KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Lauri Madise ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 21.detsember 2005, Tallinn Haldusasja number 2-3/25
§ 82
lg 1 sätestab, et linnavalitsuse korraldused loetakse avalikustatuks pärast nende väljapanekut tutvumiseks linnakantseleis. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et linnavalitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisest. Tallinna Linnavalitsuse 19.veebruari 2003 korraldus nr 421-k ja 14.jaanuari 2004 korraldus nr 72-k on Tallinna õigusaktide registris üleval ning igal soovijal on võimalik sellega tutvuda ka Linnakantselei poole pöördudes. Seega on korraldused avalikustatud õigusaktides ettenähtud viisil ja ajal ning kõigil on võimalik nende dokumentidega tutvuda. 7. AS Falck Eesti kirjalikus vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) Ringkonnakohtul tuleks halduskohtumenetlus HKMS § 46 lg 1 p 5 ja § 24 lg 1 p 1 alusel lõpetada, sest kaebaja ei ole tõendanud põhjendatud huvi olemasolu, mis on HKMS § 7 lg 1 kohaselt tuvastamiskaebuse menetlemise eelduseks. Apellatsioonkaebuse viited moraalsele hüvitusele ja oma nõudmiste tsiviilkorras lahendamise võimalustele jäävad arusaamatuks. Igasuguse hüvitise väljamõistmise eelduseks on toimingu või akti õigusvastasuse tuvastamine. Kaebaja huvi on suunatud trahvi tühistamisele või eeldab trahvi tühistamist selle õigusvastasuse tõttu. Halduskohtu otsus ei muuda väärteomenetluses tehtud otsust. 4
(7)2-3/255/2005 Apellatsioonkaebusest ei selgu, miks Tallinna Linnakohus ei saa vastavas menetluses võtta seisukohta vastustajate vahel sõlmitud halduslepingu osas. 2) Apellatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele ka sisulistel põhjustel. Seadus võimaldab väärtegude menetlemise pädevuse anda eraõiguslikule juriidilisele isikule. Vastustajate vahel on sõlmitud 26.veebruaril 2003 leping, mille kohaselt on AS- l Falck Eesti õigus teostada ühistranspordis kontrolli ja sellest tulenevalt menetleda väärtegusid. Leping reguleerib haldusõigussuhteid, tegemist on halduslepinguga. Tähtsust ei oma asjaolu, et leping on sõlmitud riigihanke pakkumismenetluse käigus. Ehkki HMS § 2 lg 2 sätestab, et riigihanke pakkumismenetlus ei ole haldusmenetlus HMS tähenduses, ei välista see säte, et riigihanke pakkumismenetluse käigus sõlmitud leping oleks haldusleping. Ka halduskoostöö seaduse § 13 näeb ette, et isikuga haldusülesande täitmiseks volitamise halduslepingu sõlmimisel juhindutakse riigihangete seaduses sätestatud korrast. Halduskoostöö seadus näeb seega otseselt ette, et riigihanke pakkumismenetluse tulemusena sõlmitakse haldusleping. 3) Vastustajate vahel sõlmitud lepingu tekstiga on võimalik tutvuda nii Tallinna linnakantseleis kui ka Tallinna veebileheküljel õigusaktide registris.
- Ringkonnakohtu istungil toetasid kaebuse esitaja ja tema esindaja apellatsioonkaebust. AS Falck Eesti esindaja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- AS Falck Eesti taotlus haldusasja menetluse lõpetamiseks ei ole põhjendatud. HKMS § 7 lõikest 1 tuleneva kaebeõiguse puudumine on kaebuse rahuldamata jätmise, mitte menetluse lõpetamise alus. Isikul tuvastamiskaebuse esitamiseks põhjendatud huvi puudumisest ei saa järeldada, et halduskohus pole pädev vaidlust lahendama. Halduskohtu pädevus on määratletud HKMS §-s
- Kaebaja poolt algatatud avalik-õigusliku vaidluse lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse.
- Käesoleva apellatsioonkaebuse lahendamiseks ei ole ringkonnakohtul vaja võtta seisukohta selles, kas kaebuse esitajal on avalik-õigusliku suhte puudumise tuvastamiseks põhjendatud huvi või mitte, kuna asja lõpptulemus sellest ei sõltu. Isegi kui ringkonnakohus nõustuks kaebajaga, et tal on tuvastamiskaebuse esitamiseks põhjendatud huvi, jääks kaebus rahuldamata. Esimese astme kohus ei ole piirdunud kaebeõiguse puudumise konstateerimisega, vaid on tuvastanud ja õigesti tuvastanud avalik-õigusliku suhte olemasolu, mille puudumise kindlakstegemiseks kaebaja kohtusse pöördus.
- Halduskohus tuvastas õigesti, et eraõiguslikule juriidilisele isikule AS-le Falck Eesti on halduslepinguga antud väärteo kohtuvälise menetleja õigused, sealhulgas õigus määrata väärteo eest karistusi. Väärteomenetluse seadustiku § 9 näeb ette, et kohtuväliseks menetlejaks on seaduses sätestatud juhul teiste hulgas valla- ja linnavalitsus (p 2) ja eraõiguslik juriidiline isik halduslepingu alusel (p 3). Ühistranspordiseaduse § 547 kohaselt on sõit sõiduõigust tõendava dokumendita väärtegu ning sama seaduse § 5411 lõike 2 kohaselt on sellise väärteo kohtuväliseks menetlejaks teiste hulgas valla- või linnavalitsus (kuni 24.novembrini 2003 5
(7)2-3/255/2005 kehtinud redaktsioonis punkt 2; alates 24.novembrist 2003 kehtivas redaktsioonis punkt 3). Ühistranspordiseaduse § 5411 lg 3 kohaselt võib eelnimetatud väärteo kohtuväliseks menetlejaks olla ka eraõiguslik juriidiline isik halduslepingu alusel, mis on sõlmitud sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohtuvälise menetleja, sealhulgas valla- või linnavalitsusega. Tuginedes muuhulgas väärteomenetluse seadustiku § 9 punktile 3 ja ühistranspordiseaduse § 5411 lõikele 3 on Tallinna Linnavalitsuse 19.veebruari 2003 korralduse nr 421-k „Riigihanke (viitenumber 004367) raamlepingu ja täiendava kokkuleppe nr 1 ning Tallinna ühistranspordi sõidupiletite ja –kaartide müügi turvalisuse tagamise lepingu nr 1341 muudatuse ja lisa nr 8 heaks kiitmine ning Eno Saarele ja Ain Valdmannile volituste andmine lepingute allkirjastamiseks“ (tl 68-69) punktiga 1 kiidetud heaks riigihanke viitenumbriga 004367 „Tallinna Ühistranspordis sõiduõigust tõendavate dokumentide ning taksoveo eeskirja ja parkimisnõuete täitmise kontrollteenus“ raamleping (lisa 1) ja täiendav kokkulepe nr 1 (lisa 2). Sama korralduse punktiga 2 volitati Tallinna linna nimel raamlepingule alla kirjutama Tallinna Transpordi- ja Keskkonnaameti juhatajat ja Tallinna Kommunaalameti juhatajat. Viidatud korraldusega heaks kiidetud raamleping (tl 54-61) allkirjastati selleks volitatud isikute poolt 26.veebruaril
- Raamlepinguga kohustus AS Falck Eesti ühistranspordivahendites läbiviidava kontrollteenuse teostamisel muuhulgas tagama sõitjate piletiga sõitmise ühtse piletisüsteemiga ühissõidukites (p 6.1.1), kontrollima sõitjate sõiduõigust tõendavate dokumentide olemasolu (p 6.1.2) ning vastavalt seaduses ja hankelepingus antud pädevuse piires menetlema väärtegusid ning võtma väärteomenetluse raames vastu otsuseid vastavalt kehtivatele seadustele ja Tallinna linna vastavatele õigusaktidele. Riigihanke raamlepingu punkti 3.1 kohaselt jõustub leping 1.märtsil 2003 ning lõpeb tähtaja möödumisel 1.märtsil
- Apellandi väitel ei ole raamleping vastavalt HMS § 101 lõikele 4 jõustunud. Apellant märgib, et Tallinna Linnavalitsuse reglemendi punkti 5.10 kohaselt tulnuks leping üheaegselt avalikustada nii linnakantseleis kui ka veebileheküljel. Kuna leping ei olnud veebileheküljel õigeaegselt avaldatud, on leping tühine algusest peale ning seega ei ole AS-l Falck Eesti väärteomenetleja õigusi. Ringkonnakohus apellandi käsitlusega ei nõustu. HMS § 101 lg 4 näeb ette, et piiritlemata arvu juhtumeid reguleeriv haldusleping jõustub määruse jõustumiseks ettenähtud korras. HMS § 93 lg 2 järgi hakkab määrus kehtima (jõustub) kolmandal päeval pärast kehtivas korras avaldamist, kui seaduses või määruses endas ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. Seaduses ettenähtud juhul jõustub määrus samas lõikes sätestatust varem. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 31 lg 1 (raamlepingu heakskiitmise ja allkirjastamise ajal kehtinud redaktsioonis) nägi ette, et määrused ja korraldused peavad olema valla või linna põhimääruses kehtestatud korras avalikustatud enne nende jõustumist ja kättesaadavad kõigile isikutele. Sama säte käesoleval ajal kehtivas redaktsioonis näeb ette, et valla- ja linnavalitsuse õigusaktid avalikustatakse ning need peavad olema kättesaadavad kõigile isikutele seaduses ja valla või linna põhimääruses sätestatud korras. Kui valla või linna põhimääruses ei ole sätestatud teisiti, avalikustatakse valitsuse määrus väljapanekuga vallavõi linnakantseleis. KOKS § 31 lg 4 (alates 1.märtsist 1999 kehtivas redaktsioonis) sätestab, et 6
(7)2-3/255/2005 määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.
§ 82
lg 1 näeb ette, et linnavalitsuse määrused ja korraldused avalikustatakse samas põhimääruses ja linnavalitsuse reglemendis sätestatud korras. Linnavalitsuse määrused ja korraldused loetakse avalikustatuks pärast nende väljapanekut tutvumiseks linnakantseleis.
§ 82
lg 2 sätestab, et linnavalitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. Tallinna Linnavalitsuse 7.märtsi 2001 määruse nr 47 „Tallinna Linnavalitsuse reglemendi kinnitamine uues redaktsioonis“ punkt 5.10 sätestab, et linnavalitsuse määrused ja korraldused kuuluvad avalikustamisele. Linnavalitsuse määrused ja korraldused loetakse avalikustatuks nende väljapanemisega linnakantseleis ja Tallinna veebileheküljel Tallinna õigusaktide registris. Kuna
kohaselt loetakse linnavalitsuse määrused ja korraldused avalikustatuks pärast nende väljapanekut tutvumiseks linnakantseleis, tuleb ka raamlepingu heaks kiitnud korralduse ja raamlepingu enese linnakantseleis väljapanekuga lugeda leping avalikustatuks. Kui õigusakt on vastavalt linna põhimäärusele linnakantseleis väljapanekuga avalikustatud, ei ole lepingu jõustumise seisukohast määravat tähtsust sellel, millal toimus linnavalitsuse reglemendis ettenähtud täiendav väljapanek veebileheküljel.
- Apellatsioonkaebuse väited ei anna kohtuotsuse tühistamiseks ja halduskohtule esitatud kaebuse rahuldamiseks alust. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
- AS Falck Eesti taotles apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulu hüvitamist summas 1000 krooni. Kohtukulu kandmise kohta esitati OÜ Aksum Konsult 26.juuli 2004 arve nr 3704 ning kinnitus arve tasumise kohta õigusteenuse osutaja pangaarvele 6.augustil
- Kaebuse esitaja ei vaielnud taotlusele vastu. Kohtukulude hüvitamise taotlus on põhjendatud ja kuulub HKMS § 93 lg 1 alusel rahuldamisele. Lilianne Aasma Lauri Madise Ruth Virkus 7
(7)