) § 3 p-le 1 võib võlasuhe tekkida lepingust.
lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muu vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Vastavalt
lg-le 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja, juhul kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, nõuda selle kohustuse täitmist. Kostjale kuulub xxxxx asuv eluruum. Nimetatud elamut haldas kuni 01.09.2002.a hageja. Kostja on hageja poolt osutatud teenuseid tarbinud, kuid ei ole 2002.a augustikuu arvet tasunud. Hageja on nõudnud kostjalt 2251,23 krooni võlgnevuse ja 3077,03 krooni viivise tasumist, kuid kostja ei ole võlgnevust tasunud. Seega on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ja võlgnevus ning viivis kokku 5328,26 krooni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kohtukuluks on vastavalt TsMS § 46 p-le 1 riigilõiv. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 420,00 krooni ja esitanud taotluse kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja poolt kantud kohtukulu on vajalik ja põhjendatud. Kuna hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb 420,00 krooni riigilõiv kostjalt hageja kasuks välja mõista. 2 2/ 1 – 972/ 05/ 05 TsMS § 54 lg 1 ja 4 alusel tuleb 22,50 krooni postikulud kostjalt riigituludesse välja mõista. Hannes Olev Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.