) ASJAOLUD Kaebaja parkis 02.06.2004 kell 14.40 oma sõiduauto Tallinnas Liivalaia 42 ning suundus ostma parkimispiletit. Tagasi tulles oli parkimisjärelevalvet teostava AS-i Falck Eesti töötaja koostanud L.L.´ile viivistasu otsuse nr VTO043325, mis oli paigutatud sõiduki klaasipuhastaja vahele. 1 02.07.2004 esitas kaebaja Tallinna Halduskohtule kaebuse eelnimetatud viivistasuotsuse tühistamiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse kohaselt parkis kaebaja 02.06.2004 sõiduki Liivalaia 42 maja juurde. Parkimisel hoiatas üks sõidukijuht, et tegemist on tasulise parkimise alaga ja pileteid müüakse Lastekodu apteegis. Kuna kaebaja sõidukis parkimispileteid polnud, suundus ta apteeki parkimispiletit ostma. Apteegis märgistas kaebaja parkimispileti. Jõudes tagasi auto juurde oli sõiduki kojamehe vahel viivistasu otsus. Kontrolöri näha ei olnud. Kaebaja märgib, et ei olnud näha tasulise parkimisala märki ega viiteid parkimistasu tasumise võimalusele. Liiklusmärkide paigaldamise eest peab vastutama teeomanik või teehoiu eest vastutav isik. Samas oli kaebaja parkimise eest tasunud, mida tõendab parkimispilet. Kaebaja ei saanud tasuda parkimise eest koheselt, kuna parkimiskohast oli kõrvaldatud parkimisautomaat. Kaebaja leiab, et ta tasus parkimistasu vahetult peale parkimise alustamist, st koheselt, kui tal tekkis selleks võimalus. Kaebaja märgib, et ükski õigusakt ei sätesta kohustust osta parkimispilet väljaspool tasulist parkimisala. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja näol on tegemist isikuga, kes ei tohi makse koguda. Kaebaja palub vastustajalt välja mõista kohtukulud. Vastustaja leiab, et kaebus on põhjendamatu ning palub jätta selle rahuldamata ja mõista kaebajalt vastustaja kasuks välja kohtukulud. Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määruse nr 9 p 4.1 kohaselt peab mootorsõiduki juht maksma parkimistasu enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Sama õigusakti p 4.2 kohaselt kui mootorsõiduki juht ei ole parkimise alustamisel parkimisaja algust kirjalikult või parkimiskella abil parkimise kontrolli teostajale nähtavalt ja arusaadavalt teada andnud, tekib mootorsõiduki juhil parkimistasu maksmise kohustus parkimise alustamise hetkest. Kaebuse esitaja parkis mootorsõiduki 02.06.2004 tasulisel parkimiskohal Liivalaia 42 ilma, et oleks parkimise eest tasunud. Parkimise algusaega ei olnud teatavaks tehtud parkimiskella ega kirjaliku teatega. AS Falck Eesti on õigustatud viivistasuotsuseid koostama tulenevalt liiklusseaduse (edaspidi LS) § 50 1 lg-st 3 ja selle alusel 26.02.2003 Tallinna linnaga sõlmitud halduslepingust. KOHTU PÕHJENDUSED LS § 501 lg 3 kohaselt kohaliku omavalitsusüksuse territooriumi tasulise parkimise alal korraldab parkimist valla- või linnavalitsus. Parkimisjärelevalve teostamise, parkimistasu maksmise kontrollimise ning käesoleva seaduse §-s 502 sätestatud viivistasu määramise võib kohalik omavalitsus halduslepingu alusel üle anda eraõiguslikule juriidilisele isikule. Kohtutoimikusse (tlk 29-47) on esitatud haldusleping Tallinna linna ja AS Falck Eesti vahel. Seega võib AS Falck Eesti seadusest tuleneva volituse alusel sõlmitud halduslepingust (riigihanke raamleping 26.02.2003 VIII osa; X osa p 10.4; täiendava kokkuleppe 08.01.2004 IV osa) tulenevalt koostada viivistasuotsuseid ja kontrollida parkimistasu maksmist Tallinna linnas. Pooltel ei ole vaidlust selles, et kaebaja sõiduk oli viivistasu otsuses märgitud ajal pargitud tasulise parkimise alal. 2 Kohtuistungil seletas kaebaja (tlk 53), et tuli linna Murastest Wismari tänava kaudu, kust suundus Liivalaia tänavale. Tasulise parkimisala märke näha ei olnud. Kaebaja parkis Liivalaia tänava parklasse, kus talle öeldi, et tegemist on tasulise parkimise alaga. Kaebaja läks apteeki parkimispiletit ostma. Apteegis käimine võttis aega umbes 15-20 minutit. Parkimispiletit ostma minnes ei pannud kaebaja autole parkimiskella ega mingit teadet. Kaebaja seletas, et ei tea parkimiskellast midagi ega ole kursis parkimiskorraldusega Tallinnas. Kaebuse kohaselt märgistas kaebaja parkimispileti apteegis. Kohus leiab, et kaebaja seletusega on tõendatud, et ta teadis, et parkis sõiduki tasulise parkimise alas, mistõttu ei ole vajalik analüüsida kaebaja väiteid, et tasulise parkimise ala algus ei olnud liiklusmärgiga nähtavalt tähistatud. Samuti sai kaebaja, tema seletuse kohaselt, teada, et selles kohas parkimise eest tuleb tasuda parkimistasu ning parkimispileteid müüakse lähedalasuvas apteegis, mistõttu puudub vajadus analüüsida kaebaja väiteid, et parkimisautomaat oli eemaldatud. Samuti on kaebaja seletusega tõendatud, et ta ei pannud sõidukile parkimiskella ega teadet parkimisaja alguse kohta, kui lahkus sõiduki juurest, et minna parkimispiletit ostma. LS § 501 lg 1 kohaselt kohalik omavalitsus võib oma territooriumil kehtestada tasulise parkimise ala, mille piires parkimisel peab mootorsõiduki juht maksma parkimistasu. LS § 501 lg 4 sätestab, et mootorsõiduki juht peab parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, kui kohaliku omavalitsuse volikogu ei ole kehtestanud pikemat tähtaega. Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määruse nr 9 p 4.4 sätestab, et nõuetekohaselt kustutatud ühekordne parkimispilet, parkimisautomaadi pilet, parkimise kuukaart või mobiilside kaudu tasulist parkimist tõendav kleebis tuleb paigutada valveta tasulises parkimiskohas parkimistasu maksmise kohustuse tekkimisel vahetult sõiduki esiklaasi või kõnniteepoolse esiklaasi taha väljast täies ulatuses nähtavana ja loetavana. Kohaliku omavalitsuse volikogu ei ole Tallinnas parkimistasu maksmise kohustuse tekkimiseks kehtestanud pikemat tähtaega. Kaebajal tekkis parkimistasu tasumise kohustus parkimise alustamisest, kuna ta ei kasutanud seadusega ettenähtud 15 minutilist tasuta parkimise võimalust, mille kasutamiseks oleks kaebajal tulnud parkimise alustamisel asetada sõidukile parkimiskell või kirjalik teade, millel oleks pidanud fikseerima parkimise algusaja. Kaebaja kohtuistungil antud seletuse (tlk 53) kohaselt ei olnud tal autos parkimispileteid ja ta suundus parkimispiletit ostma apteeki, kus käimiseks kulus tal 15-20 minutit. Seega sai kaebaja parkimispileti täita 7-10 minutit peale parkimise alustamist, mida ei saa pidada parkimistasu maksmiseks vahelt peale parkimise alustamist LS § 501 lg 4 mõttes. Asjaolu, et parkimispiletil on märgitud parkimise ajaks 02.06.2004 kell 14.35, ei oma tähtsust, kuna parkimistasu tuleb tasuda parkimise alustamisel. Antud juhul on tõendatud, et parkimistasu parkimise alustamise hetkel tasutud ei olnud. Seega oli viivistasuotsuse koostamine õiguspärane. Kaebaja väited, et parkimise korraldaja ei ole loonud piisavalt võimalusi parkimistasu tasumiseks ei ole põhjendatud. Kaebaja oleks võinud parkida ka mobiiltelefoni kasutades või osta parkimispileti enne parkimist. Kaebaja tunnistas kohtuistungil, et ei tunne Tallinna parkimiskorraldust. Õigusaktide mittetundmine ei vabasta vastutusest. Kui kaebaja soovib parkida Tallinna kesklinnas ja selle vahetus ümbruses ilma, et talle 3 koostataks viivistasuotsuseid, tuleb parkimiskord endale selgeks teha. Eeltoodud põhjendustel ja juhindudes
lg 1 p-st 6 tuleb jätta kaebus rahuldamata.
lg 1 kohaselt kannab kohtukulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti ning
lg 1 kohaselt mõistetakse välja kantud kohtukulud poolele, kelle kasuks kohtuotsus tehti.
Asja läbivaatamise kuluks on
p 3 kohaselt õigusabikulu.
lg 1 sätestab, et õigusabikuluks on asjast esindajana osa võtnud advokaadi või teise õigusabi osutanud isiku kulud. Vastustaja taotles õigusabikulude väljamõistmist summas 600 krooni. Vastustaja on esitanud kinnituse (tlk 49), et AS Falck Eesti ja OÜ Aksum Konsult vahel on sõlmitud õigusteenuse osutamise leping ning selle lepingu alusel on käsunditäitja Paavo Paal, kellele AS Falck Eesti juhatuse liikme poolt väljastatud volikiri on kohtutoimikus (tlk 23). Lisatud on ka OÜ Aksum Konsult 31.08.2004 arve nr 45-04 (tlk 48) ja 03.09.2004 maksekorraldus nr 832 AS Falck Eesti poolt 600 krooni tasumise kohta (tlk 50). Kohus leiab, et õigusabikulu summa vähendamisele ei kuulu, kuna 600 krooni õigusabi eest on käesoleva vaidluse mahtu ja õigusabiteenuse hindu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Iga isik, s.h ka juriidiline isik võib kohtus esineda iseseisvalt või esindaja kaudu. Kuna kohtuvaidlusi viivistasuotsuste üle on kohtus massiliselt ei saa pidada põhjendamatuks välise õigusabi kasutamist vastustaja poolt. Kaebajalt tuleb vastustaja kasuks välja mõista õigusabikulu summas 600 krooni. Kristina Maimann Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.