3-05-322/1

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsembril
2. a Tallinn Haldusasja number 3-588/2005 Haldusasi X OÜ kaebus Tallinna Kesklinna vanema 16.02.2000 korralduse nr.46 tühistamiseks. RESOLUTSIOON
3. Tagastada kaebus (HKMS § 11 lg.4).
4. Maksu- ja Tolliametil tagastada X OÜ-le riigilõiv 10 krooni jõustunud kohtumääruse esitamisel. Edasikaebamise kord Kaebuse tagastamise määruse peale võib esitada erikaebuse 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest vahetult Tallinna Ringkonnakohtule, lisades erikaebusele halduskohtu määruse ja halduskohtu poolt tagastatud dokumendid (HKMS 11 lg.8 ja § 31 lg 6). Asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamisel kontrollib kohus HKMS § 11 lg 1 p 2 kohaselt, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse. Tallinna Kesklinna vanema 16.02.2000 korraldusega nr.46 „Eluruumi üürilepingu muutmine“ otsustati sõlmida elamuseaduse § 39 alusel eluruumi üürileping G. H. 4-toalisele korterile elamis- ja üldpinnaga 54,3 m2/ 80 m2 aadressil xxxx seoses perekonnaliikmete omavahelise kokkuleppega. Kuni 01.07.2002 kehtinud Eesti Vabariigi elamuseaduse § 39 sätestas, et üürilepingu muutmist lubatakse ainult üürniku, temaga koos elavate täisealiste perekonnaliikmete ja üürileandja kirjalikul nõusolekul, kui käesolevas seaduses ei ole teisiti ette nähtud. X OÜ on esitanud Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Kesklinna vanema 16.02.2000 korralduse nr.46 „Eluruumi üürilepingu muutmine“ tühistamist. Kaebuse kohaselt on kaebaja X OÜ xxxx kaasomanik ja Tallinna Kesklinna vanema 16.02.2000 korraldus nr.46 „Eluruumi üürilepingu muutmine“ rikub kaebaja subjektiivset õigust oma kaasomandit kasutada ja käsutada. Kaebaja leiab, et korraldus on õigusvastane, kuna Tallinna linnal ühe 1 kaasomanikuna ei ole seadusest ega poolte kokkuleppest tulenevat õigust otsustada ainuisikuliselt eluruumi kasutusse andmise ja/või üürisuhte loomise või muutmise üle. Vastavalt HKMS § 3 lg.1 p.1 kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. Tallinna Kesklinna vanema 16.02.2000 korraldus nr.46 „Eluruumi üürilepingu muutmine“ vastab tsiviilõigusliku tahteavalduse tunnustele. Korraldus on suunatud linna ja G. H. vahel elamuseaduse § 39 alusel eluruumi üürilepingu sõlmimisele, seega tsiviilõigussuhte muutmisele. Kui linna poolt tsiviilõigusliku lepingu sõlmimist või muutmist vaidlustab kolmas isik, kes ise ei ole lepingu pool, põhjusel, et linn on lepingut sõlmides rikkunud tema subjektiivseid avalikke õigusi, on tegemist avalik õigusliku vaidlusega, mis kuulub halduskohtu pädevusse. Käesoleval juhul ei ole kaebaja vaidlustanud korraldust põhjusel, et linn on lepingut sõlmides rikkunud tema subjektiivseid avalikke õigusi. Kaebaja on vaidlustanud tsiviilõigusliku lepingu sõlmimist põhjusel, et linn on lepingut sõlmides rikkunud kaebaja kaasomaniku õigusi, seega tsiviilõigusi. Eeltoodut arvestades ei ole käesoleval juhul tegemist avalik õigusliku vaidlusega vaid eraõiguslikust suhetest tuleneva tsiviilõigusliku vaidlusega, mis kuulub vastavalt TsMS § 1 lg 2 maa- või linnakohtu pädevusse. Tsiviilõiguslikku vaidlust ei muuda avalik-õiguslikuks asjaolu, et vaidluse üheks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik Tallinna linn. Vastavalt HKMS § 11 lg.4 tagastab halduskohus määrusega kaebuse, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda. Käesolev vaidlus kuulub Tallinna Linnakohtu pädevusse. HKMS § 84 lg 3 p 1 kohaselt tagastatakse kaebuselt tasutud riigilõiv, kui kaebus jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse selle esitajale. Käesoleva kaebuse läbivaatamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, seega tuleb kaebuse esitajale tagastada tema poolt tasutud riigilõiv. Aili Maasik Kohtunik 2