Obsah (4)

§ 26§ 10§ 73§ 60

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Virkus ja Oliver Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 02. november 2005, Tallinn Haldusasja number 2-3/270/

) §-de 46, 60 lg 1 ja 2 ning 62 lg 1 alusel korralduse nr 4.1-01.1/20086 (tl 6-7) teabe saamiseks ning dokumentide esitamiseks. Korralduse kohaselt kontrolliti G.Krafti poolt 1997-1999.a. füüsiliste isikute tuludeklaratsioonis esitatud andmete õigsust. Maksuhalduri andmetel oli G. Kraft allkirjaõiguslik isik Vermar Finances Ltd arvelduskontol Sampo pangas ning ainuisikuliselt temale olid väljastatud ka testkoodid teleteenuste kasutamiseks. Seega pidas maksuhaldur vajalikuks kontrollida, kas G. Kraft on 1997-1999.a. saanud tulu nimetatud äriühingust. Samas ei välistanud maksuhaldur, et kontrolli käigus (seletuse andmisel ja esitatud dokumentide põhjal) võivad ilmneda täiendavalt uurimist ja kontrollimist vajavad tuluallikad. Korrald usega kohustati G. Krafti ilmuma seletuse andmiseks maksuametisse (p 1) ja esitama maksuhaldurile krediidiasutustes G. Krafti nimel olevate arvelduskontode väljavõtted ajavahemikus 1.01.1997-31.12.1999, k.a. välisriigis olevate arvelduskontode väljavõtted (p 2.1.); väärtpaberite konto väljavõtted perioodist 1.01.1997-31.12.1999 (p 2.2.); dokumendid, mis kinnitavad tuludeklaratsioonis deklareeritud mahaarvamiste õigsust (p 2.3.); andmed G. Kraftile kuuluva kinnisvara ja muudes registrites oleva vara ning selle vara võõrandamise kohta perioodil 1.01.1997-31.12.1999 (p 2.4.); muud dokumendid, mis maksukohustuslase arvates omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust, samuti need, mis kinnitavad maksukohustuslase väiteid (p 2.5). Maksu-ja Tolliametile esitatud va ides (halduskohtu tl 10) palus G. Kraft tunnistada 06.11.2003.a. korraldus nr 4.1-01.1/20086 kehtetuks. Maksu-ja Tolliameti 05.02.2004.a. otsusega nr 4-1 jäeti vaie rahuldamata.

1. Gunnar Kraft esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada 06.11.
2. a. korralduse nr 4.1-01.1/20086 punktid 2.1., 2.
3. ja 2.
4. ja vaideotsus neid korraldusepunkte käsitlevas osas. Korraldusega nõutakse kõikide kaebaja arvelduskontode väljavõtteid perioodist 1997-1999, seega suurt hulka dokumente ja kohustuste täitmist, mis ei ole seotud Vermar Finances Ltd -ga. Korralduse seadusliku osa on kaebaja täitnud, esitades 17.11.2003.a. kirjaga maksuhaldurile konto väljavõtte Vermar Finances Ltd- lt saadud laekumiste osas ja dokumendid, mis puudutavad tuludeklaratsioonis deklareeritud mahaarvamiste õigsust. Esitamata konto väljavõtted sisaldavad muuhulgas andmeid kaebaja poolt raviteenuste soetamise kohta ning muid väga isiklikke andmeid, mis ei ole seotud kaebaja maksukohustusega, kuid mille maksuametnik e kätte sattumine rikub kaebaja privaatsust.
5. Vastustajad palusid jätta kaebus rahuldamata. 2 2-3/270/05
6. Tallinna Halduskohtu
7. juuni 2004 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Otsuses leiti, et ekslik on kaebaja arvamus, et vaidlustatud korralduse alusel kontrolliti üksnes tema Vermar Finances Ltd -st saadud tulusid. Niisugusele ekslikule arusaamisele võis kaebaja viia korralduse ebaõnnestunud sõnastus. Vaidlustatud korralduse nõuded on selged ja ilma erilisi põhjendusi esitamata on selge ka see, et nimetatud teave on otseselt seotud kaebaja maksukohustuse ulatuse kontrollimisega. Käsitletaval juhul on olemas seaduslik alus kaebaja eraellu sekkumiseks, selleks on

§-d 56 ja 60, mis sätestavad maksukohustuslase kaasaaitamiskohustuse maksumenetluses ja maksuhalduri õigused maksukohustuslaselt teabe nõudmisel. Teabe kogumisel kaebaja eraeluliste andmete kohta on ka legitiimne eesmärk - avaliku korra tagamine, mis hõlmab ka maksuseaduste täitmise tagamist. Märkimist väärib ka asjaolu, et maksuhalduril puudub võima lus saada andmeid isiku tulude kohta muul moel. Kuna

§ 26

sätestab maksuhalduri kohustuse tagada maksumenetluses temale teatavaks saanud andmete saladus, ei ole vaidlustatud korralduse punktides märgitud dokumentide ja andmete nõudmine ebaproportsionaalne sekkumine isiku eraellu. PROTSESSIOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

1. Gunnar Krafti apellatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu
2. juuni 2004 otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuses leitakse, et kohus on vaidlustatud korraldust vääralt mõistnud väites, et kontrollitakse kõiki maksutulusid nimetatud perioodil, mitte üksnes Vermar Finances Ltd-st saadud tulusid. Kuivõrd korraldus puudutas üksnes tulu saamist Vermar Finances Ltd-st, oli põhjendamatu nõuda kaebajalt korralduse resolutiivosas kõiki arveldus- ja väärtpaberikontode väljavõtteid ajavahemiku 1997-1999 kohta ning andmeid kaebajale kuuluva kinnisvara ja muudes registrites oleva vara ning selle vara võõrandamise kohta. Seega on ka kohtu vastavad seisukohad ebaõiged. HMS § 55 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav. Kaevatav korraldus on õigusvastane õigusselgusetuse tõttu. Käesolevas menetluses leidis maksuhaldur, et korraldus puudutab kõiki apellandi poolt 1997-1999 saadud tulusid, kuid 03.06.2004.a. vaideotsuses nr 119-2 leitakse, et 06.11.2003.a. korraldus on antud seoses vajadusega kontrollida, kas apellant võis saada tulu Vermar Finance’s Ltd-st. Ebaõige on kohtu seisukoht, et kaebajalt andmete nõudmine ei riku kaebaja eraelu puutumatust. Muuhulgas sisaldavad konto väljavõtted andmeid kaebaja poolt raviteenuste soetamise kohta ning muid eraelulisi andmeid, mis ei ole kuidagi seotud Vermar Finance’s Ltd -ga.
3. Vastustaja d paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kohus jõudis õigele järeldusele, et kaevatavas korralduses on mõneti ebaõnnestunud sõnastus, ent korraldust tervikuna lugedes on võimalik aru saada, et kontrollitakse kõiki perioodil 1997-1999 saadud tulusid, mitte üksnes Vermar Finance’s Ltd-st saadud tulu. Mis puudutab kaebaja väiteid eraeluliste andmete puutumatuse kohta, siis see informatsioon on maksuhalduri poolt kaitstud vastavalt seadusest tulenevatele nõuetele. Kaebaja viide PS §-le 11 on asjakohatu. Korraldusega informatsiooni 3 2-3/270/05 saamine maksukohustuslaselt on igati mõistlik ja vajalik ning maksumenetluses proportsionaalne meede. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohtu istungil esitas apellandi esindaja taotluse, milles loobus Maksu- ja Tolliameti 05.02.2004.a. vaideotsusele nr 4-1 esitatud kaebusest ja vastavast osast apellatsioonkaebusest. Taotluse kohaselt on apellant teadlik protsessiõiguslikest tagajärgedest. Ringkonnakohus võtab vastu kaebusest loobumise taotluse. HKMS 46 lg 1 p 5 ja § 24 lg 1 p 4 alusel kuulub menetlus lõpetamisele ning Tallinna Halduskohtu 18.06.2004.a. otsus haldusasjas nr 3-1059/2004 vastavas osas tühistamisele.
5. Alljärgnevalt hindab kohus apellatsioonkaebuse väiteid seoses Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti 06.11.2003.a. korraldusele nr 4.1-01.1/20086 (edaspid i: korraldus) esitatud tühistamiskaebusega. Seejuures tuleb esmalt vastus leida küsimusele, kas maksuhalduril oli õigus kontrollida kaebaja kõiki tulusid perioodil 1997-1999 või üksnes Vermar Finances Ltd-ga seotud tulusid. Nimelt on maksuhaldur selgitanud, et põhjendatud kahtlus kaebaja tulude kontrollimiseks oli üksnes seoses Vermar Finances Ltd-ga, kuid kontrollima asuti kõiki perioodi 1997-1999 tulusid. Eeltoodust tulenevalt tuleb anda õiguslik hinnang küsimusele, kas maksuhaldur tohib füüsilist isikut kontrollida üksnes põhjendatud kahtluse olemasolul vastavas osas (Vermar Finances Ltd -ga seotud tehingud) või on lubatud nö abstraktne kontroll kõigi tulude osas (perioodi 1997-1999 tulud). Maksumenetluse alustamine ning läbiviimine kujutab endast füüsilise isiku eraelu riivet. Riigi sekkumine isiku eraellu peab olema õigustatud ning selleks peab olema legitiimne põhjus. Ringkonnakohus leiab, et eraellu sekkumine peab olema õigustatud nii õiguslikult kui ka faktiliselt.

§ 10

lg 2 punkt 1, mille kohaselt on maksuhalduri ülesandeks kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust, annab maksuhaldurile õigusliku aluse maksumenetlust alustada. Samas on vaja ka faktilise aluse esinemist, so mingi konkreetse kahtluse või probleemi olemasolu (nt on füüsiline isik soetanud vara ning maksuhalduril tekib sellega seoses küsimus, kas kõiki tulusid on deklareeritud). 9.

eristab üksikjuhtumi kontrolli ning revisjoni.

§ 73

lõike 1 kohaselt on revisjoni eesmärgiks välja selgitada kõik revideeritava maksukohustusega seotud asjaolud, sh nii maksukohustust suurendavad kui ka vähendavad asjaolud. Seega erineb maksurevisjon üksikjuhtumi kontrollimisest selle poolest, et esimene ei ole suunatud eelnevalt kindlaksmääratud asjaolude paikapidavuse kontrollimisele, va id kõigi maksukohustust määravate dokumentide kontrollimisele. Vastavalt

§ 73

lõikele 4 tohib füüsilise isiku suhtes revisjoni läbi viia üksnes juhul, kui ta tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana või on maksu kinnipidaja. Revisjoni puhul on tegemist enam koormava kontrolliliigiga ning tegeledes ettevõtlusega, allutab ka füüsiline isik ennast sellele kontrollile. Jäädes aga ettevõtlussfäärist väljapoole, peab üksikisikul olema kindlus, et riigivõim, sh maksuhaldur tema eraellu ilma mõistliku põhjuseta ei sekkuks.

§ 73

lg 4 kaitseb füüsilist isikut menetluse eest, milles tema tegevust kontrollitakse üldiselt ilma konkreetse tööhüpoteesita. 4 2-3/270/05 10. Eeltoodust tuleneb, et maksuhalduril oli konkreetsel ajahetkel kaebaja suhtes õigus kontrolli läbi viia ük snes seoses Vermar Finances Ltd- ga toimunud tehingutega.

§ 60

lg 1 ja § 62 lg 1 sätestavad maksuhalduri õiguse saada maksumenetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks maksukohustuslaselt teavet ning nõuda dokumentide esitamist. Kuivõrd tähtsust omasid vaid Vermar Finances Ltd- ga seotud andmed, polnud maksuhalduril õigust nõuda kogu perioodil 1997-1999 saadud tuludega seotud teavet. Seega on korraldus vaidlustatud osas õigusvastane ning kuulub tühistamisele. Tallinna Halduskohtu 18.06.2004.a. otsus haldusasjas nr 3-1059/2004 tuleb vastavas osas tühistada ning teha uus otsus asja uueks läbivaatamiseks saatmata. Ringkonnakohus ei anna hinnangut teistele apellatsioonkaebuse väidetele (korralduse motiveerimatus, ebaselgus, proportsionaalsus), sest korralduse tühistamise tingib ainuüksi asjaolu, et sellega nõuti asjassepuutumatu teabe esitamist. 11. Kaebaja on kandnud kohtukulusid summas 20 krooni: 10 krooni riigilõivu kaebuselt ning 10 krooni riigilõivu apellatsioonkaebuselt. Ringkonnakohus mõistab vastustajalt välja kogu summa. Kuigi kaebusest osaliselt loobuti, oli see seotud asjaoluga, et kaebuse esitamise ajal kehtinud regulatsioon kohustas vaideotsust vaidlustama. Põhinõude osas olid kaebus ja apellatsioonkaebus põhjendatud. Oliver Kask Ruth Virkus Kaire Pikamäe 5