lg l p 4 tähenduses (tagastamise nõudeõiguse omandanud isikud) ja on esitanud maa tagastamise taotlused. Nimelt omandasid kaebuse esitajad 28.03.2002 nõudeõiguse loovutamise lepinguga 2072/5880 mõttelist osa maa tagastamise nõudeõigusest endise kinnistu nr 3581 pindalaga 5880,48 m2 suhtes. Tallinna Linnavalitsuse 16.10.2002 korraldusega nr 2512-k "Oru tn 17 maa osaline tagastamine" tagastati kaebuse esitajatele võrdsetes mõttelistes osades õigusvastaselt võõrandatud maa Tallinna linnas, Oru tn 17 suurusega 1024 m2 eramaana. Nimetatud korralduse punkti 3 kohaselt lahendatakse endise kinnistu nr 3581 maa tagastamise taotlus ülejäänud maa-ala osas suurusega 1048 m2 järgnevates Tallinna Linnavalitsuse korraldustes. Kaebuse esitajad on seisukohal, et korraldusega nr 189-k on ebaõigesti määratud Oru tn 9 ehitiste teenindamiseks vajaliku maa suurus ning seega ebaseaduslikult, õigusvastaselt võõrandatud maa arvel, lubatud ostueesõigusega erastada maad suuremas ulatuses, kui see on ette nähtud maareformi seaduses ja sellest tulenevates õigusaktides. Sellega on rikutud kaebuse esitajate seaduslikku õigust saada tagasi õigusvastaselt võõrandatud maad seaduses ettenähtud korras ja ulatuses. Tallinna Linnavalitsuse korralduse nr 189-k punktis 1.2 on ebaõigesti määratud Oru tn 9 ehitiste teenindamiseks vajaliku maa suuruseks 1283 m2, sest sellise suurusega maatükk ei ole kunagi olnud Oru tn 9 elamu omaniku V.K. õiguspärases kasutuses. Kolmanda isiku õiguspärases kasutuses oleva maatüki suuruseks on kokku ainult 598 m2 ning seda on kinnitanud ka kolmas isik ja vastustaja oma varasema tegevusega. Tallinna Linna Mererajooni TSN Täitevkomitee 03.06.1953 otsusega nr 329 eraldati Oru tn 9 (endine aadress Oru tn 5d) elamu omanikule ehituskrunt pindalaga 598 m2. 25.06.1953 koostati maa looduses eraldamise akt ja 07.07.1953 kinnitati Oru tn 9 ehituskrundi plaan. 16.10.1998 võttis Tallinna Linnavalitsus vastu korralduse nr 6115 "Oru tn 9 ehitiste teenindamiseks vajaliku krundi määramine ja ostueesõigusega erastamine", kusjuures kolmas isik, saades kätte korralduse, on olnud eeltoodud korraldusega nõus, kinnitades seda oma allkirjaga korralduse pöördel. Maaüksuse aadressiga Tallinn, Oru tn 9 ning pindalaga 598 m2 ostu-müügileping sõlmiti 09.12.1998 ja kinnistamisotsus anti välja 24.03.1999. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 13 lõike 3 kohaselt on ehitise omanikul õigus saada maa omanikuks maareformi seaduses sätestatud alustel ja korras.
lõike l järgi võib ostueesõigusega maad erastada selle seaduse §-des 7, 8, 9, 10 ja 21 sätestatud ulatuses, kui paragrahvist 221 ei tulene teisiti.
lõige 6 sätestab, et erastatava maa suuruse ja piirid määrab vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega kindlaks kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Ehitise teenindamiseks vajalik maa määratakse juhul, kui krunt ei ole kindlaks määratud või kui krundi suuruse ja piiride muutmine on planeeringu ja maakorralduse nõuetest tulenevalt otstarbekas. Arvesse võttes asjaolu, et antud juhul oli Oru tn 9 olemas krunt suurusega 598 m2, ei oleks Tallinna Linnavalitsus pidanud 16.10.1998 määramagi teenindamiseks vajalikku maad. Samas ei muutnud antud vormiline eksimus ebaõigeks Tallinna Linnavalitsuse 16.10.1998 korralduse sisulist poolt ehk erastatava krundi suurus ja õiguslik maakasutus oli fikseeritud õigesti, kokku 598 m2.
lõike l kohaselt ei tagastata linna piirides asuvat õigusvastaselt võõrandatud maad, kui maa kuulub teise isiku hoonete või rajatiste juurde krundina või teenindamiseks vajaliku maana. 27. märtsil 1999 jõustus maareformiseaduse paragrahvide 7 ja 221 muutmise seadus, millega
lõiget 5 muudeti ja sõnastati järgmiselt: "Ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid määrab vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega kindlaks kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Elamu 2 teenindamiseks vajaliku maa hulka arvatakse kogu elamuomaniku õiguslikus kasutuses olev maa. Maakasutus loetakse õiguslikuks, kui: 1) maa kasutamiseks andmise otsus on pädeva organi või ametiisiku poolt vastu võetud enne Aluste jõustumist; 2) maa kasutamist tõendatakse maarendise (maamaksu) tasumise kviitungiga või muu dokumendiga, mis on välja antud enne Aluste jõustumist. Muude ehitiste teenindamiseks vajalik maa määratakse juhul, kui krunt ei ole kindlaks määratud või kui krundi suuruse ja piiride muutmine on planeeringu ja maakorralduse nõuetest tulenevalt otstarbekas." 16.07.2000 jõustus teine maareformiga seotud õigusaktide muutmise seadus, millega muudeti
lõiget 5 ja täiendati
Alates 16.07.2000 on
lg 51 sõnastus järgmine: "Elamu teenindamiseks vajaliku maa hulka arvatakse kogu elamuomaniku õiguspärases kasutuses olev maa. Maakasutus loetakse õiguspäraseks, kui: 1) maa kasutamiseks andmise otsus on pädeva organi või ametiisiku poolt vastu võetud enne Aluste jõustumist; 2) maa kasutamist tõendatakse maarendise (maamaksu) tasumise kviitungiga või muu dokumendiga, mis on välja antud enne Aluste jõustumist" Maakasutust tõendavaks muudeks dokumentideks võivad olla maa kasutusse andmise otsustamise ajal kehtinud õigusaktidele vastavad pädevate ettevõtete, asutuste või organisatsioonide aktid, määrused, maa eraldamise otsused, maarendise tasumisest vabastamise otsused või teatised. Vabariigi Valitsuse 6. novembri 1996 määrusega nr 267 kinnitatud maa ostueesõigusega erastamise korra punkti 11 alapunkti 2 kohaselt tõendavad senist maakasutusõigust maa kasutamiseks andmise otsus, maa looduses eraldamise akt, krundi plaan vms. Seadusandja on mõistega "õiguspärases kasutuses olev maa" silmas pidanud, et maa andmine ja eraldamine oleks toimunud õiguslikul alusel, s.t et isikule kasutamiseks antud ja eraldatud maa (ka reservmaa) kohta oleks olemas vastav(
1955.a dokument ei ole antud välja pädeva organi või ametiisiku poolt. Mererajooni TSN Täitevkomitee Kommunaalmajanduse osakonna pädevuses ei olnud maa kasutusse andmine. Maa kasutusse andmine toimus Täitevkomitee otsusega. E. Jürve oli Mererajooni Täitevkomitee Kommunaalmajanduse osakonna juhataja ning seega ei olnud tal volitusi anda maad eraisikute kasutusse, kuna maa eraldamine ja eraisikute 3 kasutusse andmine toimus ainult vastava Täitevkomitee otsuse alusel. Pealegi tekitab täiendavaid kahtlusi ka E. Jürve allkirja õigsus antud dokumentidel, sest võrreldes antud isiku allkirju teistel dokumentidel võib täheldada olulisi erinevusi. 1955.a dokumendiga on antud maad kasutada üksnes ajutiselt. Ajutine maakasutus tähendab seda, et isikul, kelle suhtes see oli tehtud, oli õigus piiratud tähtajaga maakasutusele, mis ei ületanud 10 kalendriaastat. Sellest tulenevalt saab üheselt järeldada, et kolmanda isiku ajutine maakasutus tulenevalt 1955.a dokumendist ei saanud mitte mingil juhul muutuda ajutiselt alaliseks tähtajaga üle 40 kalendriaasta. Maakoodeksi § 13 lõike l kohaselt antakse maa tähtajata või ajutiseks kasutamiseks ning sama paragrahvi lõike 4 järgi võib ajutine maakasutus olla kas lühiajaline, s.o kuni 3 aastat, või pikaajaline, s.o 3 kuni 10 aastat. Kaebuse esitajad ei aktsepteeri Oru tn 9 õiguspärast maakasutust tõendava dokumendina ega plaanina Tallinna Mererajoonis asuva ehituskrunt Oru tn 5d (täna Oru tn 9) reservmaa kasutamise skitsi, sest sellel puudub väljaandmise kuupäev, mis näitaks, et see on välja antud enne Aluste jõustumist. Skitsil märgitud reservmaa suurus 550 m2 erineb ka oluliselt mõõtkava ja maatüki piiride alusel arvestatavast pindalast. Skitsil märgitud suurus 550 m2 vastab skitsi piiride alusel ligikaudu 760 m2 (679 m2 pluss ca 81 m2 Oru tn 11 kasutatavast reservmaast). Erinevus on ligikaudu 210 m
§-dega 7 ja 221 erastatava maa suuruseks 598 m2, kuivõrd sellises ulatuses oli ja on krunt määratletud 07.07.1953 kinnitatud individuaalelamu ehituskrundi plaanil. Nimetatud korralduse alusel viidi maa ostueesõigusega erastamine ka läbi, s.o sõlmiti maa ostu-müügileping ning kanti maa kinnisturaamatusse. 27. 03.1999 jõustunud maareformiseaduse paragrahvide 7 ja 221 muutmise seadusele ei ole antud tagasiulatuvat jõudu. Sellest tulenevalt ning võttes arvesse, et Oru tn 9 ehitiste juurde maa ostueesõigusega erastamine viidi läbi enne 27.03.1999, tuleb asuda seisukohale, et Tallinna Linnavalitsus on ebaõigesti vaidlusaluse korralduse nr 189-k puhul võtnud aluseks alates 27.03.1999 kehtinud
§-de 7 ja 221 redaktsiooni. Kolmandal isikul ei ole õigust muuta maa ostueesõigusega erastamiseks esitatud avalduses märgitud maa pindala suurust. Maa ostueesõigusega erastamise korra punkti 7 kohaselt saavad õigustatud isikud maad ostueesõigusega erastada tingimusel, et nad on maa ostueesõigusega erastamise avalduse esitanud hiljemalt
§-le 4 viiakse maareform kui omandireformi osa läbi Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduses ja
sätestatud tingimustel ja korras. Maa ostueesõigusega erastamise aluseks on eelkõige
ja Vabariigi valitsuse 06.11.1996 määrusega nr 267 kinnitatud Maa ostueesõigusega erastamise kord. ORAS § 2 lg 2 kohaselt ei tohi omandireformi käigus vara tagastamisel või kompenseerimisel endistele omanikele või nende õigusjärglastele kahjustada teiste isikute seadusega kaitstud huve ega tekitada uut ülekohut.
on sätestatud, et maareformi eesmärk on kujundada riiklikul maaomandil rajanevad suhted ümber peamiselt maa eraomandil põhinevateks suheteks, lähtudes endiste omanike õiguste järjepidevusest ja praeguste maakasutajate seadusega kaitstud huvidest, ning luua eeldused maa efektiivsemaks kasutamiseks. Vastavalt
lg 2 otsustatakse õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine pärast seda, kui valla- või linnavalitsuse korraldusega on ostueesõigusega erastatava maa suurus ja piirid kindlaks määratud. Kaebuse esitajate vaidlustatud Tallinna Linnavalitsuse 04.02.2003 korralduse nr 189k andmisel on õiguslikuks aluseks selle preambulais viidatud järgmised sätted, 6 õigusaktid ja dokumendid: Maareformi seaduse § 6 lg 3², § 7 lg 5, lg 5¹, § 20 lg 1, § 21 lg 1, § 22 lg 1, § 22¹ lg 1 ja lg 6, § 22² lg 2, § 22³ lg 1, lg 2, lg 4 p 1, § 23 lg 1, lg 5, lg 5¹ p 3 ja lg 6, Asjaõigusseaduse § 140, Ehitusseaduse § 14, Vabariigi Valitsuse 6.11.1996 määrus nr 267, Vabariigi Valitsuse 30.06.1998 määrus nr 144, Harju maavanema ja Tallinna Linnavolikogu esimehe vahel 13.03.1997 sõlmitud kokkulepe Tallinna linnale volituste andmises riigi nimel maa ostueesõigusega erastamise korraldamiseks, Tallinna Linnavalitsuse 3.01.2001 määrus nr 1, Tallinna Linnavalitsuse 23.05.2001 määrus nr 72, Aktsiaselts E.O.MAP. poolt koostatud katastriüksuse plaani töö nr 99K1376 ja Oru tn 9 ostueesõigusega erastatava maa toimiku materjalid. Vastavalt
-le kuulub erastamisele elamuomaniku õiguspärases kasutuses olev maa.
lg 51 kohaselt arvatakse elamu teenindamiseks vajaliku maa hulka kogu elamuomaniku õiguspärases kasutuses olev maa. Maakasutus loetakse õiguspäraseks, kui maa kasutamiseks andmise otsus on pädeva organi või ametiisiku poolt vastu võetud enne omandireformi aluste seaduse jõustumist või maa kasutamist tõendatakse maarendise (maamaksu) tasumise kviitungiga või muu dokumendiga, mis on välja antud enne omandireformi aluste seaduse jõustumist. Vastavalt ostueesõigusega erastamise korra punkti 11 alapunkti 2 kohaselt võivad avaldaja valduses olevateks senist maakasutusõigust tõendavateks dokumentideks olla maa kasutamiseks andmise otsus, maa looduses eraldamise akt, krundi plaan vms ja maa plaanid. Oru tn 9 osas reservmaa maakasutust tõendavateks dokumentideks on 22.08.1955 Tallinna Linna Mererajooni Kommunaalmajandusosakonna ärakiri Mererajooni Rahandusosakonnale, mille kohaselt on V. K. lubatud kasutada reservmaad Oru tn 5d tagant 550 m2. Viimatinimetatud dokumenti täiendab joonis skits; Tehnilise Inventariseerimise büroo akt, mille kohaselt on Oru tn 9 kasutuses 1013 m2 maad; Erinevate aegade jooksul koostatud plaanid olemasoleva maakasutuse kohta (nn generaalplaanid erinevate aastate lõikes jne). Kaebuse esitajad on vaidlustanud loetelus esimesena nimetatud ärakirja, seades kahtluse alla selle andnud isiku volitused, allkirjaõigsuse ning ühtlasi viitab, et tegemist on ajutise maakasutusega, mis ei saanud kesta maareformini ehk ca 50 aastat. Vastavalt maakoodeksi §-le 13 anti maad kasutada kas ajutiselt või tähtajata. Ajutine maakasutus võis olla kas lühiajaline – kuni kolm aastat – või pikaajaline – kolmest kuni kümne aastani. Seega, tähtajaline maakasutus tähendas maa kasutada andmist piiratud ajaks. Maa kasutamisõiguse tähtaeg määrati otsusega, mille alusel nimetatud õigus tekkis. Maakasutusõigus kehtis otsuses märgitud ajani, millest tulenevalt ei olnud selle lõppemist vaja eraldi vormistada. Vaidlustatud aktiga ei ole maakasutamise tähtaega määratud, seega oli tegemist tähtajata maakasutusega maakoodeksi mõttes, mis vastavalt
lõpeb maakasutuse ümbervormistamisega
-s sätestatud alusel ehk antud juhul vaidlustatud Tallinna Linnavalitsuse korraldusega. Vastustaja on seisukohal, et kaebuse esitajad on ekslikult järeldanud, et pelgalt kommunaalmajanduse osakonna dokumendis märgitud sõna "ajutine" põhjal võib väita, et tegemist oli ajaliselt piiratud maakasutusega ning mis on tänaseks päevaks lõppenud. Maakasutusrežiimi hindamisel on vaja tuvastada, kas maa kasutamiseks oli määratud konkreetne tähtaeg, sest just selle põhjal oli võimalik hinnata, kas maa oli eraldatud lühi-, pikaajaliseks või tähtajatuks kasutamiseks. Tähtaja määramine oli ilmselgelt põhjendatud, kuna vastasel juhul poleks isikul olnud võimalik aru saada kaua tal on õigus kasutusõigust teostada ja millal vastav õigus lõpeb. Kuna Oru tn 9 reservmaa anti kasutada 7 maakasutuse lõpptähtaega määramata, siis oli isikul õigus seda kasutada tähtajatult ning maakasutus kehtis senisel kujul vaidlustatud korralduse andmiseni. Oluline on seegi, et maa andmisest, kuni käesoleva ajani ei ole riigi ega kohaliku omavalitsuse organid teinud Oru tn 9 omanikule takistusi maa kasutamisel (pole tehtud ettekirjutusi maa kasutamise lõpetamiseks, vms). Samuti on Tallinna Linnavalitsus seisukohal, et Kommunaalmajanduse osakonnal oli pädevus anda vastav otsus ning antud õigusakt on üheks alustest tõendamaks senist maakasutust. Kommunaalmajanduse osakonna poolt antud maakasutusõigust on peetud pädevaks tollaste riigivõimuorganite poolt, mida kinnitab sellekohane kirjavahetus. Vastustaja on seisukohal, et nn reservmaade kasutusse andmisel ei vormistatud kaebaja poolt osundatud otsuseid ega maa looduses eraldamise akte, vastasel juhul polekski olnud tegemist reservmaaga, vaid maa eraldamisega üldises korras. Reservmaa eraldamine toimus lihtsustatud korras, sh kommunaalmajanduse osakondade poolt. Nimetatud skits, mille õigsuses ja autentsuses kaebuse esitajad kahtlevad, on üksnes täiendavaks tõendiks eelpooltoodud otsuse juurde. Tehnilise Inventariseerimise büroo akt ei näita küll, et maakasutus on toimunud õiguslikul alusel, kuid selle alusel saab väita, et lisaks elamukrundile oli eraldatud ka reservmaa. Vastustaja leiab, et nimetatud dokument tõendab maakasutust kaudselt. Kolmandaks tõendiks toodud erinevad maaplaanid, millel on kajastatud tegelik maakasutus, tõendavad, et reservmaa kasutus selliselt on toimunud jätkuvalt läbi aegade. Vastavalt Maa ostueesõigusega erastamise korra punktile 13¹ nimetab kohalik omavalitsus vastavalt oma asjaajamiskorrale ostueesõigusega erastatava maa suuruse ja piiride määramiseks ametniku(d) või organi(d), kellel on õigus koostada ostueesõigusega erastatava maa piiride kulgemise ettepanekut (edaspidi ettepaneku koostaja). Ettepaneku koostaja koostab piiride kulgemise ettepaneku võimalikult kaasaegse situatsiooniga kaardil (plaanil). Piiride kulgemise ettepanekule kirjutab alla ettepaneku koostaja ja ettepanek antakse taotlejale kätte või saadetakse talle tähitud kirjaga. Samal kaardil (plaanil) võib koostada mitme ostueesõigusega erastatava maaüksuse piiride kulgemise ettepaneku ja sellisel juhul antakse igale taotlejale või saadetakse neile tähitud kirjaga ettepaneku koostaja poolt allkirjastatud piiride kulgemise ettepaneku koopia. Kui taotleja ei nõustu piiride kulgemise ettepanekuga, on tal õigus 15 päeva jooksul ettepaneku saamisest arvates esitada kirjalikult oma motiveeritud vastuväited. Kui ettepaneku koostaja peab vastuväiteid põhjendatuks, koostab ta uue piiride kulgemise ettepaneku. Kui vastuväiteid ei ole võimalik arvestada, informeerib ettepaneku koostaja sellest taotlejat kirjalikult, näidates ära põhjused, miks vastuväiteid ei ole võimalik arvestada. Tulenevalt Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra punktist 52, määrab valla- või linnavalitsus (piiri)kokkulepete sõlmimiseks tähtaja, mis ei või olla lühem kui kaks kuud ega pikem kui kolm kuud ning millest teatab asjaosalistele kirjalikult. Ühe või mitme asjaosalise taotlusel võib tähtaega pikendada ühe kuu võrra. Kui kokkulepet selle tähtaja jooksul mõjuva põhjuseta ei sõlmita, määrab valla- või linnavalitsus tagastatava maa suuruse maareformi seaduse sätete kohaselt. Aegade jooksul on Tallinna Linnavalitsus esitanud hulga endist kinnistut nr 3581 puudutavaid piiride ettepanekuid, millele on kas Oru tn 9, Oru tn 15 või Oru tn 17A vastu vaielnud ning ei ole nõustunud esitatud piiridega. Viimane kahekuuline tähtaeg piiride kulgemises kokkuleppimiseks Oru tn 9, Oru tn 11 ja Oru tn 15 erastamise subjektidele ja Oru tn 17A tagastamise õigustatud subjektidele on antud Tallinna Maa-ameti 26.06.2003 kirjaga nr 5-9/03/3615, millele aga ei ole tulnud ühtset vastust. 25.08.2003 on küll esitatud vastus, kuid sellele on alla kirjutanud üksnes 8 ostueesõigusega erastamise subjektid Oru tn 9 ja Oru tn 11 kaks omanikku, kuid mitte tagastamise õigustatud subjektid. Nimetatud kinnistu maareformi menetlus on veninud pikki aastaid eelkõige just seetõttu, et erastamise ja tagastamise subjektid ei ole suutnud omavahel kokku leppida piiride kulgemises. Nimetatud fakti tõendab ka mahukas kirjavahetus subjektide ja erinevat asutuste vahel, mis on kajastatud nii Oru tn 9 kui ka Oru tn 15 maatoimikutes. Lõpetamaks asjatut venitamist ja täitmaks seadusega pandud ülesandeid määras Tallinna Linnavalitsus lähtudes olemasolevatest dokumentidest, kehtivatest õigusaktidest ning maakorraldusnõuetest erastatava maa piirid. Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 54 on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Lähtudes kõigest eeltoodust, on Tallinna Linnavalitsus seisukohal, et endise kinnistu nr 3581 osas maareformi teostamisel on lähtutud nii õigusjärgsete omanike (K. ja Ü. Kaldvee, kui endise kinnistu 3581 nõudeõiguse omandanud isik) kui ka praeguste kasutajate (Oru tn 9, Oru tn 11, Oru tn 15) huvidest. Võttes aluseks eelpooltoodud asjaolud, peab Tallinna Linnavalitsus Oru tn 9 osas nii elamu- kui ka reservmaa kasutust õiguslikul alusel toimunuks ning sellest johtuvalt on tehtud ka maa määramine ja erastamine. Vaidlustatud Oru tn 9 ostueesõigusega erastamise korraldus ja maa määramine on kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning tagastamise nõudeõigust hõlmav osa maast, ca 245 m2, kuulub nõudeõiguse omandanud isikutele, Ü.K.le ja K.K.le, kompenseerimisele. Eeltoodust lähtudes on vastustaja seisukohal, et esitatud kaebus on põhjendamatu. Vaidlustatud korraldus vastab kehtivatele õigusaktidele, on õiguspärane, seadustega kooskõlas ning kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kolmanda isiku seisukoht Kolmas isik ei pea kaebust põhjendatuks ja vaidleb sellele vastu. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, tehtud järeldused, põhjendused ja resolutsioon 1.Kaebus on lubatav ja tähtaegne. Kaebuse tähtaegsust ei ole protsessiosalised vaidlustanud. Kaebuse protsessuaalõiguslik lubatavus tuleneb asjaolust, et halduskohtu pädevusse kuulub haldusaktide tühistamiskaebuste menetlemine. Kaebuse materiaalõiguslik lubatavus tuleneb kaebuse esitajate puhul 28.03.2002 nõudeõiguse loovutamise lepingust (tl 13-18), millega kaebuse esitajad on omandanud nõudeõiguse õigusvastaselt võõrandatud maa tagasi taotlemiseks maareformi käigus, kusjuures nõudeõiguse omandajatel on maareformi käigus antud haldusaktide vaidlustamiseks põhimõtteliselt samad õigused, mis nõudeõiguse loovutajatel. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise õigustatud subjektid saavad vaidlustada maa ostueesõigusega erastamise käigus antavaid haldusakte. 2.Kohus on aga seisukohal, et puudub alus kaebuse rahuldamiseks. 15.07.1992 ja 24.11.1996 V.K. poolt esitatud avaldustega on tõendatud, et ta soovib asendada Järva maakonnas tagastamisele kuuluva maa Tallinnas Ida rajoonis Oru tn 9 9 elamukrundiga ning taotleb 598 m2 suurusele maale lisaks kaaskirjas nimetatud reservmaad. 07.05.1998 on V.K. poolt esitatud avaldus, milles ta soovib 1150 m2 maa erastamist. Seega on tõendatud kolmanda isiku taotlus vastustajale vaidlustatud korralduse andmiseks. 16.10.1998 on Tallinna Linnavalitsus võtnud vastu korralduse nr 6115-k, millega määrati Oru tn 9 teenindamiseks vajalikuks maaks 598 m2. 01.11.2000 tunnistas Tallinna Linnavalitsus 16.10.1998 korralduse nr 6115-k korraldusega nr 4126-k kehtetuks. Suletud on kinnistusraamatu registriosa Oru tn 9 kohta. Sisuliselt on tegemist maareformi eelse olukorra taastamisega ning uuel erastamisel 2004 aastal on õigustatult lähtutud vastavalt haldusmenetluse seadusele menetluse ajal kehtinud seadusandlusest. Neil asjaoludel ei nõustu kohus kaebuse esitajate väitega, et Oru tn 9 maa ostueesõigusega erastamine viidi läbi enne 27.03.1999 ning tuleb lähtuda sel ajal kehtinud seadusandlusest. Vaidlusaluse Tallinna Linnavalitsuse 04.02.2004 korraldusega nr 189-k määrati Oru tn 9 teenindamiseks vajalikuks maaks 1283 m2 sihtotstarbega elamumaa. ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 09.05.1994 otsusega nr 2760 on tunnistatud Oru tn 5, endisel kinnistul nr 3581 asunud hooned ja krunt suurusega 5880,48 m2, omandireformi objektiks. Nimetatud otsusega on tõendatud, et eelnimetatud vara osas tunnistati õigustatud subjektideks Benita Lapp, Johannes Lapp, Laine Lehes ja Elvi Härm, kõik ¼ mõttelises osas. 27.04.1998 ÕVVTK Tallinna Linnakomisjoni otsusega on tõendatud, et omandireformi objektiks on Oru tn 17, endine Oru tn 5, endisel kinnistul nr 3581 asunud hooned ja krunt suurusega 5880 m2. Vara tagastamise õigustatud subjektide ringi muudetud ei ole. Vastavalt
viiakse maareform kui omandireformi osa läbi Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduses ja
sätestatud tingimustel ja korras. Maa ostueesõigusega erastamise aluseks on eelkõige
ja Vabariigi valitsuse 06.11.1996 määrusega nr 267 kinnitatud Maa ostueesõigusega erastamise kord. Vastavalt
lg 2 otsustatakse õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine pärast seda, kui valla- või linnavalitsuse korraldusega on ostueesõigusega erastatava maa suurus ja piirid kindlaks määratud.
kohaselt kuulub erastamisele elamuomaniku õiguspärases kasutuses olev maa.
lõike 51 kohaselt arvatakse elamu teenindamiseks vajaliku maa hulka kogu elamu omaniku õiguspärases kasutuses olev maa. Maakasutus loetakse õiguspäraseks, kui maa kasutamiseks andmise otsus on pädeva organi või ametiisiku poolt vastu võetud enne Aluste jõustumist või maa kasutamist tõendatakse maarendise (maamaksu) tasumise kviitungiga või muu dokumendiga, mis on välja antud enne Aluste jõustumist. Korra p 11.2 kohaselt võivad avaldaja valduses olevateks senist maakasutusõigust tõendavateks dokumentideks olla maa kasutamiseks andmise otsus, maa looduses eraldamise akt, krundi plaan vms ning avaldusele tuleb lisada ka maa plaanid. Kohus on seisukohal, et vaidlusaluse reservmaa maakasutust tõendavad 22.08.1955 Tallinna Linna Mererajooni Kommunaalmajandusosakonna ärakiri Mererajooni Rahandusosakonnale, mille kohaselt on V. Kallasele lubatud kasutada reservmaad Oru tn 5d tagant 550 m
Vaidlusalune korraldus ongi maakasutuse ümbervormistuseks
-s sätestatud alusel. Kaebuse esitajad on ekslikult järeldanud, et ainuüksi kommunaalmajanduse osakonna aktis märgitud sõna "ajutine" põhjal saab väita, et tegemist oli ajaliselt piiratud maakasutusega ning see maakasutus on praeguseks lõppenud. Maakasutusrežiimi hindamisel tuvastatakse, kas maa kasutamiseks oli määratud konkreetne tähtaeg, sest just selle põhjal oli võimalik hinnata, kas maa oli eraldatud lühi-, pikaajaliseks või tähtajatuks kasutamiseks. Tähtaja määramine oli obligatoorne, kuna vastasel juhul poleks isikul olnud võimalik aru saada kui kaua tal on õigus maakasutusõigust teostada ja millal vastav õigus lõpeb. Kuna Oru tn 9 reservmaa on antud kasutada maakasutuse lõpptähtaega määramata, siis oli isikul õigus seda kasutada tähtajatult ning maakasutus kehtis senisel kujul kuni maareformi seaduses sätestatud alusel maakasutuse ümbervormistamiseni. Kohus rõhutab veelkord, et on oluline, et kogu selle aja jooksul ei ole riigi ega kohaliku omavalitsuse organid teinud kolmandale isikule takistusi maa kasutamisel. Kommunaalmajanduse osakonna poolt antud maakasutusõigust on peetud pädevaks tollaste riigivõimuorganite poolt, mida kinnitab sellekohane kirjavahetus. Nimetatud akti lisaks olev plaan on täiendavaks tõendiks akti juurde. Tehnilise Inventariseerimise büroo akt ei saa olla küll iseseisvaks tõendiks selle kohta, et maakasutus on toimunud õiguslikul alusel, kuid akti tuleb hinnata koostoimes erinevate maaplaanidega, millel on kajastatud tegelik maakasutus. Nimetatud tõendid tõendavad, et reservmaa kasutus kolmanda isiku poolt on selliselt toimunud jätkuvalt maakoodeksi kehtimise ajal. Vastavalt Maa ostueesõigusega erastamise korra punktile 13¹ nimetab kohalik omavalitsus vastavalt oma asjaajamiskorrale ostueesõigusega erastatava maa suuruse ja piiride määramiseks ametniku(d) või organi(d), kellel on õigus koostada ostueesõigusega erastatava maa piiride kulgemise ettepanekut (edaspidi ettepaneku koostaja). Ettepaneku koostaja koostab piiride kulgemise ettepaneku võimalikult 11 kaasaegse situatsiooniga kaardil (plaanil). Piiride kulgemise ettepanekule kirjutab alla ettepaneku koostaja ja ettepanek antakse taotlejale kätte või saadetakse talle tähitud kirjaga. Samal kaardil (plaanil) võib koostada mitme ostueesõigusega erastatava maaüksuse piiride kulgemise ettepaneku ja sellisel juhul antakse igale taotlejale või saadetakse neile tähitud kirjaga ettepaneku koostaja poolt allkirjastatud piiride kulgemise ettepaneku koopia. Kui taotleja ei nõustu piiride kulgemise ettepanekuga, on tal õigus 15 päeva jooksul ettepaneku saamisest arvates esitada kirjalikult oma motiveeritud vastuväited. Kui ettepaneku koostaja peab vastuväiteid põhjendatuks, koostab ta uue piiride kulgemise ettepaneku. Kui vastuväiteid ei ole võimalik arvestada, informeerib ettepaneku koostaja sellest taotlejat kirjalikult, näidates ära põhjused, miks vastuväiteid ei ole võimalik arvestada. Tulenevalt Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra punktist 52, määrab valla- või linnavalitsus (piiri)kokkulepete sõlmimiseks tähtaja, mis ei või olla lühem kui kaks kuud ega pikem kui kolm kuud ning millest teatab asjaosalistele kirjalikult. Ühe või mitme asjaosalise taotlusel võib tähtaega pikendada ühe kuu võrra. Kui kokkulepet selle tähtaja jooksul mõjuva põhjuseta ei sõlmita, määrab valla- või linnavalitsus tagastatava maa suuruse maareformi seaduse sätete kohaselt. Kohus on seisukohal, et osundatud õiguslikul alusel oli vastustaja õigustatud määrama erastatava maa piirid, kuna tõendatud on, et protsessiosalised omavahelisele kokkuleppele ei jõudnud. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kohus on seisukohal, et neil asjaoludel on endise kinnistu nr 3581 osas maareformi teostamisel vastustaja poolt lähtutud nii kaebuse esitajate kui kolmanda isiku huvidest. Neil asjaoludel on kohus seisukohal, et vaidlusalune haldusakt ei riku kaebuse esitajate subjektiivseid õigusi ega piira nende vabadusi, mistõttu puudub alus vaidlusaluse haldusakti tühistamiseks. 3.Seoses kaebuse rahuldamata jätmisega tuleb kaebuse esitajate kohtukulud jätta nende endi kanda. 4. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS §- dest 25, 26 lg 1 p 6 halduskohus, o t s u s t a s: jätta rahuldamata K.K. ja Ü.K. kaebus Tallinna Linnavalitsuse 04. veebruari 2004 korralduse nr 189-k tühistamiseks. Jätta protsessiosaliste kohtukulud nende endi kanda. Kohtuotsuse jõustumisel tühistada Tallinna Halduskohtu 03. märtsi 2004 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu. Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, kui Tallinna Halduskohtule on kirjalikult teatatud apellatsioonkaebuse esitamisest 10 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. 12 Roby Koik Kohtunik 13
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.