← Eesti

3-04-37/3

2-3/252/05 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise (eesistuja), Viive Ligi, Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober
  2. a Tallinn Haldusasja number 2-3/252/05 Haldusasi Kaebused Tallinna Linnavalitsuse 04.02.2004 korralduse nr 189-k tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 06.05.2004 otsus nr 3-1093/2004 Menetluse alus ringkonnakohtus Kaarel Kaldvee, Ülle apellatsioonkaebused Asja läbivaatamise kuupäev 20.09.2005 Menetlus osalised Kaebuse esitajad – Kaarel Kaldvee ja Ülle Kaldvee, esindaja adv. Mikk Lõhmus Vastustaja – Tallinna Linnavalitsus, esindaja Monika Pihlak Kolmas isik – Volli Kallaste, esindajad Tiit Kallaste, Tiina Kallaste ja adv. Andres Hallmägi Kaldvee ja Volli Kallaste RESOLUTSIOON Jätta Kaarel Kaldvee, Ülle Kaldvee ja Volli Kallaste apellatsioonkaebused rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 06.05.2004 otsus haldusasjas nr 3-1093/2004 muutmata. Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE SENINE KÄIK
  3. Tallinna Linna Mererajooni TSN Täitevkomitee 03.06.1953 otsusega nr 329 eraldati Oru tn 9 elamu omanikule Volli Kallastele ehituskrunt pindalaga 598 m2 . 25.06.1953 koostati maa looduses eraldamise akt ja 07.07.1953 kinnitati Oru tn 9 ehituskrundi plaan. Tallinna Linnavalitsuse 16.10.1998 korraldusega nr 6115 määrati Oru tn 9 ehitiste teenindamiseks vajalik krunt suurusega 598 m2 ja otsustati see ostueesõigusega erastada Volli Kallastele. Maa erastamise ostu- müügileping sõlmiti 09.12.1998 ja maaüksus kinnistati 24.03.
  4. Tallinna Linnavalitsuse 01.11.2000 korraldusega nr 4126-k tunnistati 16.10.1998 korraldus nr 6115 kehtetuks, põhjendusel, et korraldusega määratud piirid läbisid ühte krundil asunud ehitist. Samuti on suletud kinnistusraamatu registriosa Oru tn 9 kohta. Tallinna Linnavalitsuse 04.02.2004 korraldusega nr 189-k määrati Oru tn 9 ehitiste teenindamiseks vajaliku maa pindalaks 1283 m2 ja otsustati erastada nimetatud maa Volli Kallastele. Teenindusmaa määramisel võeti MRS § 7 lg- le 51 tuginedes muuhulgas aluseks Tallinna Linna Mererajooni TSN TK Kommunaalmajanduse osakonna 22.08.1955 luba nr 904/1, mille kohaselt on V. Kallastele lubatud kasutada reservmaad Oru tn 5d (praegu Oru tn 9) tagant 550 m2, samuti kirja täiendav skits reservmaa kohta ning Tallinna Tehnilise Inventariseerimise Büroo (Tallinna TIB)
  5. a. akt, mille kohaselt on Oru tn 9 kasutuses 1013 m2 maad. Kinnistu kattub
  6. aastal eraldatud reservmaa osas ca 246 m2 ulatuses endise kinnistuga nr 3581 pindalaga 5880 m2 . Selle kinnistu suhtes on Kaarel Kaldvee ja Ülle Kaldvee 28.03.2002 nõudeõiguse loovutamise lepinguga omandanud 2072/5880 mõttelist osa maa tagastamise nõudeõigusest. Tallinna Linnavalitsuse 16.10.2002 korraldusega nr 2512-k tagastati Ülle Kaldveele ja Kaarel Kaldveele võrdsetes mõttelistes osades õigusvastaselt võõrandatud maa Tallinna linnas, Oru tn 17 suurusega 1024 m2 eramaana. Nimetatud korralduse punkti 3 kohaselt lahendatakse endise kinnistu nr 3581 maa tagastamise taotlus ülejäänud maa-ala osas suurusega 1048 m2 järgnevates linnavalitsuse korraldustes.
  7. Kaarel Kaldvee ja Ülle Kaldvee taotlesid Tallinna Halduskohtule esitatud kaebus tes Tallinna Linnavalitsuse 04.02.2004 korralduse nr 189-k tühistamist. Kaebajad leidsid, et ehitiste teenindamiseks vajaliku maa suurus on määratud valesti, sest Oru tn 9 elamu omaniku õiguspärases kasutuses on olnud vaid maatükk suurusega 598 m2 . Kuna krunt oli kindlaks määratud, ei olnud alust ehitise teenindamiseks vajalikku maad määrata. Tallinna Linna Mererajooni Kommunaalmajandusosakonna 22.08.1955 kiri nr 904/1 ei ole õiguspärast maakasutust tõendavaks dokumendiks MRS § 7 lg 51 ja Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määrusega nr 267 kinnitatud „Maa ostueesõigusega erastamise korra“ p 11 alap 2 tähenduses, sest ei ole välja antud pädeva organi poolt (maa kasutusse andmine toimus täitevkomitee otsusega), kahtlusi tekitab kommunaalmajanduse osakonna juhataja E. Jürve allkirja õigsus dokumendil, samuti anti selle dokumendiga maa kasutusse üksnes ajutiselt – maakoodeksi § 13 lg 4 kohaselt oli pikaajalise maakasutuse tähtajaks kuni 10 aastat. Oru tn 9 õiguspärast maakasutust ei tõenda ka ehituskrundi Oru tn 5d reservmaa kasutamise skits, millel puudub väljaandmise kuupäev ja mis on koostatud ebaõigesti. Tallinna TIB väljastatud dokument ei tõenda maakasutust ning sellel toodud maakasutuse suurus 1013 m2 ei sobi teiste dokumentid ega. Oru tn 9 elamu omanik ei ole kunagi tasunud maamaksu 1283 m2 suuruselt maatükilt. Korralduse andmise aluseks ei saa olla 27.03.1999 jõustunud MRS §-de 7 ja 22 1 muutmise seadus, sest maa 2 erastamine viidi lõpule 16.10.1998 V. Kallaste avalduse alusel, milles taotleti maa erastamist olemasoleva krundiplaani alusel, suuruses 598 m2 . Tallinna Linnavalitsus palus jätta kaebused rahuldamata. 15.07.1992 esitas Volli Kallaste Tallinna Linnavalitsusele avalduse, milles soovis asendada Järva maakonnas, Albu vallas, Vetepere külas tagastamisele kuuluva maa Tallinnas Oru tn 9 elamukrundiga. 24.11.1996 esitas Volli Kallaste maa ostueesõigusega erastamise avalduse, milles taotles 598 m2 suurust maad ning lisaks kaaskirjas nimetatud maa reservmaad. 07.05.1998 esitas Volli Kallaste järjekordse avalduse, millega soovis 1150 m2 maad erastada. Kinnistusregistri registriosa sulgemisega taastati maatüki suhtes maareformieelne olukord ning uuel erastamisel tuli juhinduda sel ajal kehtivatest õigusaktidest. Tallinna Linna Mererajooni Kommunaalmajandusosakonna 22.08.1955 kirjaga nr 904/1 ei ole maakasutamise tähtaega määratud, mistõttu oli tegemist tähtajata maakasutusega maakoodeksi mõttes, mis vastavalt MRS §-le 36 lõppes maakasutuse ümbervormistamisega ehk vaidlustatud korraldusega. Kuni käesoleva ajani ei ole riigi ega omavalitsuse organid teinud Oru tn 9 ehitiste omanikule takistusi reservmaa kasutamiseks. Reservmaa eraldamine toimus lihtsustatud korras, kommunaalmajanduse osakondade poolt. Tallinna TIB akt on kaudseks tõend iks reservmaa eraldamise kohta. Volli Kallaste palus jätta kaebused rahuldamata.
  8. Tallinna Halduskohtu 06.05.2004 otsusega jäeti kaebused rahuldamata. Kohus luges tuvastatuks vastustaja märgitud avalduste esitamise linnavalitsusele Volli Kallaste poo lt. Kohus nõustus vastustajaga selles, et uuel erastamisel tuli lähtuda sel ajal kehtivatest õigusaktidest. Kohus nõustus ka vastustaja poolt tõenditele antud hinnanguga. Kohus märkis, et vaidlusalune reservmaa anti kolmandale isikule kasutada 1955, st. enne maakoodeksi jõustumist. Maakoodeksi jõustumisel ei ole tolleaegsed võimud pidanud vajalikuks kolmanda isiku maakasutust lõpetada või ümber vormistada, millest saab järeldada, et maaeraldus loeti seaduslikuks. Kommunaalmajanduse osakonna antud maakasutusõigust pidasid tollased riigivõimuorganid õiguspäraseks, mis nähtub sellekohasest kirjavahetusest. Maakoodeksi kehtivusajal on teostatud kolmanda isiku majavalduse inventariseerimine, mille käigus on kolmanda isiku poolt kasutatava maa-ala suuruseks fikseeritud 1013 m2 . Seega on kolmas isik kaebaja viidatud dokumentide alusel maad kasutanud ca 50 aastat. Maakasutus vaidlusaluse maatüki osas oli maakoodeksi mõttes tähtajatu, sest maa anti kasutada tähtaega määratlemata. Kolmanda isiku maakasutus on tõendatud ka generaalplaanidega erinevatest aastatest. Kuna erastamise ja tagastamise õigustatud subjektid omavahel maa piiride kulgemise osas kokkuleppele ei jõudnud, oli linnavalitsusel „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra“ p-st 52 tulenevalt õigus määrata tagastatava maa suurus. PROTSESSIOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  9. Kaarel Kaldvee ja Ülle Kaldvee apellatsioonkaebustes palutakse halduskohtu otsus tühistada ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. 1)
  10. aasta luba reservmaa kasutamiseks on võltsitud. Sellele viitab apellantide esitatud majavalduse hoonete pindade ja mahtude arvestamise leht
  11. aastast, millel on viide
  12. aasta loale reservmaa ajutiseks kasutamiseks suuruses 415 m2 , mitte 550 m2 . Ka õigusvastaselt võõrandatud maa asendamise 15.07.1992 avaldusel on kolmas isik märkinud reservmaa 3 suuruseks 415 m2 . Võltsitud on ka reservmaa kasutamise skits. Mõõtkavas skitsil kujutatud reservmaa piirjooned (va parempoolne piir Oru 9, Oru 11 ja Oru 15 vahel) kattuvad Tallinna TIB
  13. a. akti asendiplaani samas mõõtkavas piirjoontega. Samas olid viimatinimetatud piirjooned kolmanda isiku vastuse kohaselt kopeeritud aeropildistamise alusel 1963 koostatud planšetilt. Võltsitud on kolmanda isiku 15.07.1992 Tallinna Linnavalitsusele esitatud õigusvastaselt võõrandatud maa asendamise avaldus. Maa asendamise avalduses Järva Maakonna Valitsusele 1992 kirjutas V. Kallaste, et 15.07.1992 märkis ta Tallinna Linnavalitsusele esitatud maa asendamise avalduses Oru tn 9 krundi suuruseks 1013 m2 . Samas on Tallinna Linnavalitsusele esitatud avalduses maa suuruseks märgitud kokku 1113 m2 . Mittetähtaegses, kuid kohtuotsuses arvestatud kolmanda isiku 07.05.1998 maa ostueesõigusega erastamise avalduses on taotletava maa suuruse 1150 m2 kohal selgelt nähtav kustutusjälg. Tallinna Omandireformiameti 11.06.1999 ja 18.01.2000 kirjades on taotletava maa suuruseks reservmaa osas märgitud 150 m2 . 18.01.2000 kirjas ei ole märgitud kolmanda isiku 24.11.1996 avaldust. Seega ei saa viimatinimetatud avaldust lugeda esitatuks enne 18.01.
  14. Võltsitud dokumendid tuleb jätta tähelepanuta. 2) Kohus on võtnud pärast 21.04.2004 kohtuistungit 28.04.2004 toimikusse protsessiosaliseks mitteoleva kolmanda isiku abikaasa Õie Kallaste kirja, milles esitatud tõendamata ja ebaõiged väited võisid mõjutada asja lahendamist. 3)
  15. aasta ajutine luba ei saa olla maakasutust tõendavaks dokumendiks. Kõikide linna piires olevate maade eraisikutele kasutamiseks andmine oli täitevkomiteede ainupädevuses. Enne maakoodeksi jõustumist tekkinud ajutine maakasutus ei muutunud iseenesest õiguslikuks maakasutuseks maakoodeksi mõttes. Maakoodeksi kehtivuse ajal oli kodanikel võimalik vormistada oma reservmaa kasutamine seaduslikuks, tehes seda ENSV Ministrite Nõukogu 22.06.1976 määrusega nr 299 kinnitatud „Kodanike maakasutuse põhimääruse“ alusel. Maakasutus ei ole alates 1957 kestnud väidetavalt 1955 lubatud kujul, sest osaliselt kasutab seda reservmaad Oru tn 11, mida tunnistab ka kolmas isik. Skitsil puudus kuupäev, mis näitaks, et see on koostatud enne Eesti Vabariigi Omandireformi Aluste seaduse jõustumist, ning tegemist on käsitsi joonistatud visandiga, millel märgitud maatüki suurus erineb märkimisväärselt mõõtkava ja joonistatud maatüki piiride alusel arvestatavast pindalast. Skitsi ei saa lugeda
  16. aasta ajutise loa lisaks. 4) Oru tn 9 puhul puuduvad nõuetele vastavad maa plaanid (Tallinna TIB akti asendiplaanil puuduvad piirjoonte mõõdud), mis näitaksid reservmaa kasutamist. Linna generaalplaanid ei ole otseselt konkreetse elamuga seotud dokumendid (neile ei ole märgitud, missugune reservmaa missuguse krundi kasutuses oli). 5) 03.05.2001 sõlmiti Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ameti arhitekti juures üks ja seni ainus piiride kokkulepe maa erastamise ja tagastamise õigustatud subjektide vahel endisel kinnistul nr 3581, mille kohaselt jäi vaidlusalune maa maa tagastamisel moodustatava krundi Oru tn 17A koosseisu. Seega ei ole õige kohtuotsuse väide, et protsessiosalised ei ole omavahel kokkuleppele jõudnud. „Maa ostueesõigusega erastamise korra“ p 13 alap 2 kohaselt määratakse ostueesõigusega erastamisele kuuluva ehitise teenindamiseks vajaliku maa erastamisel erastatava maa suurus ja piirid kindlaks Vabariigi Valitsuse 30.06.1998 määrusega nr 144 kehtestatud „Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra“, mitte „Maa ostueesõigusega erastamise korra“ p 131 kohaselt. Kohaldamisele ei kuulu vara tagastamise korras ette nähtud kahe- kuni kolmekuulised tähtajad kokkuleppele jõudmiseks. 6) Käesolevas asjas kuulub kohaldamisele MRS § 7 lg 5 enne 27.03.1999 kehtinud redaktsioonis, mille kohaselt määratakse ehitiste teenindamiseks vajalik maa üksnes juhul, kui krunt ei ole kindlaks määratud või kui krundi suuruse muutmine on planeeringu kohaselt otstarbekas. 4 7) Isegi juhul, kui kuuluks kohaldamisele MRS § 7 lg 51 vaidlustatud korralduse andmise aja redaktsioonis ja
  17. aasta maakasutuse ajutine luba 550 m2 ulatuses oleks maakasutust tõendavaks dokumendiks, kujuneks erastatava maa suuruseks 1148 m2 (598 m2 + 550 m2 ), mitte aga 1283 m
  18. Ei ole põhjendatud, millisel õiguslikul alusel määrati erastatava maa hulka 135 m2 suurune maatükk. Kohus on jätnud tähelepanuta, et vaidlusalune maa (246 m2 ) kattub väidetavalt
  19. aastal eraldatud reservmaaga (550 m2 ) 111 m2 ulatuses.
  20. Volli Kallaste apellatsioonkaebuses palutakse muuta halduskohtu otsuse põhjendatav osa, jättes sellest välja laused: „Tehnilise Inventariseerimise büroo akt tõendab, et Oru tn 9 kasutuses on 1013 m2 maad“ ning „Maakoodeksi kehtimise ajal on teostatud kolmanda isiku majavalduse inventariseerimine, mille käigus on kolmanda isiku poolt kasutatava maaala suurusena fikseeritud 1013 m2 “. Apellant leiab, et kohtu hinnang Tallinna TIB aktile kui tõendile on ebaõige. Akt ei tõenda, et Oru 9 ehitise oma niku kasutuses oleks 1013 m2 maad. Samuti ei saa kasutatava maaala suurust tõendada majavalduse inventariseerimine.
  21. Kaarel Kaldvee ja Ülle Kaldvee vastustes Volli Kallaste apellatsioonkaebusele palutakse see jätta rahuldamata. Lausetes, mille väljajätmist kohtuotsusest Volli Kallaste soovib, väljenduvad kohtu poolt tuvastatud asjaolud, mitte otsuse põhjendused. 15.07.1992 avalduses ja Tallinna TIB
  22. a. aktil kasutatava maa-ala suuruseks 1013 m2 märkimine võis olla
  23. a. ajutise loa võltsimise motiiviks.
  24. Tallinna Linnavalitsuse vastus tes Kaarel Kaldvee, Ülle Kaldvee ja Volli Kallaste apellatsioonkaebus tele palutakse need jätta rahuldamata. Linnavalitsus kordab halduskohtu otsuse põhjendusi. Linnavalitsus märgib, et Volli Kallaste apellatsioonkaebuses nimetatud dokumendid on üksnes kaudseteks tõenditeks selle kohta, et reservmaa on kasutuses õiguslikul alusel, ning erastatava maa pindala määramisel ei ole need olulist tähtsust omanud.
  25. Volli Kallaste esindajate ringkonnakohtu istungil esitatud seisukohtades palutakse jätta Kaarel Kaldvee ja Ülle Kaldvee apellatsioonkaebused rahuldamata. Seisukohtades viidatakse juba maa erastamise menetluses linnavalitsusele esitatud selgitustele õiguslikul alusel kasutatava reservmaa suuruse kujunemise osas. Maa erastamise viimase avalduse on Volli Kallaste esitanud 24.11.1996 ning arvesse võtmisele kuulub üksnes viimane avaldus enne 01.01.
  26. Aasta hiljem, 28.11.1997 tegi V. Kallaste eelnimetatud avaldusele viitava täiendava järelepärimise Tallinna Omandireformiametile. Kokkulepped piirinaabritega on toimunud mitmel korral, sh. ka 25.08.2003, siiski ei ole lõplikult kokkuleppele jõutud, mistõttu oli TSAPA-l õigus koostada ostueesõigusega erastatava maa suuruse ja piiride kulgemise ettepanek. Tallinna TSN TK Kommunaalmajanduse osakonna juhataja analoogilist luba reservmaa kasutamiseks on usaldusväärseks tõendiks reservmaa kasutuse õiguspärasuse kohta pidanud ka kohtud, sh, nr. Tallinna Ringkonnakohtu 12.04.2005 otsuses haldusasjas nr 2-3/283/05 Kaarel Kaldveele Oru tn 15 ehitise teenindamiseks määratud maa suuruse õiguspärasuse kontrollimisel. Kuna Tallinna Linnavalitsuse 16.10.1998 korraldus nr 6115-k on tühistatud, nagu ka Oru tn 15 maa K. Kaldveele erastamise korraldus, ning maa erastamise menetlus tagasi pööratud, ei ole asjakohane viide tühistatud korralduste vastuvõtmise aegsetele õigusnormidele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5
  27. Kaarel Kaldvee ja Ülle Kaldvee apellatsioonkaebustes vaidlustatakse Oru tn 9 ehitisele teenindusmaa määramist põhjendustel, et linnavalitsuse sellekohase 04.02.2004 korralduse andmisel ei oleks saanud kohaldada korralduse andmise ajal kehtivaid norme, vaid ehitisele eelmise teenindusmaa määramise korralduse aegseid norme. Samuti leitakse, et linnavalitsusel puudus õigus koostada ise piiride kulgemise ettepanekut, sest piirnevate kruntide erastamise taotlejad ja maa tagastamise õigustatud subjektid on 03.05.2001 sõlminud kokkulepped erastatavate maade piiride kulgemise kohta. Vaidlustatud on ka õiguspärase maakasutuse ulatus.
  28. Ehkki Oru tn 9 ehitise juurde maa erastamise menetlus uuendati, ei anna see alust kalduda kõrvale põhimõttest, mille kohaselt haldusakti andmise ajal tuleb lähtuda akti andmise ajal kehtivatest õigusnormidest. Haldusmenetluse seaduse § 54 kohaselt on haldusakti õiguspärasuse eelduseks selle andmine andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas. Seega tuli Oru tn 9 juurde maa ostueesõigusega erastamisel lähtuda vaidlustatud korralduse andmise aegses ja praegu kehtivas redaktsioonis (jõustunud 16.07.2000) kehtiva test MRS § 7 lg- test 5 ja 51 .
  29. Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määrusega nr 267 kinnitatud „Maa ostueesõigusega erastamise korra“ p 13 alap 2 sätestab, et juhul kui ostueesõigusega erastamisele kuulub ehitise teenindamiseks vajalik maa, määratakse ostueesõigusega erastatava maa suurus ja piirid kindlaks Vabariigi Valitsuse
  30. juuni 1998 määrusega nr 144 kinnitatud „Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korras“ sätestatu kohaselt. Eeltoodust ei tulene aga, et Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määruse nr 267 sätted, sh p-d 131 ja 132 , poleks ehitise teenindamiseks vajaliku maa kindlaksmääramisel üldse kohaldatavad. Üldnormidena laienevad nad menetluslikele küsimustele, mida Vabariigi Valitsuse
  31. juuni 1998 määrus nr 144 ei reguleeri – nt. kokkuleppe võimaldamine maa erastamise taotlejate ja õigustatud subjektide vahel ostueesõigusega erastatava maa piiride kulgemise osas. Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määruse nr 267 p 13 1 kohaselt ei koosta kohaliku omavalitsuse pädev ametnik või organ ostueesõigusega erastatava maa piiride kulgemise ettepanekut juhul, „kui taotlejad ja/või maa tagastamise õigustatud subjekt on sõlminud ostueesõigusega erastatava maa piiride kulgemise kohta notariaalselt tõestatud kokkuleppe“. Käesoleva asjas ei nähtu, et Oru tn 9 erastatava maa piiride kulgemiseks oleks sõlmitud notariaalselt tõestatud kokkulepe. Apellantide viidatud 03.05.2001 kirjalikust kokkuleppest on V. Kallaste Tallinna Maa-ametile 26.01.2001 ja 06.08.2001 esitatud avaldustest (maa ostueesõigusega erastamise toimiku lk 77-78 ja 80) nähtuvalt taganenud, märkides, et kokkulepe põhines ebaõigel teabel tema õiguslikus kasutuses olnud maa suuruse kohta. Kuivõrd maa erastamine puudutas nii Oru tn 9, Oru tn 11 ja Oru tn 15 ehitise omanikest maakasutajate kui ka endise kinnistu nr 3581 nõudeõiguse omandanud isikuid, oli põhjendatud ka linnavalitsuse lähtumine Vabariigi Valitsuse 05.02.1993 määrusega nr 36 kinnitatud „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korrast“, sh selle p-st 52, mis annab linnavalitsusele õiguse tähtaja määramiseks piirikokkulepete sõlmimiseks, ja mille alusel linnavalitsus menetlusosalistele 26.06.2003 kirjaga nr 5-9/03/3615 piiride kulgemise kokkuleppe sõlmimiseks kahekuulise tähtaja andis.
  32. MRS § 7 lg 51 sätestab: „Elamu teenindamiseks vajaliku maa hulka arvatakse kogu elamuomaniku õiguspärases kasutuses olev maa. Maakasutus loetakse õiguspäraseks, kui: 1) maa kasutamiseks andmise otsus on pädeva organi või ametiisiku poolt vastu võetud enne Aluste 6 jõustumist või 2) maa kasutamist tõendatakse maarendise (maamaksu) tasumise kviitungiga või muu dokumendiga, mis on välja antud enne Aluste jõustumist.“ Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määruse nr 267 p 11 alap 2 kohaselt maa ostueesõigusega erastamise avaldusele lisatakse: /…/ 2) avaldaja valduses olevad senist maakasutusõigust tõendavad dokumendid (maa kasutamiseks andmise otsus, maa looduses eraldamise akt, krundi plaan vms) ja maa plaanid;“. Vabariigi Valitsuse
  33. juuni 1998 määruse nr 144 p 4 alap 7 kohaselt määratakse linnades ja teistel tiheasustusega aladel elamu teenindamiseks vajalikuks maaks kogu elamuomaniku õiguslikus kasutuses olev maa, kusjuures maakasutus loetakse õiguslikuks, kui maa kasutamiseks andmise otsus on pädeva organi või ametiisiku poolt vastu võetud enne Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse jõustumist või kui maa kasutamist tõendatakse maarendise (maamaksu) tasumise kviitungiga või muu dokumendiga, mis on välja antud enne nimetatud seaduse jõustumist.
  34. Kaarel Kaldvee ja Ülle Kaldvee väidet, mille kohaselt ei olnud Tallinna Linna Mererajooni TSN Täitevkomitee Kommunaalmajanduse osakond pädev 22.08.1955 loal nr 904/1 väljendatud otsustust vastu võtma, ei ole põhistatud ühegi sel ajal kehtinud õigusakti sättega. Pealegi tuleb arvestada, et kommunaalmajanduse osakond oli Tallinna Linna Mererajooni TSN Täitevkomitee struktuuriüksus, linna täitevkomiteede pädevust maa kasutusse andmisel apellandid kahtluse alla seadnud ei ole.
  35. Ringkonnakohus leiab, et apellantide Kaarel Kaldvee ja Ülle Kaldvee kahtlused 22.08.1955 reservmaa kasutusse andmise loa jt. asjas kogutud dokumentide võltsituse kohta ei ole piisavalt põhjendatud. Peamiselt tuginevad need kahtlused sellele, et Oru tn 9 ehitise omaniku kasutuses olnud reservmaa suuruse kohta käivad andmed on kõnealustes dokumentides erinevad.
  36. aasta luba on kogumis üheks reservmaa õigusliku kasutuse asetleidmist kinnitavaid tõendeid, samas ei tõenda see kasutusse antud maa täpset suurust. Oru tn 9 maakasutuse, sh, vaidlusaluse reservmaa mõõdistamine toimus esmakordselt
  37. aastal maamõõdufirma EO MAP poolt (vt halduskohtu tl 69), mille kohaselt krundi kogupindalaks koos reservmaaga on 1277 m2 , millest suure kiildumisega reservmaa pindala on 679 m2 . Kolmanda isiku selgitused reservmaa suuruse kujunemise osas (vt. seisukohad halduskohtule halduskohtu tl 49-52 ja selle lisad halduskohtu tl 63-66) on järgmised: 1955 eraldati reservmaa ilma maatüki geodeetilise mõõtmiseta, selliselt, et RSN TK töötaja näitas vaid reservmaa piirid ja märkis juurdelõike suuruse ligikaudse hinnanguna 550 m2 . Arvestades krundi
  38. aastal toimunud mõõdistamist, oli
  39. aastal eraldatud reservmaa tegelikuks suuruseks ligikaudu 800 m2 .
  40. aastal välja antud naaberkrundile eraldati samal aastal osa
  41. aastal kasutusse antud reservmaast, kuid kolmanda isiku kätte jäänud skeemile maa vähendamist ei kantud.
  42. aastal Tallinna TIB poolt majavalduse koostamisel hinnati tõenäoliselt Oru 11- le loovutatud äralõike suurust ja lahutati see reservmaa algse suurusena märgitud 550 m2 -st ning niiviisi on tõenäoliselt kujunenud majavalduse plaanil reservmaa suurusena märgitud 415 m2 . Tegelikkuses oli maakasutus suurem ja 1955-1957 enne Oru 11 krundi kasuks tehtud äralõiget üle 800 m2 . Need selgitused õiguslikus kasutuses olnud reservmaa tegeliku suuruse ja selle kujunemise kohta on kooskõlas Oru tn 9 ja selle juures oleva reservmaa kuju kajastavate varasemate dokumentidega (
  43. aasta reservmaa kasutamise skits halduskohtu tl 62,
  44. inventariseerimisakti asendiplaan halduskohtu tl 67, linna generaalplaani planšett halduskohtu tl 68). Et nendel dokumentidel kajastuva reservmaa suurus vastab kolmanda isiku hinnangutele, võib kaudselt järeldada sellest, et krundi ja reservmaa kuju nendel dokumentidel (arvestades aja jooksul toimunud muudatusi) sobib mõõdistamise tulemusel koostatud
  45. aasta maaplaaniga (halduskohtu tl 69). 7 Sellega, et reservmaa looduses ülemõõtmist varem ei toimunud, on seletatav, et varasemates, ligikaudsetel hinnangutel põhinevates dokumentides toodud arvandmed ei sobi vaidlustatud korraldusega erastatud maa suurusega.
  46. Volli Kallaste apellatsioonkaebuses viidatud halduskohtu otsuse lauset „Tehnilise Inventariseerimise büroo akt tõendab, et Oru tn 9 kasutuses on 1013 m2 maad“ (otsuse lk 11) tuleb mõista kontekstis kohtuotsuse muude lausetega. Samas lõikes loetleb kohus dokumente, millega tõendatakse kaebaja maakasutust. Selline seisukoht ilmneb ka kohtuotsuse sama lehekülje viimasest lausest, milles kohus leiab, et tehnilise inventariseerimise büroo akt ei saa olla küll iseseisvaks tõendiks selle kohta, et maakasutus on toimunud õiguslikul alusel, kuid akti tuleb hinnata koostoimes erinevate maaplaanidega, millel on kajastatud tegelik maakasutus. Eelnevast järeldub, et kohtuotsuses on Tallinna TIB aktile omistatud maakasutuse olemasolu, mitte selle täpset ulatust tõendava dokumendi staatus. Lauses „Maakoodeksi kehtimise ajal on teostatud kolmanda isiku majavalduse inventariseerimine, mille käigus on kolmanda isiku poolt kasutatava maaala suurusena fikseeritud 1013 m2 “ ei sisaldu samuti kohtu enda seisukohta kolmanda isiku kasutatud maa-ala suuruse kohta. Eeltoodust leiab ringkonnakohus, et nimetatud laused ei oma tähendust, mis on neile Volli Kallaste apellatsioonkaebuses omistatud.
  47. Eeltoodud põhjustel ei anna apellatsioonkaebuste väited alust Tallinna Halduskohtu vaidlustatud otsuse muutmiseks. Kohtunikud Viive Ligi Kaire Pikamäe Lauri Madise 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.