Obsah (5)

§ 26§ 92§ 31§ 93§ 87

3-2597/04 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 14. detsember 2005. a Tallinn Haldusasja number 3-2597/04 Haldusasi P.P.'se kaebus

§ 26

lg 1 p 1) 2.Mõista Eesti Riiklikult Autoregistrikeskuselt P.P.'se kasuks välja viimase poolt kantud kohtukulu summas 2000 krooni (

§ 92lg 1, § 93 lg 1, § 87 lg 2).

Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates kohtuotsuse teinud halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb asja otsustanud halduskohtule teatada kirjalikult 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse võib esitada teate esitanud isik (

§ 31lg 4 ja lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1 1.Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse (ARK) 04.11.2004.a. juhtimisõiguse peatamise otsusega nr 11121 , võttes aluseks Põhja Politseiprefektuuri jõustunud kiirmenetluse otsuse 12.07.2004.a. nr 2314, 04, 017305 P.P.se karistamiseks liiklusalaste nõuete rikkumise eest Liiklusseaduse § 74.19 järgi ja lähtudes kehtivatest karistustest LS § 74.19 ja 74.22 lg 2 järgi peatati LS § 41.3 lg 8 alusel P.P.se mootorsõiduki juhtimise õigus 24 kuuks. Tallinna Halduskohtule 06.12.2004.a. esitatud kaebuses palub P.P. ARK 04.11.2004.a. juhtimisõiguse peatamise otsuse nr 11121 tühistada ja vastuolu tõttu Põhiseaduse §-dega 11, 12 lg 1, 19, 29 ja 31 jätta kohaldamata LS § 41.3 lg

1. Tallinna Halduskohus võttis 09.12.2004.a. määrusega kaebuse menetlusse, 02.02.2005.a. määrusega peatas kohus menetluse Riigikohtu menetluses oleva põhiseaduslikkuse asja lahendamise ajaks kuni asjas tehtud otsuse jõustumiseni. 14.03.2005.a. taotles kaebajaa esialgse õiguskaitse kohaldamist, 22.03.2005.a. määrusega peatas kohus vaidlustatud otsuse täitmise. 11.10.2005.a. määrusega uuendas kohus menetluse seoses Riigikohtu üldkogu 27.06.2005.a. otsusega kohtuasjas nr 3-4-1-2-
2. 07.11.2005.a. esitas kaebaja kaebuse uue redaktsiooni. KAEBUSE MOTIIVID 2.Esialgselt kohtule esitatud kaebuses taotles P.P. vastuolu tõttu Põhiseaduse §-dega 11, 12 lg 1, 19, 29 ja 31 jätta kohaldamata LS § 41.3 lg 8 ning algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. Seoses Riigikohtu 27.06.2005.a. otsusega nr 3-4-1-2-05, millega Riigikohus jättis liiklusseaduse § 41 .3 lg-d 1, 4 ja 8 põhiseadusevastaseks tunnistamata, loobus kaebuse esitaja 07.11.2005.a. põhiseaduslikkuse järelevalve algatamise taotlusest ja kaebuse sellekohastest põhjendustest ning taotleb juhtimisõiguse peatamise otsuse nr 11121 tühistamist põhjusel, et ARK on vääralt kohaldanud liiklusseaduse § 41.3 lõiget
3. 3.Juhtimisõiguse peatamiseks 24 kuuks puudus seaduslik alus. LS § 41.3 lg 8 sõnastusest tuleneb, et selle kohaldamiseks omab tähendust selliste konkreetsete rikumiste arv, mille puhul on võimalik juhtimisõigust peatada. Kaebuse esitajat on LS § 74.22 lg 2 sätestatud rikkumise eest karistatud kokku kolmel korral ja ühel korral LS § 74.19 rikkumise eest. Kõigi nende rikkumiste kohta on jõustunud otsus ja karistusandmed ei ole karistusregistrist kustunud.Kõik need karistused on juhtimisõiguse peatamisel ka arvesse võetud. Kaebuse esitaja poolt 28.09.2002 toimepandud LS § 74.22 lg 2 järgi kvalifitseeritavat rikkumist( s.o. juhtimisõiguse peatamisel esimest arvestatud rikkumist) ei saa käesoleval juhul arvestada, sest LS § 74.22 lg 2 esmakordse rikkumise eest juhtimisõigust peatada võimalik ei ole. Seega on 22.09.2004.a. toimepandud LS § 74.19 rikkumine kaebuse esitajal kolmas, millal on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine ning järelikult ei esine antud juhul LS § 41.3 lg 8 kohaldamise alust. Samuti leiab kaebaja, et uue otsuse tegemiseks seaduslikku baasi ei ole, kuna LS § 41.3 lg 4 järgi juhtimisõiguse peatamine kolme rikkumise eest ei ole 1.oktoobrist 2005 kehtima hakanud seadusemuudatuse tõttu enam võimalik. VASTUSTAJA VASTUVÄITED 2 4.Eesti Riiklik Autoregistrikeskus vastuses muudetud kaebusele leiab, et kaebus on põhjendamatu ja palub seda mitte rahuldada. LS § 41.3 lg 8 on silmas peetud ükskõik millist LS § 41.3 lg-s 1-7 toodud LS §-de 74.5, 74.17,74.19,74.20,74.21, 74.30, 74.31, 74.22 lg 2 ja lg 3, 74.33, 74.35 lg 2 karistatust ning seadusandja on näinud ette neljanda korra LS rikkumise eest pikema juhtimisõiguse peatamise – 24 kuuks. ARK, võttes aluseks kehtivad liiklusalased rikkumised,peatas õiguslikel alustel LS § 41.3 lg 8 alusel kaebaja juhtimisõiguse 24 kuuks. KOHTU PÕHJENDUSED
4. Seoses Riigikohtu üldkogu 27.06.2005.a. otsusega kohtuasjas nr 3-4-1-2-05, millega otsustati jätta Liiklusseaduse § 41.3 lõiked 1, 4 ja 8 põhiseadusevastaseks tunnistamata, on kaebuse esitaja 07.11.2005.a. kohtuistungil loobunud kaebuse motiividest osas, mis puudutavad vastuolu põhiseadusega ning seega on käesolevas ajsas vaidlus selle üle, kas antud juhul esines alus LS § 41.3 lg 8 kohaldamiseks lähtuvalt kaebaja karistustest liiklusalaste nõuete rikkumise eest.
5. Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse (ARK-i) vaidlustatud otsusega nr 11121 peatati 04.11.2004.a. P.P.se mootorsõiduki juhtimisõigus LS § 413 lg 8 alusel 24 kuuks. Otsuse tegemise aluseks oli Tallinna Linnakohtu otsusega 22.10.2004.a. jõustunud Põhja Politseiprefektuuri 12.07.2004.a. kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2314,04, 017305 , millega tunnistati P.P. süüdi LS § 74.19 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemises, samuti varasemad kehtivad karistused LS § 74.22 lõike 2 järgi . Esitatud dokumentidest nähtuvalt on kaebuse esitaja juhtimisõigus peatatud järgmiste karistuste alusel: 28.09.2002 LS § 74.22 lg 2 rikkumise eest, jõustunud 14.10.2002.a.; 05.10.2003 LS § 74.22 lg 2rikkumise eest, jõustunud 21.10.2003.a. ; 10.11.2003 LS § 74.22 lg 2rikkumise eest, jõustunud 26.11.2003.a.; 22.09.2004.a. LS § 74.19 rikkumise eest, jõustunud 22.10.2004.a Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selle üle, et kaebuse esitajal oli juhtimisõiguse peatamise otsuse tegemise ajal kolm karistamisotsust väärteomenetluses LS § 74.22 lg 2 alusel ja üks karistamisotsus LS § 74.19 alusel. Samuti puudub vaidlus selle üle, et karistamisotsused olid jõustunud ja karistusandmed eelmiste karistuste kohta ei olnud kustunud.
6. LS (kuni 01.10.2005.a. kehtinud redaktsioonis) § 41.3 lg 8 tulenevalt peatab loa väljaandnud asutus juhtimisõiguse 24 kuuks neljandat või enamat korda liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumise korral, millal on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine, kui liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumise kohta on jõustunud otsus ning karistusandmed eelmiste karistuste kohta ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. LS § 41.3 lg 8 sõnastusest tuleneb, et selle kohaldamiseks omab tähtsust mitte liiklusalaste rikkumiste eest määratud karistuste üldine arv, vaid selliste konkreetsete rikkumiste arv, mille puhul on võimalik juhtimisõigus peatada.Põhjendatud on kaebuse esitaja seisukoht, et käsitletava sätte rakendamiseks saab arvestada vaid rikkumisi, mille eest oli ette nähtud juhtimisõiguse peatamine ning et LS § 41.3 lg 8 rakendatakse vaid siis, kui isikul on neli või enam kehtivat karistust selliste 3 liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumiste eest, mille eest on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine. Seadusandja ei ole pidanud vajalikuks juhtimisõiguse peatamist LS § 74.22 lg 2 esmakordse rikkumise korral, mistõttu ei saa ka kaebaja poolt 28.09.2002.a.toime pandud LS § 74.22 lg 2 rikkumise eest määratud karistust (jõustunud 14.10.2002) arveastada, sest selle rikkumise eest juhtimisõigust peatada võimalik ei olnud. Kuna juhtimisõiguse peatamine on ette nähtud LS § 74.22 lg 2 rikkumise eest alates teisest korrast, oli kaebuse esitajal vaidlustatud otsuse tegemise ajal kolm sellist liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumist, mis said olla aluseks juhtimisõiguse peatamiseks. Kuigi vastustaja väitel puudub mõistlik põhjendus, miks LS § 41.3 lõike 8 kohaldamisel peaks esimest rikkumist mitte arvestama, kui seda tehakse sama paragrahvi lõike 2 või lõike 4 kohaldamisel, ei pea kohus põhjendatuks vastustaja lähtumist tõlgendusest , millega jäetakse kõrvale normis otsesõnu märgitu. 8.Vaidlustatud otsuses LS § 41.3 lg 8 rakendamine, mis nõuab neljandat või enamat korda liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumist, millal on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine, on eespooltoodust tulenevalt õigusvastane ning otsus kuulub tühistamisele. Vaidlustatud otsuse osaline tühistamine ei oleks õiguspärane, sest otsuse nr 11121 õiguslikuks aluseks on LS § 41.3 lg
7. Kohtul puudub seadusest tulenevalt õigus juhtimisõiguse peatamise otsustamiseks, samuti ei saa kohus teha käesoleval juhul ettekirjutust ARK-le asja uueks otsustamiseks. 9.

§ 92

lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti, kannab kohtukulud.

§ 93

lg 1 kohaselt poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, mõistetakse välja tema poolt kantud kohtukulud. Kaebuse esitaja taotleb kantud kohtukulu vastustajalt väljamõistmist kaebaja kasuks. Riigilõivu tasumist tõendab kohtutoimiku lk 8 asuv 06.12.2004.a. maksekorraldus. Kohtule on esitatud Gaudium OÜ Liiklusõiguse Büroo 25.11.2004.a. P.P.sele väljastatud arve nr A 41147 kaebuse koostamise eest summas 2832 krooni koos käibemaksuga ja 27.01.2005.a. arve nr A 50136 esinduse eest kohtuistungil summas 944 krooni ( koos käibemaksuga). Osundatud arved on tasutud 03.02.2005.a. Kohtule on esitatud P.P.se volikiri, millega viimane volitab Gaudium OÜ Liiklusõiguse Büroo juristi Andrus Reidit esindama kaebajat kohtus juhtimisõiguse peatamise otsuse nr 11121 vaidlustamisel..

§ 87

lg 2 alusel võib kohus asjast esindajana osa võtnud advokaadi või teise õigusabi osutanud isiku kulusid vähendada, kui need on põhjendamatult suured. Kohus leiab, et õigusabikulud , mis kokku moodustavad 3776 krooni kuuluvad vähendamisele . Kohus arvestab sellega, et kaebajat esindanud Gaudium OÜ Liiklusõiguse Büroo liiklusalastele küsimustele spetsialiseerununa esindab sarnastes vaidlustes suurt hulka isikuid ning käesoleva kaebuse puhul ei ole kohus täheldanud selliseid asjaolusid, mis eristaks antud juhtumit teistest analoogilistest, samuti ei saa jätta tähelepanuta kaebuse tuginemist kõrgemate kohtute seisukohtadele. Ülaltoodust tulenevalt peab kohus mõistlikuks ja põhjendatuks õigusabikulu 2000 krooni. Lea Kuuse kohtunik 4