Obsah (5)

§ 26§ 92§ 19§ 7§ 93

3-1097/05 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Lea Kuuse Määruse tegemise aeg ja koht 13. detsember 2005. a Tallinn Haldusasja number 3-1097/05 Haldusasi Kuusalu V

§ 26

lg 1 p 6) ja kohtukulud tema enda kanda (

§ 92

lg 1 ) Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu, teatades kirjalikult 10 päeva jooksul kohtuotsuse teatavaks tegemisele või kuulutamisele järgnevast päevast arvates kaebuse esitamisest ja esitades 30 päeva jooksul samast päevast arvates põhjendatud apellatsioonkaebuse. ASJAOLUD 1

1. Kuni 15.09.2005.a nägi siseministri
4. a määruse nr 3 „Riigi päästeasutuste struktuuriüksuste paiknemine“ § 4 lg 2 p 2 ette Loksa tugikomando koosseisus eraldipaikneva meeskonna paiknemisega Kiiu külas. Harjumaa Päästeteenistus selgitas Kuusalu Vallavalitsusele 18.02.2005.a kirjas, et
5. detsembril 2005.a lõppeb Kiiu eraldipaikneva meeskonna kasutuses olevate ruumide rendileping ning kasutatavad ruumid ei ole nõuetekohased, samuti märgiti, et rahapuudusel ei ole võimalik Kiiu eraldipaiknevat meeskonda täielikult komplekteerida. Kirjas palutakse Kuusalu Vallavalitsusel teha ettepanekuid päästjate-tõrjujate tegevuse jätkamiseks Kuusalu vallas, samas märgitakse, et võimalus on paigutada Kiiu eraldipaiknev meeskond Loksa tugikomando ruumidesse.
6. 05.07.2005.a käskkirjadega määrati alates
7. juulist 2005.a kahe Kiiu eraldipaikneva meeskonna päästetöötaja töötamiskohaks Kehra tugikomando ning nelja päästetöötaja töötamiskohaks Loksa tugikomando. 18.07.2005.a kirjas nr 9.1-4-3/5939 teatas Siseministeerium Kuusalu Vallavolikogule, et Kiiu eraldiseisvat meeskonda ei saa seoses alafinantseerimisega säilitada. Harjumaa Päästeteenistus teatas Kuusalu Vallavalitsusele 26.07.2005.a kirjas, et Kiiu eraldipaiknevat meeskonda ei ole struktuuriüksusena päästeasutuste loetelust kustutatud, kuid vastava menetlusega on alustatud ning Kiiu meeskonna isikkoosseis on üle viidud Loksa ja Kehra tugikomandodesse.
8. Siseministri 23.08.2005.a määrusega nr 74 muudeti siseministri 04.01.2001.a määrust nr 3 „Riigi päästeasutuste struktuuriüksuste paiknemine“ ning tunnistati selle § 4 lg 2 p 2 kehtetuks. Nimetatud muudatus jõustus 15.09.2005.a. Samal päeval antud käskkirjadega viidi Kiiu eraldipaikneva meeskonna päästetöötajad üle ametikohtadele Kehra või Loksa tugikomandodes. 18.09.
9. a. jõustus siseministri
10. septembri
11. a määrus nr 75 Harjumaa Päästeteenistuse põhimääruse muutmise kohta. KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUS
12. Kuusalu Vallavalitsus esitas
13. augustil
14. a Tallinna Halduskohtule kaebuse Harjumaa Päästeteenistusele ettekirjutuse tegemiseks jätkata Kiiu eraldipaikneva päästemeeskonna tegevust. Kaebuse esitaja leidis, et Kiiu eraldipaikneva meeskonna likvideerimine oli vastuolus siseministri 04.01.2001.a määrusega nr 3 „Riigi päästeasutuste struktuuriüksuste paiknemine “ ning siseministri 30.11.2004.a määrusega nr 71 „Harjumaa Päästeteenistuse põhimäärus“. Kaebuse esitaja leidis, et alates
15. juulist 2005 oli eraldipaiknev meeskond viidud üle Loksa ja Kehra tugikomandodesse. Kaebuses tuuakse välja, et Kiiu päästemeeskonna tegevuspiirkonda jääb enam kui 5000 inimest, 2 kooli, 2 lasteaeda, erihooldekodu Valklas, hulk tööstusettevõtteid ning 25-kilomeetrine lõik Tallinn-Narva maanteest.
16. Kohtuistungil esitas kaebuse esitaja taotluse kaebuses esitatud nõude muutmiseks. Taotluse kohaselt ei näe kaebuse esitaja võimalust nõuda pärast siseministri 04.01.2001.a määruse nr 3 ning 30.11.2004.a määruse nr 71 muudatuste jõustumist Kiiu eraldipaikneva meeskonna tegevuse jätkamist.Teised protsessiosalised andsid nõusoleku kaebuse esitatud taotluse muutmiseks ning kohus pidas seda otstarbekaks (

§ 19lg 8).

Muudetud taotluse kohaselt soovib kaebuse esitaja, et kohus tuvastaks Kiiu eraldipaikneva meeskonna enne

1. septembrit 2005.a üleviimise õigusvastasuse. Põhjendatud huvina toob kaebuse esitaja välja rehabiliteeriva teadmise ja teabe kohalike vallaelanike jaoks, et Harjumaa Päästeteenistus tegutses ennatlikult ehk teisisõnu, et Kiiu eraldipaikneva meeskonna üleviimine toimus ajal, millal siseministri määrustega oli sellise meeskonna olemasolu Kiiul ette nähtud. 2 VASTUSTAJA SEISUKOHT
2. Harjumaa Päästeteenistus vaidleb kaebusele vastu. Vastustaja väitel ei saanud Harjumaa Päästeteenistus jätkata eraldipaikneva meeskonna pidamist amortiseerunud ja päästealaseks tegevuseks sobimatus hoones, kus ruumid ei vastanud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse §le
3. Kiiu eraldipaikneva meeskonna töö jätkamine nendes ruumides oleks võinud kaasa tuua selle, et tööinspektsioon oleks ära võtnud Harjumaa Päästeteenistusele antud loa 24-tunnise töövahetuse kehtestamiseks, mis omakorda oleks halvanud kogu Harjumaa Päästeteenistuse tegevuse. Vastustaja väitel on Kuusalu valla teenindamise jaotamine Kehra ja Loksa tugikomandode vahel kooskõlas Vabariigi Valitsuse 22.12.2000.a määrusega nr 456 „Riigi päästeasutuste struktuurile, varustatusele, dokumentatsioonile ja töökorraldusele esitatavad nõuded“.
4. Siseministri 04.01.2001.a määruse nr 3 muutmise eelnõu menetluse ajaks paigutas Harjumaa Päästeteenistus Kiiul paiknenud päästetöötajad nende nõusolekul Loksa ja Kehra tugikomandodesse inimväärsetesse tingimustesse. Alates 15.09.2005.a jõustunud eelnimetatud määruse muudatusega Kiiu eraldipaiknev meeskond likvideeriti. Siseministri 06.09.2005.a määrustega nr 75 ja 76 tehti muudatused Harjumaa Päästeteenistuse põhimäärusesse ning struktuuri ja teenistujate koosseisu seoses Kiiu eraldipaikneva meeskonna likvideerimisega. Alates 19.09.2005.a viidi Kiiu eraldipaiknevas meeskonnas töötanud päästetöötajad üle Loksa ja Kehra tugikomandode teenistujate koosseisu. Kiiul paiknenud meeskonna kasutuses olnud ruumide üürileping lõpetati alates 01.09.2005.a. Vastustaja märgib, et Harjumaa Päästeteenistuse direktoril on õigus määrata eraldipaikneva meeskonna operatiivne valmisolek. Vastustaja leiab samuti, et kaebuses KOKS § 2 lõikele 1, § 3 punktile 2 ning § 6 lõikele 1 viitamine ei ole asjakohane, kuna päästeseaduse § 4 lg 1 kohaselt korraldavad ja teevad päästeala töid riigi päästeasutused või halduslepingu alusel kohalikud omavalitsused. KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT
5. Siseministeerium palub jätta kaebus rahuldamata. Harjumaa Päästeteenistuse direktoril oli Vabariigi Valitsuse 22.12.
6. a. määruse nr 456 „Riigi päästeasutuste struktuurile, varustatusele, dokumentatsioonile ja töökorraldusele esitatavad nõuded“ § 15 lõike 4 kohaselt õigus määrata komandost eraldi paikneva meeskonna operatiivne valmisolek, sealhulgas suunata päästetöötajaid ühest struktuuriüksusest teise. Kiiu eraldipaikneva meeskonna liikmete suunamisega Kehra ja Loksa tugikomandodesse ei likvideeritud Kiiu eraldipaiknevat meeskonda. Kolmas isik möönab, et ajavahemikul
7. juulist 2005 kuni
8. septembrini 2005 ei olnud tagatud siseministri 04.01.2001.a määruse nr 3 ning 30.11.2004.a määruse nr 71 täitmine. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
9. Kohus leiab, et Kuusalu Vallavalitsuse kaebus tuleb jätta rahuldamata.

§ 7

lg 1 kohaselt võib kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Kohus leiab, et Kuusalu Vallavalitsusel puudub põhjendatud huvi Kiiu eraldipaikneva meeskonna enne

1. septembrit 2005.a üleviimise õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Isiku põhjendatud huvi olemasolu saab hinnata lähtudes kahest aspektist: esiteks saab isikul toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks põhjendatud huvi olla juhul, kui isikul on selle toiminguga otsene ja isiklik puutumus. See tähendab seda, et haldusaktil või toimingul peab olema vahetu mõju selle isiku õigustele ning teiseks peab 3 soovitud tuvastus andma isikule ka selge eelise ehk õigusliku kasu. See tähendab, et õigusvastasuse tuvastamine peab aitama seda taotlenud isikut edaspidi oma rikutud subjektiivsete õiguste kaitsel, sealhulgas näiteks mõne uue nõude (haldusorgani kohustamiseks, avalik-õiguslikus suhtes tekkinud kahju hüvitamiseks, vms) esitamisel. Olukorras, kus isik ka õigusvastasuse tuvastamise korral sellest mingisugust õiguslikku kasu ei saaks ehk kus isiku positsioon edaspidi oma subjektiivsete õiguste kaitsmisel ei muutuks sellest, kas teatud toimingu õigusvastasus on kindlaks tehtud või mitte, ei saa isikul õigusvastasuse tuvastamiseks põhjendatud huvi olla. Põhjendatud huviks ei saa olla lihtne huvi veenduda. toimingu õigusvastasuses .
2. Riigikohus on
3. märtsi 2002.a otsuses nr 3-3-1-11-02 leidnud, et põhjendatud huviks võivad olla ka preventiivsed või rehabiliteerivad eesmärgid, ent käesolevas asjas on kohus seisukohal, et kaebuse esitajal ei saa olla põhjendatud huvi ka sellistest eesmärkidest lähtuvalt. Rehabilitatsioon tähendab teatavasti eelkõige millegi (näiteks õiguste, au, hea nime vms) taastamist, eeldades seega varem millegi kaotamist. Haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamisel võib rehabiliteeriv eesmärk seisneda näiteks selles, et õigusvastasuse tuvastamine annaks kaebuse esitajale võimaluse lükata ümber mingisuguseid tema vastu esitatud süüdistusi või tehtud etteheiteid või selles, et õigustada mingit omapoolset tegevust, mis vaidlustatava toimingu või haldusakti õigusvastasuse mittetuvastamise korral võiks tulevikus saada takistuseks kaebuse esitaja mõne õiguse või vabaduse teostamisel. Selline põhjendatud huvi peab aga olema konkreetne, seega ei piisa üksnes väitest, et kaebuse esitaja põhjendatud huvi seisneb rehabiliteerivas teadmises. Kaebuse esitaja ei ole aga oma väidetavat rehabiliteerivat eesmärki konkretiseerinud. Vallaelanike teavitamine sellest, et Harjumaa Päästeteenistus käitus vääralt või ennatlikult, ei saa täita Kuusalu Vallavalitsuse jaoks mingisugust rehabiliteerivat eesmärki. Ka eesmärk näidata vallaelanikele ja valijatele, et vallavalitsus on nende huvide eest seisnud, ei saa olla rehabiliteerivaks eesmärgiks. Kohalike elanike veenmiseks vallavalitsuse toimekuses ei ole tarvilik kohtu poole pöördumine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et sisuliselt põhjendab kaebuse esitaja on huvi sooviga veenduda Harjumaa Päästeteenistuse tegevuse õigusvastasuses .Mingisugust konkreetset vajadust või eesmärki kaebuse esitajal ei ole.
4. Kuigi kaebuse rahuldamata jätmise põhjuseks saab eespooltoodust tulenevalt käesoleval juhul olla ainuüksi see, et kaebuse esitajal puudub

§ 7

lõikes 1 viidatud põhjendatud huvi, märgib kohus siiski, et ka sellise põhjendatud huvi eeldamise korral ei saaks kaebust rahuldada. Kaebusest nähtuvalt leiab kaebuse esitaja, et sisuliselt on Kiiu eraldipaikneva meeskonna tegevus lõpetatud

1. juulist 2005.a, kui nimetatud meeskonna päästetöötajate töötamiskohaks määrati Loksa või Kehra tugikomandod. Kohus leiab, et päästetöötajate töötamiskohtade muutmist ei saa käesoleval juhul vaadelda eraldiseisva päästemeeskonna tegevuse õigusvastase lõpetamisena. Vabariigi Valitsuse
2. detsembri
3. a määruse nr 456 „Riigi päästeasutuste struktuurile, varustatusele, dokumentatsioonile ja töökorraldusele esitatavad nõuded“ § 15 lg 4 kohaselt on komandost eraldi paikneva meeskonna operatiivse valmisoleku määramise pädevus päästeasutuse juhil. Operatiivne valmisolek hõlmab sama määruse § 2 p 2 kohaselt muuhulgas meeskonna valmidust, mis võib olla korraldatud kas kogu koosseisu ööpäevase valveteenistusega depoos või muul päästeasutuse juhi poolt kehtestatud viisil. Seega ei välista viidatud määrus, et eraldipaikneva meeskonna valmidus võib olla korraldatud ka näiteks selliselt, et meeskonna liikmed asuvad eraldipaikneva meeskonna depoost eemal, näiteks tugikomando juures. Kohus möönab siinjuures, et olemuslikult peaks eraldi paiknev päästemeeskond loomulikult füüsiliselt paiknema kohas, kus sellise meeskonna paiknemine ette nähtud on, see tähendab antud juhul Kiiu külas. Samas ei saa välistada oludest tingitud vajadust korraldada ajutiselt eraldipaikneva päästemeeskonna 4 töö kuidagi teistviisi. Käesolevas asjas on Harjumaa Päästeteenistus rõhutanud, et Kiiul meeskonna kasutuses olnud ruumid olid sobimatud ning ei vastanud ka töötervishoiu- ja tööohutuse nõuetele. Asjakohaseks tuleb pidada Harjumaa Päästeteenistuse kartust, et sellistes ruumides depoo pidamine võinuks kaasa tuua Tööinspektsiooni reageerimise, mis oleks võinud äärmuslikul juhul lõppeda sellega, et Harjumaa Päästeteenistus kaotab õiguse kehtestada 24-tunniseid töövahetusi. Vastustaja seletuse kohaselt on aga 24-tunnine töögraafik päästeteenistuse korraldamise seisukohast äärmiselt oluline, sest vastasel korral väheneks võimalus madalalt tasustatud päästetöötajate ametikohtade komplekteerimiseks veelgi. Isegi olenemata sellest, kuidas Tööinspektsioon oleks võinud Kiiu eraldipaikneva meeskonna tööruumide kontrollimise järgselt reageerida, ei saaks pidada õigustatuks meekonna töö jätkamist selleks sobimatutes tingimustes. Kuivõrd Kiiu külas puudusid parasjagu muud sobivad ruumid, mille koheselt oleks saanud kasutusele võtta, tuleb asuda seisukohale, et Harjumaa Päästeteenistuse direktori
4. juuli 2005.a käskkirjadega 2-2-6/915 kuni 2-2-6/920 meeskonna päästetöötajate paigutamine Kehra ja Loksa tugikomandode juurde oli õige ja mõistlik.
5. Päästeseaduse § 6 lg 1 kohaselt võib kohalik omavalitsus moodustada päästeüksuse ning korraldada ja teha tuletõrje- ja päästetöid vallas või linnas. Sama paragrahvi
6. lõike kohaselt võivad kohalikud omavalitsused sõlmida omavahel ja maavanemaga lepinguid päästeala tööde tegemiseks. Samas ei tulene seadusest, et kohalikul omavalitsusel oleks õigus nõuda riigi päästeasutuse struktuuriüksuse paiknemist vastava valla või linna territooriumil. Vabariigi Valitsuse
7. detsembri
8. a määrusega nr 456 on kehtestatud nõuded riigi päästeasutuste töökorraldusele, muuhulgas on sätestatud, kuidas peavad paiknema päästeasutuste alalised baseerumiskohad – depood. Käesolevas asjas ei ole poolte vahel vaidlust selles, et Kuusalu valla teenindamine Loksa ja Kehra tugikomandode kaudu vastab eelnimetatud määruses sätestatud nõuetele . Olukorras, kus planeeriti Kiiu eraldipaikneva päästemeeskonna likvideerimist, ei oleks olnud otstarbeks vahetult enne likvideerimise otsustamist hakata otsima meeskonnale ajutisi nõutavatele tingimustele vastavaid depooruume Kiiu külas. Seega tuleb alates
9. juulist 2005.a meeskonnaliikmete paigutamist Kehra ja Loksa tugikomandode juurde pidada mõistlikuks ka eraldipaikneva meeskonna perspektiivset likvideerimist silmas pidades. 13.

§ 92

lg 1 kohaselt kannab kohtukulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 93

lg 1 sätestab, et poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, mõistetakse välja tema poolt kantud kohtukulud. Vastustaja ei ole kohtukulude kandist tõendavaid dokumente esitanud ega kaebuse esitajalt kohtukulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad kaebuse esitaja kanda tema enda kohtukulud. Lea Kuuse Kohtunik 5