KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohtuasja number 2-1502/05 Otsuse teinud kohtu nimi Narva Linnakohus Otsuse kuupäev 21. detsembril 2005.a, Narvas Kohtunik Geete Lahi Kohtuasi Veronika

§ 21, 49, 50 lg 1 ja 60 lg 1 sätestatud õigusnorme.

Hageja põhistades oma nõudeid perekonnaseaduse § 23 lg 1, 50 lg 2, 60, 61 ja 70 lg 1 palub:

1. välja mõista kostjalt tema kasuks elatis poja Aleksei ülalpidamiseks summas 1345 krooni igakuuliselt alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni;
2. mõsta välja kostjalt tema kasuks elatis tema ülalpidamiseks summas 500 krooni igakuiselt, alates hagi esitamisest kuni poja A. Gussevi kolmeaastaseks saamiseni. Kostja vastuväited Hagiavaldus koos lisadega on kostjale 21.11.2005 TsMS § 28 lg 1 järgi kätte toimetatud ja teda kohustati kohtule kirjalikult vastama
3. detsembriks
4. Kohtu poolt antud tähtajaks kostja vastanud ei ole. Teda on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmisel on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtu põhjendused Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, siis vastavalt TsMS § 163 lg 2 p 1 ja 168 lg 1 p 1 rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega. TsMS § 168 lg 1 punkti 1 kohaselt võib kohus omal algatusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega põhjendatud õiguslikul alusel, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud. Kohus, hindamata tõendeid ja esitades vastavalt TsMS § 231 lg 6 otsuse põhjendused lihtsustatud vormis, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Perekonnaseaduse (edaspidi

) § 60 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.

§ 61

kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

§ 21

kohaselt abikaasa on kohustatud oma abikaasat lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ülal pidada.

§ 23

kohaselt kui abikaasa ei täida käesoleva seaduse paragrahvis 21 sätestatud ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise abikaasa ülalpidamiseks välja igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi abikaasa varalisest seisundist ja abivajadusest. Perekonnaseaduse § 70 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Hageja ainsateks sissetulekuteks on riiklikud peretoetused. Kostja on töövõimeline, omab töö ning alaline sissetulek. Eeltoodust lähtuvalt jõudis kohus järeldusele, et lapse ülalpidamiseks 1345 krooni suuruse elatusraha ja hageja ülalpidamiseks 500 krooni suuruse elatusraha väljamõistmine on põhjendatud ning hagi kuulub rahuldamisele. Vastavalt Riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 2 vabastatakse hageja elatise nõudmise hagis riigilõivu tasumisest, seejuures vastavalt TsMS § 64 lg 1 mõistab kohus riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. TsMS § 47 lg 1 p 1 kohaselt tuleb hagilt tasuda riigilõivu seaduses sätestatud suuruses. TsMS § lg 1 p 3 kohaselt, kui on esitatud mitu nõuet, tuleb riigilõivu tasuda igalt nõudelt. Vastavalt TsMS § 48 lg 1 p 3 määratakse hagihind elatise hagis aasta elatusrahaga. Seega moodustab hagihind käesolevas asjas 16140 krooni ja 600 krooni ning riigilõivu suurus antud summadelt vastavalt Riigilõivuseaduse § 37 lg 1 ning lisale nr 2 – 1400 krooni ja 420 krooni, s.o kokku 1820 krooni. Kohus mõistab kostjalt välja riigituludesse riigilõivu 1820 krooni. Kohus teeb tagaseljaotsuse tulenevalt eeltoodust,

§ 21, 23, 60, 61, 70 ja juhindudes Ts

MS § 64 lg 1, § 163 lg 2 p 1, § 168 lg 1 p 1, § 231 lg 6, 244 lg 1 p 1 ja § 201-205. /allkiri/ Geete Lahi Kohtunik