebaja õppepuhkuse taotlused linnavalitsuse istungitel avalikule arutelule, keelduv vastus koos avalduse ja keeldumise põhjendusega pandi üles linnafoorumisse kõigile kommenteerimiseks, linnapea rikkus kaebaja õigusi saada magistriõpinguteks tasulist õppepuhkust ning õppimisega seotud isikliku informatsiooni konfidentsiaalsuse nõuet; kaebajale keelduti ametijuhendis kokkulepitud koolituse hüvitamisest; linnapea võttis kaebajalt ära tema tegevusvaldkonnas oleva arendusprojektide ja ettevõtluse subsiidiumide kontrolli ja planeerimise; linnavalitsus keeldus selgitamast, miks võetakse istungitel arutamisele ainult kaebaja isikuga seotud avaldusi; internetikeskkonnas, avalikus Saue Foorumis, mida haldas respublikaanist abilinnapea, hoiti üleval kaebaja isikut halvustavat teavet eriala, palga jms kohta koos inetute vihjete ja kommentaaridega, linnapea ja infojuhiga rääkimine jäi tulemusteta; linnavalitsuse istungil ähvardas abilinnapea kaebajat politseiga, kui kaebaja ei kirjuta alla juristi poolt koostatud lepingule sülearvuti kohta, kuigi leping ei sisaldanud olulisi andmeid, ei kavatsetudki kaebaja ettepanekutega arvestada, Saue Sõnas avaldati eksitav teade, et kaebaja pole nõustunud alla kirjutama teenistujate ametialase vastutuse tüüplepingule; kaebaja vahetuks ülemaks mitteolev abilinnapea andis kaebaja suhtes ametialase korralduse (ametiasutuse siseinfo) kohaliku lehe kaudu; Saue Ettevõtete Liidult telliti kaebaja tööd puudutav kiri; püüdes avalikkusele näidata, et kaebaja ei tee midagi, jäeti internetti üles pandud linna arengukavast välja kaebaja töö kui üks mahukamatest; kaebaja sunniti lahkuma linnavalitsuse istungilt, millel kanti ette õiguskomisjoni ettepanek kaebaja ametikoha koondamiseks; ametikoha koondamise teade tehti kaebajale teatavaks linnavalitsuse nelja juhtiva meesametniku juuresolekul ning viimasel tööpäeval anti kaebajale üle kaart küünilise tekstiga. Kaebajale tekitati mittevaralist kahju seoses lõpetamata õpingute, saamata töötasu ja elustandardi halvenemisega ning kuludega tervisele järgnevatel aastatel. 3

§ 116

lg 3 kohaselt ei vabastata ametnikku, kui teda on võimalik tema nõusolekul nimetada teisele ametikohale. Sätte eesmärk on vältida isiku teenistusest vabastamist talle teist sobivat ametikohta leides. Koondatavale teise ametikoha pakkumine eeldab, et pakkumise tegija peab isikut vastavaks pakutavale ametikohale ning isiku üleviimist võimalikuks ja vajalikuks. Vastustaja väidab, et ta ei olnud teadlik kaebaja soovist asuda peale koondamist raamatupidaja ametikohale ja tema sellekohastest oskustest. Kaebaja ei ole seda väidet ümber lükanud. Sellise soovi puudumist kinnitab asjaolu, et esialgses kaebuses vaidlustas kaebaja enda koondamise üksnes põhjusel, et majandus- ja ettevõtlusnõuniku ametikoha koondamine on ebaseaduslik, kaebuses pole sõnagi soovist saada raamatupidajaks. Sellise nõude esitas kaebaja alles 21.oktoobri 2004 kohtuistungil. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et C. Toomast omab raamatupidajana töötamiseks kaebajast oluliselt kõrgemat kvalifikatsiooni ega pea vajalikuks vastustaja sellekohaseid põhjendusi korrata. Samuti puudus seaduslik alus kaebaja paigutamiseks ajutiselt infosekretäri ametikohale. Vaidlustatud käskkiri on õiguspärane ja piisavalt motiveeritud, sisaldades kõiki

§ 132lõikes 2 sätestatud andmeid.

2) Kohus jätab tähelepanut a kaebaja väited tema ametikoha koondamise näilisuse kohta. Majandus- ja ettevõtlusnõuniku ametikoha koondamine otsustati Saue Linnavolikogu 19.veebruari 2004 otsusega ning kaebaja taotlus selle otsuse tühistamiseks on jäetud Tallinna Halduskohtu 21.juuni 2004 otsusega rahuldamata. 3) Teine abilinnapea ametikoht moodustati volikogu 23.septembri 2004 otsusega nr 147 alates 2.oktoobrist 2004. Sama otsusega moodustati sisekontrolöri ametikoht. Linnavalitsusel ei olnud kohustust kaebajat

§ 116

lg 3 alusel sellele ametikohale teenistusse võtta, sest kuus kuud koondamisest täitus 30.septembril

1. Linnapea abi ametikohale asumiseks kaebaja soovi ei avaldanud. Kaebaja avaldus asuda Saue Linnavalitsusse tema kvalifikatsioonile vastavale ametikohale laekus vastustajale 24.augustil 2004, so samal päeval, kui A. Mölder nimetati linnapea abi kohale. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et abilinnapead on poliitilised ametnikud, ega pea vajalikuks vastustaja sellekohaseid põhjendusi korrata. Vastustaja keeldumine nimetada kaebaja abilinnapea ametikohale on õiguspärane. 4) HKMS § 6 lg 3 p 2 alusel võib kaebusega taotleda avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist. Avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise alused on sätestatud riigivastutuse seaduses (RVastS), mille § 7 kohaselt on kahju hüvitamise eelduseks õigusvastasus. Põhiseaduse § 25 järgi on igaühel õigus nõuda õigusvastaselt tekitatud moraalse kahju hüvitamist, mille alused on sätestatud RVastS §-s
2. Mittevaraline kahju seisneb isiku hingelistes kannatustes (näiteks alandatus, solvumine, hirm, nördimus, mure, kaotusvalu) või füüsilistes kannatustes, mida on talle tekitatud tahtlikult või hooletuse tõttu. Asja kohtulikul arutamisel ei ole vastustaja poolt kaebajale moraalse kahju tekitamine tõendamist leidnud. Kaebaja väited tema soolise ja poliitilise diskrimineerimise kohta on paljasõnalised. Tunnistaja Jaan Moks, kes vaidlusalusel ajal töötas Saue linnapeana ning on Keskerakonna liige, kinnitas kohtuistungil, et volikogus oli võimul Res Publica, Keskerakonna ja Isamaa koalitsioon ning tema pole kordagi täheldanud kaebaja diskrimineerimist. Et koondamisteate ettelugemise juures viibis ka teisi inimesi, selles ei näinud tunnistaja midagi ebaharilikku. Ka kohus ei näe selles midagi ebaharilikku. Samuti jääb kohtule arusaamatuks, kuidas kaebajat said poliitiliselt diskrimineerida temaga samasse erakonda ja ühte võimuliitu kuuluvad isikud. Kaebaja väited volikogu ja selle liikmete väidetavalt diskrimineeriva tegevuse kohta jätab kohus tähelepanuta, sest kaebaja on oma nõuded esitanud üksnes linnavalitsuse vastu. Igati seaduslik on vastustaja nõudmine sõlmida sülearvuti kasutamiseks materiaalse vastutuse leping, sest tegemist on suure varalise väärtusega töövahendiga. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks pidi ta iga kuu rääkima 500 kr 4

§ 116lõikega 2.

Vastustaja koondas põhikohaga ametniku ja jättis teenistusse koosseisuvälise ametniku. 3) Viide

§ 116

lõikele 1 käskkirja õigusliku alusena on ebaõige, sest apellandi vabastamisest kuue kuu jooksul loodi teenistuskohas uusi ja vabanes olemasolevaid, kaebaja kvalifikatsioonile vastavaid ametikohti. Linnavalitsuses moodustati palgaline linnavalitsuse liikme ametikoht, vabanesid linnapea abi ja abilinnapea ametikohad, moodustati abilinnapea ja sisekontrolöri ametikohad. Kaebaja mitmekülgsed oskused, haridus ja kogemused võimaldanuks töötada igaühel neist. Majandus-ja ettevõtlusnõuniku ametikoht koondati näiliselt, sest 2,5 kuud hiljem moodustati linnavalitsuse palgalise liikme ametikoht samade tegevusvaldkondadega. Kohus jättis väited ametikoha koondamise näilisusest tähelepanuta ebaõigesti. Haldusasjas nr 3-1289/2004 ei antud volikogu otsusele nr 101 õiguslikku hinnangut põhjendusega, et kohus ei pea haldusakti seaduslikkust kontrollima. Tallinna Halduskohtu viidatud otsusega ei saa käesolevas asjas kohtuotsust põhjendada. 4) Vastustaja rikkus kaebaja õigust olla eelistatud teenistusse tagasi võtmisel koondamisjärgse kuue kuu jooksul. Kaebaja esitas linnavalitsusele sooviavalduse, kuid 24.augusti 2004 käskkirjaga nimetati juhi abi ametikohale senine asendustöötaja, kuigi linnapea oli kaebaja avaldusest teadlik. Kohtu põhjendus, et kaebaja avaldus laekus samal päeval, on ebaõige. Põhjendamatu on kohtu seisukoht, et vastustajal ei olnud kohustust võtta kaebajat teenistusse tagasi seetõttu, et teise abilinnapea ja sisekontrolöri ametikohad moodustati alates 2.oktoobrist 2004, mil kuus kuud kaebaja koondamisest oli möödunud. Abilinnapea ametikoht vabanes volikogu 23.septembri 2004 otsusega ja kaebaja esitas avalduse 27.septembril 2004. Volikogu otsus jõustus 23.septembrist 2004 ning seega olid sisekontrolöri ja teise abilinnapea ametikohad olemas. 5) Ebaõige on kohtu seisukoht, et vastustaja keeldumine kaebaja nimetamisest abilinnapea ametikohale on õiguspärane. Väär on koht u seisukoht, et abilinnapead on poliitilised ametnikud. Kohus ei põhjendanud oma seisukohta ja jättis tähelepanuta, et Vabariigi Valitsuse 5

§-ga 18. Saue Linnavalitsuse abilinnapea ametikohad on määramata tähtajaga põhikohaga apoliitilised ametikohad. Nende ametisse nimetamise käskkirjad tuginevad

§-dele 19, 20 ja

1. Abilinnapeaks nimetatud isikute kvalifikatsioon oli kaebaja omast madalam. Ametikohtadest lahus tuleb vaadelda linnavalitsuse kui kollegiaalse organi liikmelisust. Linnavalitsuse liikmeteks võivad olla nii linnavalitsuse ametnikud kui ka omavalitsuse kodanikud. Kohtu seisukoht piirab kaebaja õigust vabale eneseteostusele. 6) Väärad on kohtu seisukohad seoses diskrimineerimise ja mittevaralise kahju tekitamisega. Koondamisteate ettelugemine linnavalitsuse liikmete kui kaebaja meeskolleegide juuresolekul on vastuolus linna põhimääruse § 41 punktiga 3 ning põhiseaduse §-dega 14 ja
2. Volikogu ja selle liikmete diskrimineeriva tegevuse kohta esitatud väidete tähelepanuta jätmine pole põhjendatud. Kohtuotsus ei vasta TsMS-s sätestatud sisunõuetele. Kaebaja ei vaidlustanud sülearvuti puhul lepingu sõlmimist, vaid tööandja pahatahtlikku tegevust lepingu sõlmimisel. Kohtu põhjendus mobiiltelefoniga seoses ei ole kooskõlas kaebuse sisuga. Faktiliselt ja õiguslikult põhjendamatud on kohtu seisukohad seoses koolituste, lähetuste ja õppepuhkusega. Tööandja poolt kaebaja teistest ametnikest eristamisel ei olnud õiguslikku alust. Prillide hüvitamisega seonduvat ei olnud kohtul alust menetleda. Kohtu väide, nagu oleks tööandja hüvitanud kaebajale prillide maksumuse täies ulatuses, on väär. Faktiliselt ja õiguslikult põhjendamata on väide, et asja kohtulikul arutamisel ei leidnud kaebajale moraalse kahju tekitamine tõendamist. Tunnistaja väide, et ta ei märganud diskrimineerimist, ei saa olla objektiivne põhjendus diskrimineerimist puudutava kaebuse osa menetlemata jätmiseks. Kaebaja vahetu ülemuse ja asutuse juhina oli tunnistaja isikuks, kes kaebajat ise diskrimineeris, kelle toetusel sai võimalikuks diskrimineeriv töökeskkond ja kes jättis hoolitsemata selle eest, et töötaja oleks kaitstud ahistamise eest. Tööandja on rikkunud diskrimineerimise keeldu, juhtides tööd ja kehtestades töötingimused nii, et naisametnik oli vastassoost töötajatega võrreldes halvemas olukorras. Linnapea, abilinnapea, jurist, infojuht, volikogu esimees ja volikogu aseesimees vormistasid arusaamatuid dokumente, mustasid kaebajat meedia vahendusel, takistasid teenistust ja terroriseerisid psüühiliselt. Kohus ei hinnanud tegelikku olukorda ning selle diskrimineerivat mõju kaebajale. Kohus jättis diskrimineerimist puudutava kaebuse osa sisuliselt läbi vaatamata. Kaebaja poolt esitatud asjaolude ja tõendite kõrvalejätmist kohus ei põhjendanud. Vastustaja pole oma teguviisi õigustanud ega tõendanud, et diskrimineerimist ehk inimväärikuse alandamist ei toimunud. Diskrimineeritu ei pea tõendama, et diskrimineerija tegu teda alavääristas. Diskrimineeritule tuleb hüvitada moraalne kahju. 7) Kohtukulude kaebajalt väljamõistmine ei ole põhjendatud. Vastustaja ei esitanud kohtukulude nimekirja. Teenistusalases küsimuses ei olnud vastustajal vajadust välist õigusabiteenust tellida. Koondamise küsimus ei ole ülemääraselt keerukas, kaebaja esindas end ise.
3. Vastustaja kirjalikus vastuses vaieldi apellatsioonkaebusele vastu.
4. Ringkonnakohtu istungil toetas Ene Kukk oma apellatsioonkaebust, vastustaja esindaja palus jätta kohtuotsus muutmata. 6

§ 116

lg 3 esimene lause sätestab, et ametnikku ei vabastata teenistusest, kui teda on võimalik nimetada tema nõusolekul teisele ametikohale. Kaebaja väitel on vastustaja seda sätet rikkunud, jättes kaebajale pakkumata raamatupidaja ametikoha. Ringkonnakohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. Kaebaja koondamise ajal ei olnud raamatupidaja ametikoht vaba. Saue Linnavolikogu 19.veebruari 2004 otsusega reorganiseeriti finants-raamatupidaja ametikoht raamatupidaja ametikohaks alates 15.märtsist. Selle ajani täitis finants-raamatupidaja ametikohta isik, kes läks pensionile. C. Toomast nimetati raamatupidaja ametikohale 20.veebruari 2004 käskkirjaga alates 15.märtsist

1. Majandusja ettevõtlusnõuniku ametikoha otsustas volikogu linnavalitsuse struktuurist koondada alates 1.aprillist
2. Selle ajani oli kaebaja nimetatud ametikohal. Vastustaja ei hilinenud kaebajale koondamisest etteteatamisega. Kohalikule omavalitsusele ei saa panna kohustust oodata ametikoha täitmisega seetõttu, et mõni teine ametnik hiljem koondatakse. Kuna vastustajal ei olnud võimalik raamatupidaja ametikohta kaebajale pakkuda, ei oma asjas määravat tähtsust, kas selle ametikoha täitmiseks olid paremad eeldused kaebajal või isikul, kes ametikohale võeti.
3. Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, et vastustaja on rikkunud

§ 116

lg 2 sätestatut, mille kohaselt on koondamisel teenistusse jäämise eelisõigus põhikohaga ametnikul. Kaebaja väitel pidanuks vastustaja vabastama teenistusest põhikohaga kaebaja asemel infosekretäri ametikoha l töötanud asendustöötaja. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et viidatud säte reguleerib olukorda, kus tuleb teha valik sarnaseid ametikohti täitvate põhikohaga ametnike ja ametnike vahel, kes ei tööta põhikohaga.

§ 116

lõiget 2 oleks vastustaja rikkunud, kui asutuses oleks ametikohtade arvu vähendamise eel olnud näiteks kaks majandus- ja ettevõtlusnõuniku ametikohta ning vastustaja oleks eelistanud kaebajale isikut, kes ei töötanud põhikohaga.

1. Põhjendatud pole kaebaja väited majandus- ja ettevõtlusnõuniku ametikoha koondamise näilisusest ega ka koondamissituatsiooni puudumisest. Saue Linnavalitsuses ei moodustatud kaebaja koondamise järel uut samade ametikohustustega ametikohta. Asjaolu, et kuue kuu jooksul kaebaja teenistusest vabastamisest muid ametikohti loodi ja olemasolevaid ametikohti vabanes, ei saa järeldada, et kaebaja teenistusest vabastamiseks koondamise tõttu puudus õiguslik alus.
2. Vastustaja ei ole rikkunud

§ 116lõikest 3 tulenevat eelisõigust teenistusse tagasi võtmisel.

Kaebaja sooviavaldus asuda teenistusse oma kvalifikatsioonile vastaval ametikohal on dateeritud 23.augusti 2004 kuupäevaga. Vastustaja sõnul laekus avaldus 24.augustil 2004, kui juhi abi ametikoha täitmiseks oli käskkiri välja antud. Kaebaja peab ebaõigeks kohtu seisukohta, et A. Mölder nimetati linnapea abi ametikohale kaebaja avalduse laekumise päeval, kuid ei viita seda järeldust ümberlükkavatele tõenditele. 27.septembri 2004 7

-s sätestatud aluste kõrval.

§ 18

kohaselt ei laiene sama seaduse §-d 19 – 36 muuhulgas kohaliku omavalitsuse volikogu poolt ametisse nimetatavatele ja valitavatele isikutele. Saue Linnavalitsuse abilinnapead on palgalised valitsuse liikmed.

-s sätestatud ametniku teenistusse võtmise kord sellise ametikoha täitmisele ei laiene. Kaebaja õigusi ei ole tema abilinnapea ametisse võtmisest keeldumisega rikutud. 12. Kaebaja teenistusest vabastamine koondamise tõttu ja teenistusse

§ 116lg 3 alusel tagasivõtmata jätmine olid õiguspärased.

Kuna selles osas oli vastustaja tegevus õiguspärane, pole ka kahjunõue põhjendatud. Nimetatud osas ei anna apellatsioonkaebuse väited kohtuotsuse tühistamiseks ja uue otsusega kaebuse rahuldamiseks alust. II 13. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga selles, et teenistussuhetes väidetavalt aset leidnud diskrimineerimise ja sellega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise taotlust puudutavas osas ei vasta halduskohtu otsus sisunõuetele. 8

§ 4

lõikele 2 on kohaliku omavalitsuse teenistujaks olev isik teenistussuhtes kohaliku omavalitsuse üksusega.

1. Halduskohus on oluliselt rikkunud kohtumenetluse norme, mis ei ole käesolevas asjas apellatsioonimenetluses kõrvaldatav. Seetõttu tuleb kohtuotsus teenistussuhetes diskrimineerimisega tekitatud mittevaralise kahju taotlust puudutavas osas tühistada ja saata asi selles osas HKMS § 45 lg 2 p 2 ja § 46 lg 1 p 3 alusel esimese astme kohtule uueks arutamiseks.
2. Põhjendatud ei ole kaebaja väide, et vastustaja jättis esitamata kohtukulude nimekirja. HKMS § 93 lg 7 näeb ette, et kohtukulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Kohtukulude nimekirjana mõistab ringkonnakohus kohtukulude loetelu erinevate kululiikide (HKMS § 83 – 87) kaupa, mille hüvitamist vastaspoolelt taotletakse. Sellise nimekirja on vastustaja halduskohtule esitanud (toimiku II kd lk 119-120).
3. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga selles, et taotluste osas, mis seonduvad koondamise ja

§ 116

lõike 3 alusel teenistusse tagasi võtmisega, ei ole advokaadi õigusabikulu kaebajalt väljamõistmine põhjendatud. Tegemist ei ole ülemääraselt keeruka õigusliku vaidlusega. 9