ASJAOSALISE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
lg 3 kohaselt saab kohtumäärusele, millega kohus ei vabastanud isikut riigilõivu tasumisest, esitada erikaebuse. A. Viljat esitas sellise erikaebuse 24.11.2005. Halduskohus jättis selle erikaebuse käiguta 02.12.2005 määrusega. Sellele määrusele vastas kaebuse esitaja uue erikaebuse esitamisega. Selles erikaebuses vaidlustati nii määrust, millega kaebuse esitaja jäeti vabastamata riigilõivu tasumisest, kui ka 02.12.2005 määrust. 2
Käesolevas asjas esitas kaebuse esitaja määrusele, millega ta jäeti riigilõivu tasumisest vabastamata, erikaebuse. Ringkonnakohus leiab, et ebamõistlik on nõuda kohtumääruse täitmist, mis ei ole jõustunud. Kui kaebuse esitajal on õigus esitada erikaebus sellise määruse peale, ei saa nõuda riigilõivu tasumist enne erikaebuse kohta tehtud lahendi jõustumist. Erikaebus tagastati kaebuse esitajale 20.12.2005 määrusega, mis on
Halduskohtu 21.12.2005 määruse tegemise ajaks ei olnud seega halduskohtu 17.11.2005 määrus jõustunud. Halduskohus ei saanud kaebust selle puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu tagastada. Seetõttu tuleb halduskohtu 21.12.2005 määrus kaebuse tagastamise kohta tühistada. 7. Erikaebuse esitaja taotleb ringkonnakohtult jätkuvalt riigilõivu tasumisest vabastamist. Ringkonnakohus märgib, et kuigi erikaebus määruse peale, mis käsitleb kaebuse esitaja riigilõivust vabastamist, tagastati ja eraldi 20.12.2005 määrust ei ole erikaebuses palutud tühistada, tuleb kaebuse esitaja soovi riigilõivust vabastamiseks käsitleda jätkuvalt taotlusena menetleda tema erikaebust määruse peale, millega 24.11.2005 esitatud erikaebus halduskohtu poolt tagastati.
Seetõttu hindab ringkonnakohus ka halduskohtu 20.12.2005 määruse õiguspärasust. 8. Halduskohus tagastas 24.11.2005 esitatud erikaebuse põhjusel, et erikaebuse esitaja ei ole kõrvaldanud erikaebuse puudusi. Puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmise ja erikaebuse käiguta jätmise määrus ei ole edasi kaevatav. Küll aga saab ringkonnakohus hinnata puuduste olemasolu, kui halduskohus on erikaebuse tagastanud. Halduskohus leidis, et erikaebuse kõrvaldamata puudused on esiteks selgelt väljendatud taotluse märkimata jätmine ja teiseks õigusnormi, millega halduskohtu määrus on vastuolus, märkimata jätmine. Erikaebusest nähtub, et selle esitaja soovib, et ringkonnakohus vabastaks ta riigilõivu tasumisest. Ringkonnakohtu hinnangul on see piisavalt selgelt väljendatud taotlus, et erikaebuse menetlemine oleks võimalik. Asjaolu, et erikaebuses ei ole palutud halduskohtu määruse tühistamist riigilõivust vabastamiseks, ei ole selline erikaebuse puudus, mis saaks kaasa tuua erikaebuse tagastamise. Selline erikaebuse esitaja soov nähtub erikaebuse põhjendustest. Ringkonnakohus ei nõustu ka halduskohtuga selles, et erikaebuse tagastamise saaks käesoleval juhul kaasa tuua puudus, et erikaebuse esitaja ei ole märkinud, millist materiaalõiguse normi on halduskohus ebaõigesti kohaldanud või millist kohtumenetluse normi on kohus oluliselt rikkunud. Erikaebusest nähtub, et erikaebuse esitaja ei nõustu halduskohtuga selles, et ta peaks esitama täiendavaid tõendeid oma maksejõuetuse kohta. Erikaebuse esitajale on jäänud arusaamatuks, milliseid tõendeid ta esitama peaks, mis tema maksejõuetust tõendaks. Erikaebusele lisati Tartu Maakohtu määrus ning halduskohtule on esitatud erineval ajal erinevad kaebaja isikuarvel raha puudumist tõendavad õiendid. Erikaebuse esitaja märgib, et kinnipeetavana ei ole tal võimalik pangast konto väljavõtet küsida ilma notariaalse volituseta, mida tal ei ole. Erikaebuse nendest väidetest nähtub, et erikaebuse esitaja arvates on halduskohus ebaõigesti jätnud esitatud tõenditele tuginedes rahuldamata tema taotluse riigilõivust vabastamiseks ja norm, mida halduskohus erikaebuse esitajalt teada soovis saada, on 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.