← Eesti

2-05-23188/1

Obsah (5)§31§1§13§2§5

2-05-23188 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-05-23188 Määruse kuupäev Jõhvi, 16 jaanuar 2006.a kl.15.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi Likvideerimisel OÜ Adaplex pankrotiavaldu

§31lg4, RLv

S §39 algatada võlgniku pankrotimenetlus, kuulutada välja võlgniku pankrot ning vähendada avalduse esitamisel tasuvat riigilõivu 0-kroonini. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 6. Kohus tutvunud pankrotiavalduse ja selle juurde lisatud dokumentaalsete tõenditega, leidis, et esinenud puuduste tõttu tuleb pankrotiavalduse vastuvõtmisest keelduda ja avaldust tagastada. 7.

§1

lg2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuigi tulenevalt

§31

lg4 kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, eeldatakse, et ta on maksejõuetu, siiski ilma pankroti aluseks oleva asjaolu väljaselgitamata ei saa kohus algatada võlgniku pankrotmenetlust. 8. Pankrotiseadus ei sätesta erandeid võlgniku pankrotiavaldusele.

§13lg1 tulenevalt ka võlgnik peab pankrotiavalduses põhistama oma maksejõuetuse.

Pankrotiseadus ei vabasta likvideerimisel võlgnikku pankrotiavalduse põhistamise kohustusest. Maksejõuetuse põhistamine eeldab võlgniku kohustuste suuruse ja varade puudumise kohta vastavate dokumentaalsete tõendite ning maksejõuetuse põhjuste kohta

§13lg2 toodud seletuse esitamist, mille alusel saab kohus otsustada pankrotimenetluse algatamist. 8. Ts

ÜS §44 alusel peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse üksnes siis, kui likvideeritava juriidilise isiku varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks. Likvideerija ei esitanud tõendeid võlgniku võlgnevuste ega maksejõuetuse kohta. Likvideerija pole selgitanud välja võlgniku varasid ega kohustusi. Võlgniku raamatupidamisdokumentatsiooni likvideerija pole saanud. ÄS §211 sätestatud likvideerimisbilanssi pole likvideerija koostanud. 9. Kohtul ei ole teada milliste tõendite alusel jõudis likvideerija järelduseni, et võlgnik on maksejõuetu. Et võlgniku varade väljaselgitamiseks likvideerija tegi järelpäringuid pankadesse või registritesse, pole tuvastatud. Likvideerija pole järelpäringuid pankrotiavalduse juurde lisanud ega pole avalduses järelpäringute tegemisele viidanud. Seega paljasõnalised on likvideerija väited võlgnikul varade puudumise kohta. Võlgnik sundlõpetati Lääne-Viru Maakohtu 07.04.2004.a kohtuotsusega, kuid 1.a ja 8 kuu jooksul on likvideerija olnud tegevusetuses. 2

(3)2-05-23188 10. ÄS §212 kohaselt peavad likvideerijad viivitamatult avaldama teate osaühingu likvideerimismenetlusest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Likvideerimisteade avaldamine omab erilist tähtsust, kuna sellest alates tekib võlausaldajatel õigus esitada ÄS §213 sätestatud neljakuulise tähtaja jooksul nõuded võlgniku vastu. Pankrotiavalduse kohaselt võlgniku vastu on esitanud nõude Eesti Vabariik. Samas ei esitanud likvideerija kohtule maksuhalduri tõendeid võlgnikul maksuvõlgnevuste tekkimise ega nende suuruse kohta. 11.

§2

lg1 alusel pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Pankrotiseadus ei vabasta tõendamiskohustusest. Pankrotiavalduse esitamisel ka võlgnik peab esitama kõik tõendid varade väljaselgitamise, võlgniku seadusliku esindajatega ühenduse võtmise võimatuse jms. kohta. Võlgniku endised juhatuse liikmed elavad Kohtla-Järve linnas, Veiko Väät aadressil Estonia pst 32-32 ja Jelena Fatejava aadressil Toome pst 18-

  1. Likvideerija peab saama nendelt võlgniku raamatupidamisdokumentatsiooni ja seletusi.
  2. Likvideerija pole ÄS §209 sätestatud kohustusi täitnud. Likvideerija kohustuste täitmata jätmine on likvideerija tagasikutsumise ja uue likvideerija määramise aluseks. Põhistamata avalduse alusel pankrotimenetluse algatamisel kohus ilma piisava aluseta vabastaks likvideerijat enda kohustuste täitmisest ja kannaks likvideerija ülesannete täitmist ajutisele haldurile, mis on vastuolus äriseadustiku ja pankrotiseaduse üldpõhimõtetega. Sellepärast tuleb avaldust tagastada. Likvideerijal on õigus pöörduda kohtusse uue avaldusega pärast võlgnikul varade puudumise ning võlgniku kohustuste väljaselgitamist, esitades selle kohta vastavaid tõendeid.
  3. Võlgnik ei ole pankrotiavalduse esitamise eest riigilõivu tasunud. RLvS §37 lg13 p1 alusel võlgniku pankrotivalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 150 krooni. RLvS 39 alusel võib võlgniku vabastada riigilõivu tasumisest üksnes siis, kui tuvastab tema maksejõuetuse. Kuni 01.01.2006.a kehtinud TsMS 57 lg2 teise lause kohaselt äriühingu maksejõuetust tõendas pankrotiotsus või pankrotimäärus, millega pankrotimenetlus on lõpetatud raugemise tõttu, kuna võlgniku varast ei jätku pankrotikulude katteks. Riigilõivu tasumisest vabastamise saab kohus otsustada üksnes siis, kui ei esine takistust pankrotiavalduse menetlusse võtmiseks ja kui tuvastab, et võlgnik on maksejõuetu.
  4. Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§5, §14 lg1 p3, lg2, TsMS §463 lg2 ja 465 sätete kohaselt. Kohtunik /allkiri/ ÄRAKIRI ÕIGE Ifret Mamedguseinov Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.