← Eesti

3-03-25/3

Obsah (6)§ 59§ 75§ 77§ 62§ 74§ 80

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Virkus, Oliver Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 22. november 2005, Tallinn Haldusasja number 2-3/284/20

§ 59lg 2 p 2 alusel üldkontrolliks.

Maksuhalduri poolt nn lõppvestluse või eraldi revisjoniakti andmata jätmine ei saanud põhjustada kaebaja õigusi ja huve kahjustavaid tagajärgi. Kohus ei tuvastanud ärakuulamise põhimõtte ning uurimispõhimõtte rikkumist. Kaebajale endale anti võimalus esitada selgitusi, uurida saadud tulemusi; eriarvamusi või vastuväiteid ei ole menetluse käigus esitatud ja sellest tulenevalt neid ei ole saanud maksuhaldur lahendada. Uurimispõhimõte eeldab, et maksuhaldur kogub kokku järelduste tegemiseks ja analüüsimiseks nii kaebaja esitatud dokumendid, teistelt isikutelt saadu ja kogub neid vajadusel täiendavalt omal äranägemisel. Kaebaja ei ole ise suutnud täpsustada, missugused tõendid on asjas veel olemas ning millised tõendid jättis maksuamet tähelepanuta. Kaebaja ei nimetanud, missugune tema asjakohane taotlus oli lahendamata või missugused tema kasuks määrava tähtsusega asjaolud ja seisukohad on jäetud arvesse võtmata. Kohus leiab, et korraldus oli antud ning esitatud

§ 75

lg 1 tähtajal enne kontrolli algust.

§ 77

lg 1 nõuab revisjoni läbiviimist üldisel tööajal ja kaebaja ei väida, et kontroll toimus väljaspool tööaega.

§ 77

lg 1 ei kohusta kontrollima dokumente või viima läbi vajalikku vestlust ainuüksi maksumaksja ruumes. Kaebaja väidab, et jäeti selgitamata õigused kolmandatele isikutele. Kaebaja ei nimeta täpsemalt, kes isikutest on jäetud teavitamata ja millise õigusnormi alusel, ta oletab, et nii võis olla. Käibemaks Kohus nõustus maksuhalduri järeldustega, et tehinguid äriühingutega OÜ Gea Kaubandus, OÜ Leokonsius, OÜ Armeidos, AS Eesti Kaubanduslik Vahendusfirma „Universaal“, AS Lacto, AS Vesmont, OÜ Atlantic Trading ning Rotoflex Group OÜ ei ole tegelikult toimunud. Vastavate äriühingute seaduslikud esindajad eitavad kaupade müümist ja teenuste osutamist kaebuse esitajale. Enamasti nendel äriühingutel majandustegevus vaidlusaluste tehingute toimumise ajal üldse puudus. Kaebaja ei ole suutnud tõendada, et ta oma ettevõtluse raames teostas need tehingud, tasus arved või tegi seda koos käibemaksuga. Mitmel puhul on kaebaja ostnud teenust, mida ta ise teistele äriühingutele osutab. Kaebaja ei oska nimetada isikuid, kes olid tehingutega seotud. Rotoflex Group OÜ puhul arved küll esitati, kuid kauba liikumist tegelikult ei toimunud ning ka arveid ei tasutud. Sisendkäibemaksu OÜ Arkentix arvete alusel ei saanud 2002.a. märtsist kuni septembrini maha arvata ja kaebaja tegi seda alusetult, kuna firma ei olnud kaebajale arvete väljastamise ajal käibemaksukohustus lane ja vastustaja on õigesti juhindunud käibemaksuseaduse § 20 lg 1 ja § 20 lg 3 ning rakendanud § 11 lg

  1. Samuti on vastusta ja õigesti talitanud OÜ Danaus arvete osas, kuna firma ei olnud käibemaksukohustus lasena arvel. 3 2-3/284/05 Tulumaks Maksuotsuses nimetatud firmadega seoses väidetava lt tehtud kulutused ei ole ettevõtlusega seotud seaduslikeks kulutusteks - kaupade ja teenuste müük ei toimunud esitatud andmetel seotult ettevõtlusega. Arved ei kajasta tehingu tegelikku sisu ega kinnita majandustehingu toimumist. Raamatupidamise algdokumendi alusel peab olema võimalik tuvastada tehing ja selle sisu, tegemise aeg jne. Kuludokumendid ei võimalda tuvastada majandustehingu toimumist, eriti olukorras kui tasumine toimus sularahas ja kaebaja kinnitab, et tundmatutele füüsilistele isikutele. H. Kopso on võtnud välja sularaha vaidlusalusel perioodil sisuliselt igal pangapäeval, kokku on väidetavaid tehinguid summas 1,2 miljonit krooni. OÜ Landholm raamatupidamine kajastab arvelduskontolt väljavõetud summasid nõudena aruandva isiku H. Kopso vastu. Igal kuul on vähendatud raamatupidamise nõuet H. Kopso vastu vaidlusaluste arvete alusel. Raamatupidamise andmetel tasus H. Kopso OÜ Landholm hankijate arvete alusel suuremaid summasid, kui tal oli kasutada väljavõetud sularaha arvelduskontolt. Kontrolli kaudu selgus, et kaebajal ei saanudki olla sularaha kõigi arvete väljakirjutamise ajaks, et teha tehinguid. Ei ole selgunud senimaani, mis rahaga, millal ja kelle arvel ja kellele toimus väidetav tasumine. PROTSESSIOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  2. OÜ Landholm apellatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu
  3. novembri 2004 otsus osas, millega kaebus jäeti rahuldamata ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Apellatsioonkaebuses leitakse, et kohtuotsus on ebaseaduslik, halduskohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme, ebaõigesti hinnanud tõendeid ja oluliselt rikkunud kohtumenetluse norme. Põhjalikumalt toob ringkonnakohus kaebaja väited esile otsuse põhjendavas osas. Vastustaja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.
  4. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse apellatsioonkaebuses palutakse kohtuotsus tühistada osas, millega apellandilt mõisteti välja riigilõiv summas 1417 krooni. Kohus on väljamõistetava riigilõivu suuruse arvutanud 3% võetuna rahuldatud maksuintressi summalt ja saanud vastavaks summad 1417 krooni. Apellant on seisukohal, et kaebuse osalisel rahuldamisel kuuluvad kohtukulud väljamõistmisele proportsionaalselt rahuldatud osaga. Seega oleks tulnud vastustajalt välja mõista 235 krooni. OÜ Landholm palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  5. Ringkonnakohus vaatab esmalt läbi Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse apellatsioonkaebuse (I), seejärel OÜ Landholm apellatsioonkaebuses esitatud väited seoses menetlusnormide rikkumisega maksumenetluses (II) ning lõpuks hindab täiendava käibemaksu (III) ning tulumaksu (IV) määramise seaduslikkust. 4 2-3/284/05 I
  6. MTA Põhja maksu- ja tollikeskus palub kohtuotsuse tühistamist osas, millega vastustajalt mõisteti välja riigilõiv summas 1417 krooni. Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga. Halduskohus on väljamõistmisele kuuluva riigilõivu summa leidnud järgnevalt: menetlus kuulus lõpetamisele 47 234 krooni osas ning vastavalt riigilõivuseaduse § 37 lõikele 10 on sellest summast arvestatud 3%, so 1417 krooni. Ringkonnakohus leiab, et väljamõistetud riigilõiv on ebaproportsionaalselt suur kogu kaebuse mahtu arvestades. Halduskohtu poolt kohaldatud metoodika oleks õigustatud juhul, kui riigilõivu tasutaks kogu vaidlustatud summalt. Riigilõivuseaduse § 37 lõike 10 kohaselt tasutakse riigilõivu aga 3% vaid lustatud summalt, kuid mitte rohkem kui 5000 krooni. Arvestades eeltoodut, tuleb kohase tagastamisele kuuluva riigilõivu suuruse arvestamiseks esmalt leida suhe kogu vaidlustatud summa (1 010 564 krooni) ning summa vahel, mille osas kuulub menetlus lõpetamisele (47 234 krooni). Antud juhul on see 4,7%. Riigilõiv, mille hüvitamist on kaebajal õigus taotleda on seega 4,7% 5000-st, so 235 krooni. Halduskohus lõpetas menetluse osaliselt HKMS § 24 lg 1 punkti 3 alusel ning mõistis vastustajalt välja riigilõivu. HKMS § 84 lg 4 punkti 3 kohaselt eelnimetatud menetluse lõpetamise aluse esinemisel riigilõiv tagastatakse. Otsuse tegemise ajal kehtinud riigilõivuseaduse § 12 lõike 5 kohaselt tagastab kohtus menetletavas asjas tasutud riigilõ ivu Maksu- ja Tolliamet. Vastav viide on tehtud ka vaidlustatud kohtuotsuses, kuid otsuse resolutsioonis on riigilõiv välja mõistetud MTA Põhja maksu- ja tollikeskuselt. Vastavas osas tuleb kohtuotsuse resolutsiooni muuta. II
  7. Kaebaja leiab, et maksuhaldur on revisjoni läbiviimisel teinud järgmiseid vigu: puudub revisjoni läbiviimise volitus, revisjonist jäeti ette teatamata, puudub revisjonikorraldus, kirjalikult on fikseerimata jäetud revisjoni alustamise kuupäev ja kellaaeg, pole toimunud revisjoni lõppvestlust, puudub revisjoniakt, õigusi ei selgitatud, rikuti uurimispõhimõtet ning ärakuulamispõhimõtet, tõendeid koguti ebaseaduslikult, ei antud teavet. Halduskohus menetlusnõuete rikkumisi ei ole tuvastanud. Apellatsioonkaebuses vaieldakse nendele kohtu seisukohtadele vastu.
  8. Kaebaja leiab, et kontroll, mis tema suhtes perioodil 31.10.2002 – 05.02.2003 läbi viidi, oli revisjon, mitte üksikjuhtumi kontroll, mistõttu tuli kinni pidada kõigist revisjonimenetlusele esitatavatest nõuetest. Vastustaja on leidnud, et kaebaja viited eelnimetatud rikkumistele on eesmärgitud, kuivõrd väidetavalt kontrolli asemel revisjoni läbiviimist oleks kaebaja saanud ja pidanud vaidlustama, kui maksuhaldur esitas haldusaktiga nõude kontrolli läbiviimiseks dokumentide esitamiseks, so Harju Maksuameti 24.10.2002.a. korraldus nr 6.1-03.2/1860 (tl 311, I kd). Vastustaja leiab, et maksuotsusega maksusummade määramine ei saa olla täielikult õigusvastane üksnes põhjusel, et andmed on saadud revisjoni asemel kontrollimise käigus. Kaebaja ei ole põhjendanud, kuidas on väidetavad menetlusnõuete rikkumised mõjutanud maksumenetluse tulemust. Halduskohus asus seisukohale, et kuigi 24.10.2002.a. korralduses on märgitud, et teostatakse kontrolli, siis ei tähenda see automaatselt, et märgitud kontroll ei ole revisjo n. Revisjoni nimetatakse ka üldkontrolliks. Volitused revideerimiseks olid olemas. 5 2-3/284/05 Kaebaja on jätkuvalt arvamusel, et 24.10.2002.a. korraldus ei andnud volitusi maksurevisjoni läbiviimiseks. Korralduses endas viidatakse selle andmise alusena

§ 62lõik ele 1.

Apellatsioonkaebuses leitakse, et kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei nõustu kaebaja seisukohaga, et ka vastustaja ise on omaks võtnud, et revisjonikorraldus puudus ning et

§ 74

lõike 1 ning § 79 lõike 2 kohaselt on revisjoni pädevad läbi viima üksnes revisjonikorralduses märgitud isikud. Vastustaja on vastuses apellatsioonkaebusele leidnud, et tähendust ei oma asjaolu, kas maksuotsusega kindlaks tehtud maksukohustus on tuvastatud kontrolli või revisjoni käigus. Selline tähendus võiks määravaks osutuda üksnes siis, kui maksuhaldur sooviks edaspidi uuesti kontrollida kaebaja käibe-, tulu- ja sotsiaalmaksu arvestamise ja tasumise õigsust ajavahemikul 2001.a. juunikuust kuni 2002.a. septembrikuuni. On selgusetu, milliseid konkreetseid tagajärgi vaidlusalused menetluslikud rikkumised kaebajale põhjustasid. Ringkonnakohus nõustub lõppjäreldustes vastustaja ja halduskohtu seisukohtadega. Esmalt tuleb anda hinnang sellele, kas toimunud kontrolli näol oli tegemist üksikjuhtumi kontrolliga või üldkontrolliga. Maksuhaldur ei ole kohtumenetluses väitnud, et tegemist oli üksikjuhtumi kontrolliga, vaid on pigem möönnud revisjoni toimumist. Ringkonnakohus on seisukohal, et kontrolli ulatust, kestvust ja koostatud maksuotsuse põhjalikkust kogumis hinnates võib väita, et tegemist oli revisjoniga. Läbi vaadati kõik kaebuse esitaja raamatupidamisdokumendid perioodil juuni 2001 – september 2002. Eksimusi tuvastati kokku 10 äriühinguga tehtud tehingute osas. 10.

§ 75

lg 1 kohustab maksuhaldurit üldjuhul revisjonist ja selle ulatusest ette teatama. Vastav korraldus tuleb maksukohustuslase kätte toimetada hiljemalt seitse päeva enne revisjoni algust. Antud juhul sellist nõuetekohast korraldust ei koostatud. Harju Maksuameti 24.10.2002.a. korraldust ei saa formaalselt revisjonikorralduseks pidada, sest nimetatud korralduse sisuks oli dokumentide nõudmine kaebuse esitajalt. Samas tehti selle korraldusega kaebajale teatavaks nii kontrollitav maks, maksustamisperiood kui ka kontrollijate nimed. Seega täitis korraldus sisuliselt ka

§ 75lõikes 1 ja 3 sätestatud eesmärki.

Vastavalt

§ 74

lõikele 1 viib revisjoni läbi konkreetse maksuasja menetlemiseks pädev maksuhaldur.

§ 75

lõike 3 kohaselt tuleb maksukohustuslasele teatavaks teha revisjoni läbiviiva ametniku nimi. Harju Maksuameti 24.10.2002.a. korralduses on kaebajale teatatud, et kontrolli viivad läbi Monika Jõesaar ja Helju Tuulsalu. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldustega volituste olemasolu kohta ning ei pea vajalikuks neid korrata. Ringkonnakohus märgib veelkord, et kuigi revidentide nimesid ei tehtud kaebajale teatavaks nõuetekohase revisjonikorraldusega, oli seadusest tulenev teavitamiskohustus sisuliselt täidetud. 11. Revisjoni käigus nõudsid kolmandatelt isikutelt teavet ka Rapla, Pärnu ja Kagu ning Ida-Viru Maksuametid. Kaebaja leiab, et neil ei olnud volitusi kõnealuseid toiminguid teha, mistõttu on vastavad tõendid kogutud ebaseaduslikult. Halduskohus ei ole sellele väitele sisulist hinnangut andnud, kuna on ekslikult lähtunud eeldusest, et kaebaja seisukoht on seotud arusaamaga, et kuna Harju Maksuametil ei olnud õigust revisjoni läbi viia, siis polnud seda õigust ka teistel maksuameti struk tuuriüksustel. Ringkonnakohus leiab, et maksuhaldur ei ole käitunud õigusvastaselt.

§ 74

lg 1 sätestab, et revisjoni viib läbi konkreetse maksuasja menetlemiseks pädev maksuhaldur. Nimetatud normist ei tulene, et pädev maksuhaldur peab kõik tõendid 6 2-3/284/05 vahetult ise koguma. Pädev maksuhaldur vaid otsustab, millised tõendid on menetluse läbiviimiseks vajalikud ning hindab lõpus neid tõendeid vahetult. Analoogiana võib siinkohal tuua kohtumenetluse, kus kohus, kes peab asja menetlema, võib juhul, kui tõendeid on vaja koguda teise kohtu tööpiirkonnas, teha vastavale kohtule erinõude vajalike protsessitoimingute sooritamiseks (HKMS § 18). Kaebuse ja apellatsioonkaebuse kohaselt on kolmandatelt isikutelt võetud seletused ebaseaduslikud veel seetõttu, et kolmandatele isikutele ei selgitatud õigusi, kaebajat ei teavitatud kolmandate isikute poole pöördumisest (ärakuulamispõhimõtte rikkumine) ning rikuti

§ 62

lõiget 2, mis kohustab enne kolmanda isiku poole pöördumist küsima teavet maksukohustuslase käest. Ringkonnakohus leiab, et need puudused ei too samuti kaasa maksuotsuse õigusvastasust. Kolmandatele isikutele õiguste selgitamine ning kohustus küsida enne teavet maksukohustuslase käest on seotud eelkõige kolmanda isiku õiguste kaitsega maksumenetluses. Antud juhul ei ole kolmandad isikud maksuhalduri tegevust vaidlustanud . Kaebaja ei ole näidanud, kuidas nimetatud menetluslikud rikkumised võisid mõjutada lõpptulemust.

  1. Ringkonnakohus leiab, et menetlus- ja vorminõuete rikkumistele on põhjust kaebuses tugineda siis, kui nendel rikkumistel oli kaebuse esitajate õigustele mingi konkreetne tagajärg. Seda põhimõtet rõhutab ka HMS §
  2. Ei piisa sellest, kui kaebaja üksnes viitab kõikvõimalikele rikkumistele, vaid kaebaja peab suutma kohut veenda selles, et need rikkumised mõjutasid vahetult tema õigusi ning haldusaktis väljendatud järeldusi. Kohtul ei ole alus t tühistada haldusakti üksnes selle formaalse õigusvastasuse tõttu. Samuti on oluline märkida, et menetlus- ja vorminõuete rikkumistel on olulisem kaal kaalutlusotsuste kohtuliku kontrolli puhul, kus need rikkumised võivad muuta kohtu jaoks võimatuks otsuse sisulise kontrollimise. Maksuotsuse näol on tegemist seotud halduse põhimõtete järgi antud haldusaktiga, mille materiaalset õiguspärasust mõjutab formaalne (so menetluslik) külg väga harva. Eeltoodust tulenevalt ei käsitle ringkonnakohus pikemalt kaebaja väiteid seoses revisjonist etteteatamata jätmisega, ebaseadusliku revisjonikohaga ning revisjoni alustamise kuupäeva ja kellaaja kirjalikult fikseerimata jätmisega, mille puhul on ilmne, et need rikkumised ei saanud kaebaja õigusi kahjustada. Kaebaja ei ole ka ise suutnud välja tuua, millised olid konkreetsel juhul nende õiguste võimaliku rikkumise tagajärjed kaebuse esitajale. Viidatud on üksnes sellele, et need puudused menetluses muutsid revisjoni ebaseaduslikuks. Ringkonnakohus leiab, et revisjon ei muutunud materiaalselt õigusvastaseks.
  3. Kaebaja on menetlusnõuete rikkumisena veel välja toonud revisjoni lõppvestluse mittetoimumise ning revisjoniakti puudumise. Vastavas osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohtadega.

§ 80

lg 1 ei kohusta lõppvestlust igal juhul läbi viima ning revisjoniakti puudumine ei toonud kaebuse esitaja jaoks kaasa kahjulikke tagajärgi. Kuigi vastustaja on käitunud formaalselt õigusvastaselt, on kaebaja saanud kõik vastuväited maksuotsusele esitada kohtumenetluse ajal ning kohus on maksuotsust nende väidete valguses hinnanud. Kuna maksuhaldur tegutseb maksuotsust tehes seotud halduse põhimõtete järgi, on kohtul maksuotsuse õiguspärasust kontrollides võimalik koguda täiendavaid tõendeid ning neile tuginedes maksuotsuses kajastatud seisukohti asendada ilma maksuotsust ennast tühistamata. Maksuotsuse tühistamine ning asja sisuliselt uueks vormistamiseks saatmine ei ole riigivõimu funktsioneerimise seisukohast otstarbekas. Sama kehtib ka nende väidete osas, mis on 7 2-3/284/05 apella tsioonkaebuses esitatud kaebajale õiguste mitteselgitamise ning uurimispõhimõtte ja ärakuulamispõhimõtte rikkumise kohta.

  1. Kõike eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et kuigi maksumenetlus oli formaalselt õigusvastane, ei ole ainuüksi seetõttu maksuotsuse tühistamine põhjendatud. Ringkonnakohus ei väida, et vormi- ja menetlusnõuete rikkumised pole maksumenetluses olulised, kuid need võivad maksuotsuse tühistamise kaasa tuua vaid siis, kui mõjutavad maksu määramise õigsust. Antud haldusasjas ei ole kaebaja ise välja toonud ühtegi sellist konkreetset asjaolu. Viited menetlusvigadele on jäänud üldsõnaliseks. III Tehingud OÜ-ga Gea Kaubandus
  2. OÜ Gea Kaubandus poolt on kaebuse esitajale väljastatud järgnevad arved: 1) 22.09.2001.a. arve nr 09114 summas 47 200 krooni, soetatud teisaldatav prahikast (halduskohtu I kd, tl 120-121); 2) 09.10.2001.a. arve nr 09116 summas 44 840 krooni, soetatud vertikaal puurpink (halduskohtu I kd, tl 122-123) ; 3) 17.10.2001.a. arve nr 125/17 summas 29 500 krooni, soetatud teisaldatav prahikast (tl 124125, I kd). Maksuotsuses leiti, et tõendamist ei ole leidnud kaebaja poolt põhivara soetamine OÜ-lt Gea Kaubandus ning sularaha tasumine OÜ- le Gea Kaubandus , mistõttu oli alusetu soetamisel tasumisele kuuluva käibemaksu summas 18 540 krooni maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust mahaarvamine. Kaebaja osutas oma klientidele ehitusprahikastide kasutada andmise ja tühjendamise teenust ning ehitusteenuseid ka 2001.a. juuli- ja augustikuus, kuid sel ajal ei olnud ettevõtte raamatupidamises kajastatud ehitustööriistade ja prahikastide olemasolu või rentimine. Kaebaja raamatupidamises on vormistatud esimeste põhivahendite soetamise ajaks 09.09.2001.a. puurpingi soetamine ning 22.09.2001.a. ja 17.10.2001.a. prahikastide soetamine. Maksuhaldurile ei ole esitatud kirjalikke lepinguid ega üleandmise-vastuvõtmise akte, mis tõendaks tehingute toimumist. Kaebaja esindajal juhatuse liikmel Heldur Kopsol puudub informatsioon OÜ-d Gea Kaubandus esindavate isikute kohta ning OÜ Gea Kaubandus juhatuse liige Ergo Ohmann eitab kaebuse esitajaga tehingute toimumist (tl 127, I kd). OÜ Gea Kaubandus asu- ja tegevuskoht ei ole teada ning väidetavate tehingute toimumise ajal puudus majandustegevus ning palgaline töötajaskond. OÜ Gea Kaubandus nimel esitatud dokumentidel puuduvad neid väljastanud isikute nimed, allkirjad on loetamatud ning andmeid ei ole isikute kohta, kes sularaha vastu võtsid. Halduskohus nõustus vastustaja järeldustega. Otsuses märgiti muuhulgas, et kaebaja ei ole suutnud selgitada nende tehingute majanduslikku sisu.
  3. Kaebaja selgitas, et maksuhaldur on jõudnud valele järeldusele nagu oleks kaebaja valduses enne OÜ- lt Gea Kaubandus kastide soetamist vähemalt 8 kasti. Tegelikult oli kaste kolm ning neid kasutati OÜ-ga Rolltrans sõlmitud suulise kasutusvalduse lepingu alusel (tl 100, II kd). Prahikastid tuuakse reeglina prahi koheseks teisaldamiseks, st prahikastid ei seisa ehitusobjektidel mitte kauem kui üks-kaks ööpäeva. Nimetatud asjaolu on kinnitanud nii AS Ehitustööriist kui ka OÜ Eke Expo (tl 101-103, II kd). 8 2-3/284/05 Väär on maksuotsuse seisukoht, et kaebaja omandas 3 prahikasti ning puurpingi oma endiselt tööandajalt AS-lt Finnbalt EV. Puurpingi osas on olemas AS Finnbalt EV (pankrotis) pankrotihalduri Oliver Ennoki kinnitus, et puurpink on müüdud Kalle Reile (tl 90, I kd). Maksuamet on tuginenud AS Finnbalt EV omaniku Onni Komu poolt 12.11.2001.a. Tallinna Politseiprefektuurile esitatud avaldusele (tl 301-309, I kd), mille kohaselt Heldur Kopso AS Finnbalt EV tegevdirektorina võttis enda valdusse kogu äriühingu inventari. Selle avalduse puhul ei ole tegemist tõendiga, vaid Onni Komu väärate ja tõendamata väidetega. OÜ Gea Kaubandus väidetava juhatuse liikme Ergo Ohmanni seletust ei ole õigust kasutada, kuna pole selge, kas se letuse andis õige isik. Äriregistri andmetel on Ergo Ohmanni elukohaks Tallinn, kuid seletusel on elukohaks märgitud Kuuse 16b, Kiviõli. OÜ Gea Kaubanduse juhatuse liige võis anda maksuhaldurile ebaõigeid seletusi, seoses sooviga vabaneda enda käibemaksuko hustusest. OÜ- l Gea Kaubandus oli suur käibemaksuvõlg (tl 105, II kd).
  4. Seoses prahikastide arvuga märgib ringkonnakohus, et toimikus olevate arvete põhjal (tl 257279, I kd) ei ole alust maksuhalduri väitel, et perioodil mai-august 2001 pidi kaebaja kasutuses juba olema vähemalt 8 prahikasti. Maksuotsuses on leitud, et augusti alguses oli samal ajal paralleelselt kasutada antud 8 prahikasti. Arvete kohaselt seda väita ei saa. Augustis on prahikastide tühjendamine toimunud 08.08

(3x), 12.08, 15.08, 21.08, 23.08
(2x), 27.08, 30.08, 31.08 ning tuvastamata kuupäevadel umbes kaheksal korral. Arvestades asjaolu, et prahikastid ei seisa objektil pikka aega, on kaebaja väide kolme prahikasti kasutamise kohta usutav.
  1. Maksuhaldur on leidnud, et prahikaste üldse ei soetatudki, vaid teenust osutati AS-lt Finnbalt EV omastatud prahikastidega. AS Finnbalt EV osutas samal perioodil samuti prahikastide tühjendamise teenust (tl 280-289, I kd). AS Finnbalt EV omanik Onni Komu on politseile esitatud avalduses väitnud, et ettevõtte inventariloendisse ei olnud märgitud prügialuseid, kuigi nende eest nõuti klientidelt üüri. Ringkonnakohus leiab, et asjaolu, et AS Finnbalt EV prahikastide üürimise ja tühjendamise teenust osutas, võib lugeda tõendatuks. Kaebaja on märkinud, et vastavaid arveid ei saa kasutada (tl 257-279, I kd), kuna ei ole teada, kas need tõendid on kogutud seaduslikult. Sisuliselt arvetele vastu vaieldud ei ole. Ringkonnakohus märgib, et käesoleval juhul ei ole oluline, mil moel dokumendid maksuhaldurini on jõudnud. Miski ei viita sellisele menetlusveale, mis muudaks tõendid lubamatuks. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga osas, et üksnes Onni Komu avalduse alusel ei saa järeldada, et kaebaja omandas AS Finnbalt EV omandis olnud prahikastid ning vormistas need hiljem enda nimele ning kandis põhivara hulka (tl 314, I kd). Samas ei nõustu ringkonnakohus seisukohaga, et Onni Komu avaldus ei ole üldse vaadeldav tõendina. See dokument sisaldab asja lahendamiseks olulisi andmeid ning kõiki tõendeid kogumis hinnates on lubatud analüüsida ka selle tõendi sisu.
  2. Kaebaja on seadnud kahtluse alla asjaolu, kas OÜ Gea Kaubanduse nimel andis seletusi tema juhatuse liige Ergo Ohmann. Kahtlused põhinevad sellel, et juhatuse liikme enda poolt näidatud ning rahvastikuregistrist tulenev elukoht ei ühti. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldustega ning leiab, et elukoha erinevused ei tekita kahtlusi selles, kas tegemist on sama isikuga. Maksuhalduri küsimustele antud vastustest nähtub, et tegemist on olnud õige isikuga. Nii on näiteks küsitud: „Kas OÜ Gea Kaubandus juhatuse liige Ergo Ohmann on saanud raha eelnimetatud arvetel kajastatud kaupade müügist ning kassaordereid allkirjastanud raha kätte saamise kohta?“ Küsimusele vastati: „Mina ei ole saanud raha eelnimetatud kaupade müügist ja kassaordereid ei ole allkirjastanud.“ Kui küsimustele vastav isik poleks olnud OÜ Gea 9 2-3/284/05 Kaubandus juhatuse liige, oleks see vastuses küsimusele kindlasti äramärkimist leidnud. Antud juhul ei ole vastaja oma seotust eitanud. Kaebaja on veel märk inud, et OÜ Gea Kaubandus juhatuse liige võis anda valesid seletusi, selleks, et mitte suurendada juba olemasolevat käibemaksuvõlga. Ringkonnakohus leiab, et selline võimalus on olemas ning kohus arvestab sellega tõendite kogumis hindamisel.
  3. Seoses kohtule esitatud tõendiga, mille kohaselt on AS Finnbalt EV (pankrotis) pankrotihaldur müünud puurpingi Kalle Reile, mistõttu ei olnud Heldur Kopsol võimalik seda eelnimetatud äriühingust omastada ning OÜ Landholm põhivarana arvele võtta, märgib ringkonnakohus järgmist. Esitatud tõend maksuhalduri seisukohta ümber ei lükka. Kuivõrd AS Finnbalt EV raamatupidamist ei peetud nõuetekohaselt (raamatupidamisekspertiisi akt tl 3-14, II kd), ei ole teada, milline oli põhivara tegelik koosseis, sh mitu puurpinki äriühingul oli.
  4. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades asjas kogutud tõendeid, nõustub ringkonnakohus lõppjäreldustes halduskohtu seisukohtadega. Prahikastide ning puurpingi soetamise asjaolud ei ole selged. See, et kaebuse esitaja ja OÜ Gea Kaubandus vahe l sõlmiti suuline leping, kaebaja seaduslik esindaja ei tea, kes OÜ-d Gea Kaubandus esindas, isikut tõendavat dokumenti ja volitusi ei kontrollitud, üleandmise-vastuvõtmise akti ei koostatud, tasumine toimus sularahas, viitab sellele, et arvetel kajastatud tehinguid sellisel kujul tegelikult ei toimunud. Kirjeldatud käitumine ei ole tavapärasele ning õiguspärasele äritegevusele iseloomulik. Kaebaja soetas endale vara sisuliselt tundmatult isikult, võttes endale riski, et kui hiljem selgub kauba (nt puurpingi) nõuetele mittevastavus, ei ole teada isikuid, kellelt saaks nõuda võlaõiguslike kohustuste täitmist. Kaebaja ei ole millegagi suutnud tõendada tehingute tegelikku toimumist. Arved ja sularaha tasumise orderid ainuüksi ei tõenda, et kaup on ka tegelikult saadud. Seega ei nõustu ringkonnakohus kaebaja käsitlusega, mille kohaselt OÜ Gea Kaubandus varjab tehingute toimumist. Kuna kaebajal on OÜ Gea Kaubanduse seotuse kohta esitada üksnes vastavate pealdistega arved ja orderid, teadmata sealjuures isegi seda, kellega konkreetselt ta suhtles, ei ole alust automaatselt eeldada OÜ Gea Kaubandus tegelikku seotust. Nii OÜ-ga Gea Kaubandus kui ka enamuse alljärgnevalt käsitlemisele tulevate äriühingutega toimunud tehingute puhul on iseloomulik, et kaupade ja teenuste eest sooviti tasuda sularahas, samas olid tehingu mahud sellised (alla 50 000 krooni), mis võimaldasid tol ajal kehtinud käibemaksuseaduse alusel käibemaksu maha arvata. Kuigi taoline käitumine ei ole iseenesest lubamatu, viitab see kogumis teiste asjaoludega sellele, et äriühingust väljavõetud sularahaga ei soetatud üldse arvetel märgitud kaupa, või neid küll soetati, kuid mitte arvetel märgitud isikutelt, kes olid käibemaksukohustuslased. Mõlemal juhul ei ole õigust sisendkäibemaksu maha arvata. Ringkonnakohus on seega seisukohal, et kuigi tõendite põhjal ei saa üheselt väita, et soetatud prahikastid ja puurpink olid pärit AS-st Finnbalt EV ebaseaduslikult omastatud vara hulgast, ei nähtu tõenditest ka nende soetamine OÜ-lt Gea Kaubandus. Heldur Kopso käitumine viitab, et ta oli nimetatud asjaolust teadlik või vähemalt möönis selle võimalikkust. Kuna tehingu toimumine ning tehingute teine pool ei ole kontrollitav, oli käibemaksu mahaarvamine alusetu. Tehingud OÜ-ga Leokonsius
  5. OÜ Leokonsius poolt on kaebuse esitajale väljastatud järgmised arve -saatelehed, mille juurde on koostatud kviitungid sularahas tasumise kohta (tl 128-131, I kd): 10 2-3/284/05 1) 03.09.2001.a. arve-saateleht nr 204 summas 49 560 krooni: veoauto Scania tagasilla remont; 2) 10.09.2001.a. arve-saateleht nr 230 summas 49 914 krooni: veoauto Scania vintsi demontaaž; 3) 15.10.2001.a. arve-saateleht nr 321 summas 47 948,10 krooni: veoauto Scania 548 AJZ raami pesemine, puhastamine, kruntimine ja värvimine, kabiini keevitustööd, kabiini pahteldus - ja värvimistööd; 4) 03.10.2001.a. arve-saateleht nr 300 summas 48 569,75 krooni: veoauto Volvo F12 206 MBZ pidurite remont, tõstemehhanismi remont, amortide vahetus, raami ja kabiini pahteldamine ja värvimine.
  6. Maksuotsuses leiti, et tõendamata on remond iteenuste ostmine OÜ-lt Leokonsius. Nimetatud äriühingu juhatuse liikmed kinnitavad, et äriühing tegeles üksnes piimatoodete vahendamisega ning kaebuse esitajaga ei ole mingeid tehinguid toimunud. Äriühing ei ole tegelenud autoremonditeenuste osutamisega. Alates 2001.a. septembrikuust ei oma OÜ Leokonsius üldse mingit majandustegevust. OÜ- lt Leokonsius varastati 2001.a. maikuus blankette ja pitsat (tl 132136). Arvestades remonditööde väärtust, mahtu ja iseloomu on ebatõenäoline, et kaebajal puuduvad tehingupartneri andmed: Heldur Kopso ei tea, kellega ta sõlmis suulise lepingu, kes esitas arved, kellele tasus teenuse eest sularahas ning kellele andis veoautod volikirjade alusel üle. OÜ Leokonsius nimel vormistatud kviitungite alusel ei ole tõendatud raha tasumine kaebaja poolt, dokumentidel ei ole raha saaja nime, isikut tõendava dokumendi numbrit. Veoautole Scania on näidatud ühes kalendriaastas kaks juhikabiini remonti ja värvimist erinevates ettevõtetes. Mõlemad remondiarved on vormistatud OÜ Leokonsius nimel (tl 300, I kd). Halduskohus nõustus maksuhalduri seisukohtadega.
  7. Veoauto Scania 548 AJZ kohta on kohtule esitatud 25.07.2001.a. sõlmitud kasutusvalduse leping, millega Astro Service OÜ koormas oma veoautot kasutusvaldusega OÜ Landholm kasuks. Auto jääkväärtus oli 40 000 krooni ning leping oli sõlmitud tähtajatult (tl 18-19, II kd). Lisatud on sõiduki 17.07.2001.a. välja antud registreerimistunnistus, mille kohaselt oli veoauto Astro Service OÜ omandis. AS Finnbalt EV omanik Onni Komu on politseile esitatud avalduses märkinud, et 2001.a. esimesel poolel oli veoauto Scania registreerimismärgiga 548 AJZ äriühingu omandis, kuid müüdi Heldur Kopso poolt Deivid Niinepuule 10 000 krooni eest. Volvo F12 registreerimismärgiga 206 MBZ suhtes on kasutusvalduse leping kaebaja ja Armin Altorf Al Aldrovi vahel sõlmitud 01.08.2001.a. Sõiduki jääkväärtuseks on märgitud 250 000 krooni (tl 22-23, II kd). Lisatud on sõiduki registreerimistunnistuse koopia (tl 24-25, II kd). OÜ Landholm ostis Volvo 30.08.2002.a. sõlmitud ostu- müügilepingu alusel. 04.09.2002.a. on välja antud vastav sõiduki registreerimistunnistus (tl 15-17, II kd).
  8. Kaebaja on apellatsioonkaebuses märkinud, et halduskohtu otsusest ei nähtu, miks ei nõustuta seisukohaga, et sõidukid vajasid pidevat hooldust ja remonti. On ilmne, et ehitusobjektidel tekib sõidukitele kahjustusi, mida aja säästmiseks ei dokumenteerita. Remonditööde tegemise mahu puhul ei oma mingit tähendust see, milline on sõidukite jääkmaksumus. OÜ Leokonsius juhatuse liikme seletus ed ei saa olla kasutatavad, kuna on saadud ebaseaduslikult. OÜ Leokonsius soovib ise maksukohustusest vabaneda, mistõttu eitab tehinguid. K. Studenkini väited seoses dokumentide vargusega, arvestades, et politseile avaldust ei tehtud, on kaheldava väärtuse ga. OÜ Leokonsius juhatuse liige Leonid Suba ei täitnud maksuhalduri ettekirjutust ilmuda maksuametisse ja esitada maksuametile kõik OÜ- le Landholm esitatud arvete ja kassakviitungite koopiad. OÜ Leokonsius tegevusalana on äriregistris märgitud ka 11 2-3/284/05 mootorsõidukite hooldus- ja remonttööd, mistõttu ei ole võimatu, et töid on teinud kolmas isik OÜ Leokonsius tellimusel. Maksuhaldurile ei ole esitatud OÜ Leokonsius esindajale sõiduki kasutamiseks vajalikke volikirju, kuna need jäävad volitatule. Vaidlust ei ole selles, et tööd reaalselt teostati ning olemas on kuludokumendid. Seega on kaebaja tõendanud tööde tegelikku toimumist. Õige ei ole kohtu seisukoht, et kaebaja tellis tööd tundmatult tehingupartnerilt. Tööd telliti OÜ- lt Leokonsius, oferdi tegemisel esitat i kaebajale Bkaart. Kohtuekspertiisi ja kriminalistika keskuse ekspertiisiakti, mille kohaselt Heldur Kopso pidi olema tuttav OÜ Leokonsius töötajatega, ei saa tõendina kasutada. Nimetatud ekspertiis on tellitud õiguslikele küsimustele vastamiseks (raamatupidamisõigus), mis ei ole aga lubatud.
  9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu järelduste muutmiseks. Siinkohal jääb ringkonnakohus seoses OÜ-ga Gea Kaubandus väljendatud seisukohtade juurde (kohtuotsuse p 20) ning ei hakka neid kordama. Kaebaja kasutuses olevate sõidukitega võis õnnetusi juhtuda ning remonttöid võidi teostada, kuid kaebajal ei ole selle kohta peale arvete ja sularahakviitungite esitada mingeid tõendeid. Seega ei ole kontrollitav nende tööde tegemine OÜ Leokonsius, so käibemaksukohustuslase poolt. Asjaolust, et äriregistri andmetel tegeleb OÜ Leokonsius ka mootorsõidukite hooldus - ja remonttöödega, ei saa järeldada, et vastavat teenust tegelikult osutatakse. OÜ Leokonsius juhatuse liikmed on väitnud vastupidist. Kohtuotsuse punktis 11 on ringkonnakohus põhjendanud, miks ta ei pea kolmandate isikute poolt antud seletusi ebaseaduslikeks. See, et portfelli vargusest politseile ei teatatud, ei muuda juhatuse liikmete seletusi vähem usaldusväärseks. Heldur Kopso on selgitanud, et sõidukid viis remonti OÜ Leokonsius töötaja, kes tuli autole järele ning kellele anti auto kasutamiseks volikiri (tl 164-165, I kd). Volikiri võis tõesti jääda vastava sõidukijuhi kätte, kuid kaebajale oleksid pidanud jääma mingid kontaktandmed, juhuks kui sõidukeid kokkulepitud ajaks näiteks tagasi ei tooda. Seda ei ole Heldur Kopso aga väitnud. Tema seletuste kohaselt esitas esmalt OÜ Landholm töökotta ilmunud isik B-kaardi ning väitis, et on OÜ Leokonsius juhatuse liige. Esindaja nime Heldur Kopso ei tea ning dokume nte isiku tuvastamiseks ei palunud siis ega ka hiljem sellelt isikult, kes autodele järele tuli. Arusaamatuks jääb, kuidas OÜ Landholmi töökotta ilmunud isik teadis, et sõidukid vajavad remonti ning kuidas saadi temaga ühendust hiljem, kui tekkis uus remondivajadus. Vastav leping sõlmiti suuliselt, peale arvete ja kassatšekkide ei koostatud ühtegi kirjalikku dokumenti. Kõik see viitab sellele, et kaebaja poolt kohtule räägitu ei vasta tegelikkuses toimunule. Tehingud OÜ-ga Armeidos
  10. OÜ Armeidos poolt on vormistatud järgmised arved ja kviitungid (tl 137-142, I kd): 1) 07.11.2001.a. arve nr 134/11 summas 41 064 krooni: metallkonstruktsioonide (uksed ja fermid) valmistamine; 2) 19.11.2001.a. arve nr 139/11 summas 29 500 krooni: varikatuse paigaldus; 3) 29.11.2001.a. arve nr 141/11 summas 35 400 krooni: laoruumi metalluste valmistamine koos paigaldusega.
  11. Maksuotsuse kohaselt ei ole eelnimetatud teenuste saamine OÜ- lt Armeidos ning sularaha tasumine OÜ- le Armeidos tõendatud. OÜ Armeidos juhatuse liikme Hannes Kiipuse poolt majandustehinguid teostama volitatud isik Jaan Rattus kinnitab, et ei ole kaebajaga tehinguid 12 2-3/284/05 teinud, kaebajale arveid väljastanud ega kaebajalt sularaha saanud (tl 144-145, I kd). Heldur Kopso ei tea, kellega ta suulise lepingu sõlmis, kes on arved ja tšekid sularaha kättesaamise kohta väljastanud ning allkirjastanud ning kellele kauba eest raha tasus. Maksuhaldurile ei ole esitatud kirjalikke lepinguid ega üleandmise-vastuvõtu akte, mis tõendaksid tehingute toimumist. Samas teiste tehingupartneritega (Skanska EMV AS, AS Ehitusfirma Rand & Tuulberg) on metallkonstruktsioonide valmistamise kohta sõlmitud kirjalikud lepingud ja põhjalikud üleandmise-vastuvõtmise aktid. Tehingute toimumise ajal puudus OÜ- l Armeidos majandustegevus ning palgaline töötajaskond.
  12. Apellatsioonkaebuses märgitakse, et kaebaja on OÜ-lt Armeidos soetatud teenused ja kaubad edasi võõrandanud oma tellijatele. Tehingute objektid on kätte saadud ning paigaldatud Narva elektrijaama (varikatus) ja OÜ K-Ärikeskus ladudele (metallkonstruktsioonid). Kohtule on esitatud tõendid, millest nähtub, et OÜ- lt Armeidos soetatud kaupu kasutati apellandi tellijate objektidel näiteks Neste Eesti, Narva Elektrijaama ja Paldiski ro-ro sadamaterminali ehitusel (tl 41-58, II kd). Kaebaja on vormistanud lepingud ja tööde vastuvõtmise aktid kirjalikult vaid siis, kui oli ise alltöövõtja. Käesoleval juhul oli alltöövõtjaks OÜ Armeidos, mistõttu ei ole kaebaja käitunud tavapraktikast erinevalt. Raha maksti alles kauba kättesaamisel, mis võimaldas kaebuse esitajal mitte huvituda tehingu teise poole esindaja täpsematest andmetest ning maksta raha alles siis, kui saadus töid peeti tingimustele vastavaks. Kuna lepingutasud ei olnud suured, ei peetud kirjalike lepingute sõlmimist vajalikuks. OÜ Armeidos esindaja Jaan Rattuse seletused ei ole saadud seaduslikult. OÜ Armeidos eitab tehingute toimumist maksukohustuse vältimiseks.
  13. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse muutmiseks. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on oma tellijatele müünud sarnaseid kaupu ja teenuseid, mida on OÜ-lt Armeidos väidetavalt ostetud. Samas ei lükka nimetatud asjaolu ümber järeldusi, mille kohaselt ei olnud vaidlusaluste tehingute tegelikuks teiseks pooleks OÜ Armeidos. Jaan Rattuse seletus ei ole ebaseaduslik (kohtuotsuse punkt 11) ning puuduvad põhjused selles kahelda. Kahtlusi tekitab hoopis kaebuse esitaja enda käitumine. Juba see, et kaebaja on kontrollitud perioodi jooksul (ca üks aasta) teinud tehinguid kokku kaheksa äriühinguga, kes eitavad tehingute toimumist, viitab asjaolule, et probleem on kaebajapoolne. Kaebaja käitumisskeem on olnud alati sarnane: lisaks arvetele ja sularahaorderitele muid kirjalikke dokumente ei koostata, tasutakse sularahas, kusjuures summad jäävad alati alla 50 000 krooni, kaebaja ei tunne sisulist huvi tehingu teise poole vastu, võttes endale põhjendamatu riski kauba või teenuse nõuetele mittevastavuse puhuks. Konkreetsel juhul on kaebaja väitnud, et kirjalikku vormistamist ei nõutud, kuna OÜ Armeidos oli alltöövõtjaks, tehinguväärtused ei olnud suured ning raha tasuti alles pärast seda, kui kaup oli kätte saadud ning selle nõuetekohasust kontrollitud. Selline selgitus ei ole veenev. Kaebaja väitis, et OÜ-lt Armeidos tellitud kaupa kasutati kaebaja tellijate objektidel. Ringkonnakohus leiab, et seda enam oleks kaebaja pidanud vormistama nõuetekohased dokumendid oma alltöövõtjaga juhuks, kui tellijal on mingeid pretensiooni kauba suhtes. Seda aga ei tehtud; kaebaja ei kontrollinud üldse, kellega ta suhtleb ning suuline leping sõlmiti telefoni teel pärast seda, kui OÜ Armeidos esindaja oli kaebaja kontorisse helistanud ning vastavat teenust pakkunud (tl 165, I kd). Selgusetuks jääb, kuidas kaebaja kontrollis, et tema lepingupartner on suuteline võetud kohustusi täitma (nt metallkonstruktsioone valmistama). Kaebaja on küll väitnud, et raha tööde eest enne ei makstud, kui selgus tööde vastavus 13 2-3/284/05 tingimustele, kuid kaebaja oli oma tellijate ees tõenäoliselt seotud teatud tähtaegadega ning ei saanud lootma jääda sellele, et ehk saab OÜ Armeidos hakkama. Tehingud AS-ga Eesti Kaubanduslik Vahendusfirma „Universaal”
  14. Nimetatud äriühingu poolt on esitatud alljärgneva d tšekk-arved (tl 146-151, I kd): 1) 14.12.2001.a. arve nr 699 summas 14 301,60 krooni: keevituskindad, töökindad, puuvillased kombenisoonid; 2) 17.12.2001.a. arve nr 700 summas 19 942 krooni: keevitustraat, keevitusmaski klaasid, kõrvakaitsetropid; 3) 09.01.2002.a. arve nr 019 summas 10 531,50 krooni: elektroodid, keevitustraat; 4) 17.01.2002.a. arve nr 119 summas 15 914 krooni: keevitussõrmik, keevituskindad, lõikeketas, lihvimisketas; 5) 30.01.2002.a. arve nr 194 summas 35 606,50 krooni: ankrupolt; 6) 05.03.2002.a. arve nr 178 summas 11 446 krooni: lihvkettad; 7) 13.03.2002.a. arve nr 179 summas 9 381 krooni: lõikekettad, keevituselektrood; 8) 14.03.2002.a. arve nr 180 summas 9 440 krooni: keevitustraat; 9) 21.03.2002.a. arve nr 181 summas 13 127,50 krooni: ankrupolt; 10) 23.04.2002.a. arve nr 639 summas 8 496 krooni: lihvimiskettad; 11) 29.04.2002.a. arve nr 640 summas 15 930 krooni: lõikekettad; 12) 06.05.2002.a. arve nr 641 summas 12 956,40 krooni: lihvimiskettad, lõikekettad; 13) 14.05.2002.a. arve nr 642 summas 11 033 krooni: lihvimiskettad, lõikekettad; 14) 20.05.2002.a. arve nr 643 summas 19 411 krooni: keevitustraat, keevituselektroodid; 15) 09.07.2002.a. arve nr 301 summas 25 252 krooni: lõikekettad, lihvimiskettad; 16) 19.07.2002.a. arve nr 313 summas 35 164 krooni: lõikekettad, lihvimiskettad; 17) 29.07.2002.a. arve nr 316 summas 36 521 krooni: keevitustraat, keevituselektroodid.
  15. Maksuotsuses leitakse, et nimetatud kaupade soetamine Universaalilt on tõendamata. Universaali esindaja Krista Põldma kinnitab, et arved ei ole koostatud Universaali poolt ning neilt ei ole kaupa ostetud (tl 152, I kd). Tuvastatud on ettevõtte rekvisiitidega tšekk-arvete kõrvaldamine ühe kaupluse töötaja poolt. Arvetel näidatud kaubad ei kuulu Universaali kaupluse kauba nomenklatuuri ning neid ei müüda Telliskivi 51 asuvas poes (tl 153-154, I kd). Tšekkarvetel kajastatud allkirjad on loetamatud, mistõttu ei ole võimalik tuvastada, kelle poolt on need väljastatud. Heldur Kopso on selgitanud, et ta ostis arvetel näidatud kaubad Universaali kauplusest asukohaga Telliskivi 51, tasumine toimus ning arved allkirjastas müüja kohapeal.
  16. Apellatsioonkaebuses märgitakse, et Universaali töötajate poolt rahaliste väärtuste kõrvaldamine ja võimalikud probleemid raamatupidamisdokumentidega ning võimaliku käibe varjamine ei saa olla kaebaja probleem. Universaali esindajate väited kaupade nomenklatuuris puudumisest on täielikult kontrollimatud. Pealegi on esindaja seletused ebaseaduslikud. Kaebaja on esitanud vajalikud kuludokumendid (arved) ja selgitanud, millistel objektidel täpsemalt Universaalist soetatud kaupu kasutati. Täpsemaid selgitusi ei ole kauba arvukust silmas pidades võimalik anda. Maksuhalduril ja kohtul ei ole eriteadmisi selleks, et hinnata, kui mitu lõikeketast on kaebaja suuteline oma majandustegevuses ära kulutama. Ketta ärakasutamisel visatakse see minema, mitte ei hoiustata ega tehta iga ketta kohta akti, kus märgitaks, millisel objektil ketast konkreetselt kasutati. Põhjendamatu on seega kohtu seisukoht, et kaebaja oleks pidanud esitama 14 2-3/284/05 andmed ketaste võimsuse kohta ning andmed selle kohta, millistel objektidel neid konkreetselt kasutati.
  17. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et arvestades soetatud kaupade iseloomu (lõikekettad, lihvimiskettad, keevitustraat jms), ei ole võimalik täpselt tuvastada, millisel objektil üht või teist asja kasutati. Tegemist on metallitöödel kasutatavate nö tavavahenditega, mille üle täpse arvestuse pidamine ei ole põhjendatud. Samuti ei ole kohtul võimalik siinkohal analüüsima hakata, kui võimsad need lõikekettad olid ning kui pikka aega sai üht ketast kasutada. Universaali seaduslik esindaja on kinnitanud, et üks nende töötaja kõrvaldas ettevõtte rekvisiitidega tšekk-arveid. Ringkonnakohus märgib, et seega ei ole välistatud, et kaebaja ostis arvetel märgitud kaupa Telliskivi 51 asuvast kauplusest. Kaebaja ei pidanud teadma, et Universaali enda nomenklatuuris vastavat kaupa ei ole ning selle kauba müügiga tegeletakse omaniku teadmata. Arvestades tehingute väärtust, ei olnud kaebajal täiendavat hoolsuskohustust kontrollida, kas kaupu müüv is ik omab selleks volitusi. Soetatud kaubad on olemuslikult seotud kaebaja majandustegevusega ning nagu ringkonnakohus on eelmises lõigus leidnud, pole põhjendatud täpsete andmete nõudmine kaupade kasutamise kohta. Eeltoodust tulenevalt kuulub halduskohtu o tsus vastavas osas tühistamisele. Puudub vajadus saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule, mistõttu tühistab ringkonnakohus vaidlustatud maksuotsuse AS Eesti Kaubanduslik Vahendusfirma „Universaal“ osas. Tehingud AS-ga Lacto
  18. AS Lacto poolt on 24.01.2002.a. esitatud kaebajale saateleht-arve nr 115 kahe metallkonteineri müümise kohta summas 61 360 krooni. Kaebaja on koostanud 25.02.2002.a. kassa väljamineku orderid nr 02-10 ja 02-11 summas 29 500 ja 31 860 krooni. Mõlema orderi kohta on AS Lacto poolt väljastatud kviitung sularaha kättesaamise kohta (tl 195-199, I kd).
  19. Maksuotsuses asutakse seisukohale, et metallkonteinerite soetamine on tõendamata. Heldur Kopso ei tea, kellega sõlmis suulise lepingu, kes on arved väljastanud ja allkirjastanud ning kellele ta kauba eest raha tasus. AS Lacto pearaamatupidaja kinnitab, et ettevõte ei ole kaebajale saateleht-arvet nr 115 väljastanud ega konteinereid müünud (tl 91, I kd). AS Lacto nimi on arvetel kirjutatud valesti. Heldur Kopso hankis prahikastid tegelikult AS-st Finnbalt EV.
  20. Apellatsioonkaebuses märgitakse, et AS Lacto nimel selgitusi andnud isik ei ole juhatuse liige ega oma õigus t AS- i Lacto esindada. Pealegi pole andmeid, et nimetatud tõend oleks saadud seaduslikult. AS-i Lacto ei saa pidada korrektseks äriühinguks. Nimetatud ettevõtte suhtes on välja kuulutatud pankrot ja käimas on pankrotimenetlus, ettevõtte juhtkond ja raamatupidajad on kahtlustatavad maksude tasumata jätmises, ettevõttel on miljonites kroonides maksuvõlg, mille kohta on alustatud kriminaalasi ning ettevõtte juht ja omanik on Interpoli poolt tagaotsitav. Apellandile teadaolevalt on raamatupidajat Valentina Tsurbanovat karistatud kriminaalkorras seoses äriühingu maksustatavate tulude varjamisega. Kaebaja ei pidanud probleemiks seda, et sularahatšekid olid allkirjastatud eelnevalt, sest kaebaja andis raha tšekkide vastu. Kaebajal puudus vajadus selgitada, kas kaupa toov isik on ka tegelikkuses Lacto esindaja. 15 2-3/284/05 Kohus on olnud teadlik, et kaebaja osutab ehituskoristusteenuseid, mistõttu on alusetu kohtuotsuses märgitu, et kaebaja ei ole näidanud, millises majandustegevuses ja kuidas kaupa kasutati. Kaebaja ei ole pidanud arvestust selle kohta, millist prahikasti, millisel konkreetsel objektil kasutati.
  21. Ringkonnakohus nõustub kaebuse esitaja seisukohtadega. Arvestades AS Lacto enda käitumist maksumaksjana, ei saa AS Lacto raamatupidaja poolt antud seletusi pidada usaldusväärseks. Seega ei ole põhjendatud tekkinud kahtluste tõlgendamine kaebaja kahjuks. Soetatud metallkonteinerid olid seotud kaebaja majandustegevusega ning maksuhalduri väide, et need prahikastid hangiti tegelikult AS-st Finnbalt EV, on oletuslikud. Tehingud AS -ga Vesmont
  22. Kaebajale on esitatud järgmised arved: 1) 04.03.2002.a. arve-saateleht nr 03041 summas 48 026 krooni: ekraani alusraami metallkonstruktsiooni valmistamine, vinkelraua mõõtulõikamine, 2) 06.03.2002.a. arve-saateleht nr 03062 summas 42 055 krooni: metallkäsipuu valmistamine. Olemas on ka kuupäevata kviitungid sularahas tasumise kohta (tl 201-204, I kd).
  23. Maksuhaldur leiab, et tõendamata on nimetatud teenuste ostmine AS -lt Vesmont. Esitatud ei ole kirjalikke lepingud, üleandmise- vastuvõtmise akte. Teiste tehingupartneritega on aga sellised dokumendid vormistatud. Heldur Kopso ei tea, kellega ta sõlmis lepingu, kes arved väljastas ja allkirjastas, kellele raha maksis. Selline käitumine ei ole tavapärane, kuna teeb võimatuks hilisemate pretensioonide esitamise töös esinenud puuduste kohta. AS Vesmont esindaja kinnituse kohaselt ei ole nimetatud teenuseid kaebuse esitajale osutatud ning AS Vesmont ei kasuta kaebaja poolt esitatud AS Vesmont poolt väljastatud arve-saatelehtede ja sularaha kviitungite formaati ning numbrite kombinatsiooni (tl 205-206, I kd). Arvetel on ettevõtte juhi ametikoht ja nimi kirjutatud valesti.
  24. Apellatsioonkaebuses on leitud, et kuna OÜ Vesmont registreeritud tegevusalade hulka kuulub ehitusdetailide tootmine, üldehitus- ja remonditööd, on piisav alus kahelda väites, et OÜ Vesmont ei tegutse ehitusalal. OÜ Vesmont seletused on saadud ebaseaduslikult. Teiste tehingupartneritega vormistati kirjalikud lepingud seetõttu, et kaebaja ise oli alltöövõtjaks ning lepingute saamiseks pidi alluma lepingu teise poole nõudmistele lepingu tingimuste ja vormi osas. Antud juhul oli alltöövõtjaks OÜ Vesmont. Raha maksti alles kauba kättesaamisel, mis võimaldas kaebuse esitajal mitte huvituda tehingu teise poole esindaja täpsematest andmetest ning maksta raha alles siis, kui saadud töid peeti tingimustele vastavaks. Kuna lepingutasud ei olnud suured, ei peetud kirjalike lepingute sõlmimist vajalikuks. Kohtu väited tehingute ebavajalikkusest ja kaebaja enda võimalustest teha sama töö ise, on täiesti meelevaldsed ja asjakohatud. Kaebajal on õigus otsustada, millised tööd ta teeb ise ning millised tellib teistelt isikutelt. Arusaamatu on, mida peab kaebaja täiendavalt tegema, et tõendada tehingute toimumist. Olemas on kuludokumendid ja vaidlust ei ole selles, et kõnealused objektid on kaebaja soetanud. Maksuhaldur peab kontrollima OÜ Vesmont maksukohustuse täitmist. Kaebaja on käitunud heauskselt.
  25. Ringkonnakohus jääb siinkohal otsuse punktis 30 seoses OÜ-ga Armeidos väljendatud seisukohtade juurde ja ei hakka neid kordama. 16 2-3/284/05 Tehingud OÜ-ga Atlantic Trading
  26. OÜ Atlantic Trading poolt on kaebajale esitatud arved (tl 170-191, I kd): 1) 26.04.2002.a. arve nr 29 summas 37 665,60 krooni: transporditeenused; 2) 29.04.2002.a. arve nr 32 summas 38 255,60 krooni: metallkonstruktsioonide puhastamine ja värvimine; 3) 30.04.2002.a. arve nr 34 summas 38 255,60 krooni: metallkonstruktsioonide puhastamine ja värvimine; 4) 02.05.2002.a. arve nr 39 summas 29 500 krooni: teisaldatav multilift konteiner; 5) 15.05.2002.a. arve nr 45 summas 29 500 krooni: teisaldatav multilift konteiner; 6) 16.05.2002.a. arve nr 48 summas 29 500 krooni: teisaldatav multilift konteiner; 7) 06.08.2002.a. arve nr 101 summas 25 000 krooni: prahikast; 8) 15.08.2002.a. arve nr 112 summas 25 000 krooni: prahikast; 9) 27.08.2002.a. arv nr 121 summas 25 000 krooni: prahikast; 10) 05.09.2002.a. arve nr 129 summas 48 785,90 krooni: nelikanttoru; 11) 18.09.2002.a. arve nr 141 summas 47 736 krooni: nelikanttoru; 12) 30.09.2002.a. arve nr 149 summas 29 603,85 krooni: nelikanttoru.
  27. Maksuotsuse kohaselt on tõendamata eelnimetatud kaupade ja teenuste ostmine. Esitatud ei ole kirjalikke lepinguid ega üleandmise- vastuvõtmise akte. Heldur Kopso ei tea, kellega suuline leping sõlmiti, kes väljastas ja allkirjastas arved ning kellele ta kauba eest tasus. Kaupu ja teenuseid on ostetud pikaajalise perioodi vältel, mis eeldaks tihedaid kontakte ettevõtete esindajate vahel. Heldur Kopso ei tea OÜ Atlantic Trading asu- või tegevuskohta. OÜ Atlantic Trading esindaja Sergei Rohtsalu on kinnitanud, et äriühingul ei ole majandustegevust toimunud, OÜ Landholm nimi on võõras, kaupu ei ole talle müüdud ning arveid ei ole väljastatud (tl 193194, I kd). Heldur Kopso hankis prahikastid AS-st Finnbalt EV. OÜ Atlantic Trading nimel vormistatud kviitungite alusel ei ole sularaha tasumine OÜ-le Atlantic Trading tõendatud.
  28. Apellatsioonkaebuses leitakse, et maksuhalduri väited on väärad ja tõendamata. Teenused ja kaubad olid seotud vastaval perioodil toimunud töödega ehitusobjektidel, mille kohta on kaebaja esitanud tellijatele arved ajavahemikul aprill 2002 kuni oktoober 2002 (tl 41-92, II kd). OÜ Atlantic Trading esindaja Sergei Rohtsalu seletused on väärad ja ebaseaduslikud. On arusaamatu, miks küsiti teavet vaid Sergei Rohtsalult, kui kaebaja andis kohtule teada, et Atlanticu esindajaks oli Sven Feldman. Halduskohus rikkus uurimisprintsiipi, jättes nimetatud isiku tunnistajana üle kuulamata. Atlanticult saadud kaubad vastasid kaebaja poolt esitatud tingimustele ja toimetati kohale õigeaegselt, mistõttu ei tekkinud kaebajal vajadust teise poole andmete täpsustamiseks. Saadud kaubad on kasutusel kaebaja igapäevases majandustegevuses. Pole võimalik öelda, millistel objektidel konkreetselt prahikaste ja konteinereid kasutati. Nelikanttorud on vajalikud ehitusteenuste osutamisel, nt Paldiski sadama ro-ro terminali ehitamisel.
  29. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse muutmiseks. Sergei Rohtsalu väited ei ole ebaseaduslikud (kohtuotsuse punkt 11). Sergei Rohtsalu oli pädev andma selgitusi äriühingu tegevuse kohta. Kaebaja ei esitanud maksumenetluses Sven Feldmani kohta andmeid, vaid väitis, et ta ei tea lepingupartneri nime. Kaebaja ei taotlenud ka kohtumenetluses nimetatud isiku tunnistajana ülekuulamist, mistõttu on alusetud kaebaja etteheited halduskohtule uurimisprintsiibi rikkumise kohta. Halduskohtu uurimisprintsiip ei 17 2-3/284/05 tähenda, et protsessiosalised ise ei pea asja igakülgse ja objektiivse läbivaatamise huvides aktiivselt tegutsema. Ringkonnakohus jääb üldjoontes seoses teiste äriühingutega tehtud tehingutega väljendatud seisukohtade ja järelduste juurde (kohtuotsuse punktid 20, 26, 30) ning ei hakka neid kordama. Lisaks eeltoodule nõustub ringkonnakohus maksuhalduri väitega, et antud tehingute puhul on rikutud ka rahapesu tõkestamise seadust. Kui tehingu väärtus ületab 100 000 krooni, on ostjal tehingupartneri esindaja isikusamasuse tuvastamise kohustus. Seda kohustust ei ole täidetud, mistõttu ei saa rääkida kaebaja heausksusest. Üksikult võetuna tehingud eelnimetatud summat ei ületa, kuid näiteks nelikanttorusid on 05.09.2002.a., 18.09.2002.a. ning 30.09.2002.a. arvete alusel soetatud enam kui 100 000 krooni eest. Ringkonnakohus leiab, et neid võib lugeda omavahel seotud olevateks tehinguteks, kuna usutav ei ole, et OÜ Atlantic Trading esindaja ilmus uue nelikanttorude kogusega kaebaja juurde iga paari nädala pärast, ilma et alguses oleks kokku lepitud tehingu kogumahus. Tehingud Rotoflex Group OÜ-ga
  30. Nimetatud äriühingust on väidetavalt ostetud järgmiseid kaupu (halduskohtu tl 245-252 I kd): 1) 27.08.2002.a. arve nr 220956 summas 48 108,60 krooni: kuuskantpoldid, mutrid, seibid; 2) 27.08.2002.a. arve nr 220956 summas 48 221,15 krooni: kuuskantpoldid, mutrid, seibid; 3) 03.09.2002.a. arve nr 221036 summas 49 355,85 krooni: kiilankur, kett, lõikeketas, lihvketas; 4) 04.09.2002.a. arve nr 221041 summas 47 082 krooni: tõmbneedid.
  31. Vastavalt maksuotsusele pole kaupade ostmine tõendatud. Heldur Kopso ei tea, kellega suuline leping sõlmiti, kes arved esitas ja allkirjastas, kellele kauba eest tasuti. Rotoflex Group OÜ esindaja Irja Soovälja kinnitusel füüsilist kauba liikumist äriühingute vahel ei toimunud. Kaebaja nimel tehtud tellimusel koostati arved, kuid kauba järele ei tuldud. Arve nr 220956 koostati kaebaja tellimusel teistkordselt, ostja lubas esialgse arve hävitada. Kuna kauba järele ei tuldud, ei toimunud ka kauba eest tasumist. Arvetel kajastatud allkirjad on võltsitud. Orderid ei vasta Rotoflex Group OÜ poolt kasutatavale formaadile ning orderitel kajastatud allkirjad ja pitsat ei kuulu äriühingule ( tl 253-254, I kd). Rotoflex Group OÜ arve koostaja Andrus Leppik ei ole Heldur Kopsoga kohtunud. Raha tasumine Rotoflex Group OÜ-le ei ole tõendatud.
  32. Apellatsioonkaebuses juhitakse tähelepanu, et kaebaja pöördus 10.02.2003.a. Rotoflex Group OÜ poole ning teatas, ei aktsepteeri 18.11.2002.a. krediidiarveid, kuna nende ettevõttest osteti kaupa, tasuti sularahaga, ning selle tehingu kohta on olemas sularaha tšekk (tl 38-40, II kd). Kui arved on võltsitud, nagu väidab Rotoflex OÜ, siis on põhjendamatu nende osas kreeditarvete tegemine. Rotoflex Group OÜ aktsepteerib ühte enda poolt esitatud arvet, kuid peab samade allkirjadega teisi arveid võltsinguteks. Maksuamet on tegelenud ebaseadusliku jälitustegevusega. Maksuotsuse lk 24 kohaselt näidati Andrus Leppikule OÜ Land holm töötajate pilte. Kaebaja kinnitab, et keegi ei ole maksuametile töötajate pilte andnud ega lasknud end maksuameti poolt pildistada. Kaebaja on kohtule esitanud tõendid selle kohta, millistel objektidel Rotoflex Group OÜ- lt soetatud kaupu kasutati (nt Paldiski sadama ro-ro terminaliga seotud arved). Suuremahuliste objektide puhul kulub metallkonstruktsioonide juures suurel hulgal metallesemete kinnitusvahendeid. 18 2-3/284/05
  33. Ringkonnakohus leiab, et nõustuda tuleb halduskohtu seisukohaga, mille kohaselt oli tegemist ettemaksuarvetega ning kuna neid ei tasutud, siis kaupade liikumist tegelikult ei toimunud. Rotoflex Group OÜ esindaja seletused ei ole saadud ebaseaduslikult (kohtuotsuse punkt 11). Tasumise tõendamise kohta on esitatud sularahakviitungid, mille kohta on Rotoflex Group OÜ esindaja märkinud, et need ei vasta nende poolt kasutatavale formaadile ning orderitel kajastatud allkirjad ja pitsat ei kuulu äriühingule. Asjaolu, et kaebuse esitaja on sarnaseid kaupu kasutanud nt Paldiski sadama ro-ro terminali ehitamisel, ei tõenda, et nimetatud kaubad soetati Rotoflex Group OÜ-st. Kaebaja väited ebaseaduslikust jälitustegevusest on siinkohal asjakohatud. Menetlusnormide võimalikud rikkumised ei vii maksuotsuse sisulise õigusvastasuseni. Tehingud OÜ-dega Arkent ix ja Danaus
  34. Kaebaja raamatupidamises on kontrollitaval perioodil kajastatud OÜ Arkentix poolt esitatud arveid summas 827 900 krooni (halduskohtu tl 224-243 I kd) ning OÜ Danaus poolt esitatud arved summas 48 852 krooni (halduskohtu tl 244 I kd).
  35. Maksuotsuse kohaselt ei olnud lubatud nimetatud arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata, kuna tehingute toimumise ajal ei olnud OÜ-d Arkentix ja Danaus registreeritud käibemaksukohustuslased.
  36. Apellatsioonkaebuses märgitakse, et OÜ Arkentix kanti käibemaksukohustuslaste registrisse alates 01.11.2000.a. vastavalt Maksuameti 03.03.2003.a. otsusele tagasiulatuvalt ning OÜ Arkentix esitatud arvete alusel on kaebajal õigus sisendkäibemaks igal juhul maha arvata. Kuivõrd OÜ Arkentix on deklareerinud 2002.a. osas väljundkäibemaksu tagasiulatuvalt ning Rapla Maksuamet on teinud vastavas osas maksuvõla tasumise korralduse, toimub käesoleval juhul topeltmaksustamine. Halduskohtu vastupidiste seisukohtadega ei saa nõustuda. OÜ Danaus poolt esitatud arvel on kajastatud käibemaks. OÜ Danaus oleks tulnud sarnaselt OÜga Arkentix registreerida tagasiulatuvalt käibemaksukohustuslaseks. OÜ Danaus suhtes on käimas maksumenetlus, mis võib samuti viia tagasiulatuvalt käibemaksukohustuslasena registreerimiseni ning OÜ-lt Danaus riigile tasumata väljundmaksu sissenõudmiseni.
  37. Ringkonnakohus leiab, et OÜ Arkentix osas tuleb halduskohtu otsus tühistada. Nimetatud äriühing on tagasiulatuvalt registreeritud käibemaksukohustuslaseks. Maksuhaldur leiab, et kuna kaebajale esitatud arvetel on märgitud vale käibemaksukohustuslase registreerimise number, ei ole tegemist nõuetekohase arvega ning käibemaksuseaduse § 22 lõike 1 kohaselt ei ole õigust sisendkäibemaksu maha arvata. Mahaarvamise õigus võiks tekkida siis, kui müüja esitab ostjale parandatud arved. Kuigi kaebaja ei käitunud OÜ Arkentix arvete alusel sisendkäibemaksu mahaarvamisel õiguspäraselt, on käesolevaks ajaks olukord muutunud. Kaebaja on õigesti viidanud topeltmaksustamise ohule. Üksnes vale käibemaksukohustuslase registreerimise numbri pärast sisendkäibemaksu mahaarvamise õigusest ilmajätmine ei ole põhjendatud, kui maksuhaldurile on tegelikud andmed teada. Maksuhaldur peab juba maksumenetluses andma isikule võimaluse vormivigadega kuludokumente parandada. OÜ Danaus osas jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Kaebaja viited võimalikule topeltmaksustamisele on oletuslikud. Kaebaja ei kaota võimalust taotleda sisendkäibemaksu 19 2-3/284/05 mahaarvamist siis, kui OÜ Danaus millalgi tagasiulatuvalt käibemaksukohustuslaseks registreeritakse. IV
  38. Kaebaja on teinud 2001-2002 väljamakseid kohtuotsuse III osas nimetatud äriühingute poolt esitatud arvete alusel. Maksuotsuses leiti, et kaupade ja teenuste soetamine nimetatud äriühingutelt ei ole tõendatud. Kuna tehingu teist poolt ei ole võimalik identifitseerida ning dokumendid ei kinnita majandustehingute toimumist, siis puuduvad kaebuse esitajal nõuetekohased raamatupidamise algdokumendid. TuMS § 51 lg 2 punkti 3 kohaselt on seega tegemist ettevõtlusega mitteseotud kuludega, millelt tuleb tasuda tulumaksu.
  39. Apellatsioonkaebuses ei ole nimetatud osale kohtuotsusest sisulisi vastuväiteid esitatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid korrata. Otsus tuleb tühistada AS-i Eesti Kaubanduslik Vahendusfirma „Universaal“, AS Lacto ning OÜ Arkentix osas. Kohtukulud
  40. Vastavalt HKMS § 93 lõikele 3 jaotatakse kaebuse osalise rahuldamise korral kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebaja on halduskohtus ja ringkonnakohtumenetluses kandnud järgmised kohtukulud: riigilõiv 2 x 5000, so 10 000 krooni ning õigusabikulud 36 727,50 krooni. Kohtukulude tasumine on tõendatud. Õigusabikulud on asja mahtu ja raskust silmas pidades kohased. Arvestades kaebuse ja apellatsioonkaebuse rahuldamise proportsiooniga (rahuldamisele kuulub ca 60% kaebuses taotletust) on põhjendatud vastustajalt välja mõista kohtukulud järgmiselt: riigilõiv summas 6000 krooni ning õigusabikulud summas 22 037 krooni. Oliver Kask Ruth Virkus Kaire Pikamäe 20

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.