Obsah (4)

§ 26§ 10§ 75§ 73

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tallinnas 24. novembril 2004. a Haldusasi nr 3-1979/2004 Tallinna Halduskohtu kohtunik Hurma Kiviloo vaatas 15.11.2004. a avalikul kohtuistungil läbi AS X (registrikoo

) § 26 alusel kaitstud maksusaladusena.

§-des 2730 on toodud ammendav loetelu tingimustest, mille korral on maksusaladuse avaldamine lubatud ilma maksukohustuslase eelneva nõusolekuta. Maksukohustuslase nõusolekut andmete avaldamiseks ei ole maksuhaldur küsinud. Maksuhalduri tegevus on vastuolus põhiseaduse (edaspidi PS) §-dega 17 ja 22. Artikli ülesehitusest on ilmne, et kogu artiklis sisalduv informatsioon pärineb MTA pressiesindajalt Aivar Pau’lt. AS X ei ole informatsiooni toimunud reidist ühelegi ajakirjanikule jaganud. Eesti Päevalehes ilmunud artiklis sisalduv informatsioon on selgelt kaebajat halvustav, artiklist jääb mulje, et on vastuvaidlematult tõendatud, et AS X on toime pannud tõsiseid maksualaseid rikkumisi ja maksnud ümbrikupalka. Vaadeldavas artiklis kirjeldatakse üksikasjalikult kontrollimise kulgu, märgitakse, et kontorist leiti nn must raamatupidamine ja hulgaliselt kassa väljaminekutšekke kirjaga „palk“ inimestele, keda ettevõtte töötajate nimekirjas pole. Avaldatakse ühtlasi äriühingu Võrus asuva baari töötajate arv, viis inimest, ja tsiteeritakse A. Pau´d, et ettevõte deklareeris kuukäivet väiksemana kui igas kuus töötajaile makstud palku. Tuvastamiskaebuse esitamisega soovib AS X tagada, et edasine menetlus toimuks kooskõlas seaduse ja hea halduse tavaga. Äriühingu õigusvastane halvustamine on juba kahjulikult mõjunud kaebaja majandustegevusele ja võib seda edaspidi kahjustada kuni äriühingu pankrotistumiseni. Kaebaja kaalub kahjunõude esitamist MTA vastu seoses viimase õigusvastase tegevusega. Vastustaja MTA seisukohad MTA 05.07.2004 toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõude suhtes: Kaebaja on ajakirjanduses ilmunud artikli tonaalsuse osas ekslikult pidanud vastutavaks MTA-t. Seisukoht, mille kohaselt on ajakirjanduses avaldatud artikkel kaebajat halvustav või koguni kaebaja au ja head nime teotav, tugineb kaebaja subjektiivsel hinnangul. Artiklis kajastatud avaldused, mis pärinevad MTA pressiesindajalt on puhtalt informatiivsed ning ei sisalda endas elemente, mille põhjal oleks alust arvata, et maksuhaldur esitatud faktidele tuginedes teinud ennatlikke otsustusi maksurikkumiste esinemise osas. Samuti ei sisaldu maksuhalduri esindajat tsiteerivates lõikudes hinnanguid, esitatud on vaid detailseid faktilisi asjaolusid. Valdavalt on pressiesindaja kommentaarides välja toodud, et maksurikkumise seisukohalt olulised asjaolud leidsid aset kaebaja töötajate või teiste isikute väidete kohaselt. Selline grammatiline konstruktsioon viitab üheselt asjaolule, et vastavasisulised väited on kontrollimata, mistõttu ei ole alust nendele tuginedes maksukohustuslase rikkumiste osas seisukohta võtta. Leht ei avaldanud mitte MTA pressiteadet, vaid artikli, mille kirjutas ajakirjanik Risto Berendson, tuginedes muu hulgas MTA pressiesindajalt saadud informatsioonile asetleidnud reidi üksikasjade kohta. Meelevaldne ja tõendamata on kaebaja seisukoht, mille kohaselt võib artikli ülesehitusest 4 järeldada, et kogu informatsioon pärineb ühest allikast, s.o. MTA-lt. MTA-l puudus võimalus mõjutada avaldatud artikli sentimenti. Maksusaladusena ei ole käsitletav teave selle kohta, mitu inimest maksukohustuslase toitlustusettevõttes teatud ajahetkel tööl viibis, kui pikalt valmistati läbiviidud operatsiooni ette, mitu ametnikku toimingutes osales jmt. Nimetatud faktid ei puuduta otseselt maksukohustuslase majandustegevust ning nende avaldamine ei oma maksukohustuslase seisukohalt mingisugust mõju. MTA pressiesindaja on ajakirjanikule muu teabe hulgas edastanud teavet, mis ei kuulu

regulatsioonist tulenevalt avaldamisele. Maksusaladusena on käsitletav teave ettevõtte kalendrikuu käibe ulatuse kohta, samuti teave töötajatele makstava töötasu osas. Kuigi MTA pressiesindaja ei ole avaldanud konkreetseid käibe ja töötasu summasid, ei saa lubatavaks pidada ka deklareeritavate andmete suurusjärgu avaldamist. Kuivõrd maksuhalduri pressiesindaja poolt informatsiooni avaldamine pressile on käsitletav ühe toiminguna ning avaldatud informatsiooni hulgas sisaldus muuhulgas teave, mille avaldamine on vastuolus

§ 26sätestatuga, tuleb maksuhalduri toiming lugeda õigusvastaseks.

Kaebaja väited, nagu oleks MTA tegevus vastuolus PS §-dega 17 ja 22, on alusetud. Pressiesindaja avaldused ei sisalda hinnangulisi ega eelotsustuslikke elemente, vaid on puhtalt informatiivsed. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, uurinud asjakohaseid õigusnorme ja asjas kogutud tõendeid ning hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, on seisukohal, et AS X kaebus MTA 02.07.2004 revisjonikorralduse nr 60 tühistamiseks tuleb jätta rahuldamata, tema kaebus MTA toimingu - AS X suhtes maksusaladuse avaldamine - õigusvastaseks tunnistamiseks kuulub aga rahuldamisele. I Kaebus MTA 02.07.2004 revisjonikorralduse nr 60 tühistamiseks 1. Käesoleva kaebuse lahendamisel peab kohus eelkõige kontrollima kolme asjaolu: kaevatud haldusakti motiveeritust, proportsionaalsust ja täidetavust. Korraldus nr 60 on antud

§ 10

lg 2 sätestatud ülesannete täitmiseks ning

§ 75

lg 1 ja 2 alusel.

§ 10

lg 2 kohaselt maksuhalduri ülesandeks on kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras; arvestada ja määrata seadusega sätestatud juhtudel tasumisele kuuluv maksusumma ja intress ning tagastada enammakstud või hüvitatavad summad; nõuda sisse maksuvõlad; kohaldada maksuseaduste rikkujate suhtes seadusega lubatud sunnivahendeid ja karistusi. Vastavalt

§ 75

lg-le 1 maksuhaldur teatab revisjonist ja määrab revisjoni ulatuse (§ 73 lõige 2) korraldusega, mis toimetatakse maksukohustuslasele kätte hiljemalt seitse päeva enne revisjoni algust. Kui etteteatamine ohustab revisjoni eesmärki, siis revisjonikorraldust enne revisjoni algust kätte ei toimetata. Sama paragrahvi lg 2 järgi revisjoni eesmärk loetakse ohustatuks, kui maksuhalduril on põhjendatud alus kahtlustada, et revisjonist etteteatamise korral maksukohustuslane takistab juurdepääsu enda majandus- või kutsetegevusega seotud dokumentidele või esemetele, hävitab, võltsib või kahjustab muul viisil dokumente või esemeid. Kohus leiab, arvestades korralduses märgitut, et MTA on viidanud asjakohastele sätetele, ja korralduses sisalduvad ka

§ 75

lg-s 3 nõutavad andmed (lisaks

§-s 46 sätestatule kontrollitav maks, maksustamisperiood, revisjoni tähtaeg ning revisjoni läbiviiva ametniku nimi). Haldusakti on andnud selleks pädev ametiisik, aktis sisalduvad faktilised motiivid ja vaidlustamisviide, seega on tegemist formaalselt õiguspärase haldusaktiga. 2. Edasi kontrollib kohus, kas korraldus nr 60 on piisavalt faktiliselt motiveeritud selles osas, mis puudutab üldreeglist erandi tegemist ja revisjonikorralduse vähemalt 7 päeva enne revisjoni algust kätte andmata jätmist. 5 MTA on korralduses märkinud, et tema poolt läbiviidud võrdluse, mille käigus võrreldi sama tegevusalaga ja samas piirkonnas tegutsevate äriühingute majanduslikke näitajaid (töötasud ja käive), tulemusena selgus, et AS X makstavad töötasud on tunduvalt madalamad kui sama tegevusalaga äriühingute keskmine samas piirkonnas. Eeltoodust tulenevalt on MTA-l alust arvata, et AS X maksudeklaratsioonides kajastatud andmed ei ole õiged ning AS X varjab oma tegelikke raamatupidamise andmeid ning on võimalik, et AS X varjab tegelikku käivet ja tulusid. Sellest tulenevalt ei teavitatud maksukohustuslast revisjoni algusest seitse päeva ette, et ära hoida revisjoni etteteatamisega kaasnevat võimalikku olukorda, mis ohustaks revisjoni eesmärki. Seega on maksuhalduril alust arvata, et maksukohustuslane võib takistada juurdepääsu enda majandusvõi kutsetegevusega seotud dokumentidele või esemetele, hävitada, võltsida või kahjustada muul viisil dokumente või esemeid. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et kaebaja väited selle kohta, et korraldus on ebapiisavalt motiveeritud, seetõttu talle arusaamatu ja kontrollimatu ning sellisena õigusvastane, on põhjendamatud. AS X on ise kinnitanud, et ta opereerib Tallinnas ja Võrus kahe toitlustusasutusega. Vastustaja ongi teostanud analüüsi, võttes aluseks samas valdkonnas Tallinnas ja Lõuna-Eestis tegutsevate ettevõtete sotsiaal- ja tulumaksudeklaratsioonides kajastatud andmed ning käibedeklaratsioonides ja majandusaasta aruannetes kajastatud andmed. Seega ei saanud „sama piirkonna“ mõiste loogiliselt võttes jääda kaebajale arusaamatuks. Kohus leiab, et nimetatud analüüsi põhjal tekkinud kahtluste paikapidavuse kontrollimiseks ja oma otseste seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks revisjoni alustamisel maksuhaldur ei pea esitama ega suures osas saagi esitada revisjonikorralduses täpseid arvandmeid ega pea selgitama kasutatud metoodikat või seda kuidas sisustada mõistet „tunduvalt madalam“. Äriühingute käivete, töötasude suuruse jms kohta arvandmete esitamine satuks vastuollu

§-ga 26. Kohus nõustub täielikult MTA-ga selles, et kaebaja seisukoht, mille kohaselt maksuhaldur oleks pidanud juba enne korralduse andmist välja selgitama ja korralduses kajastama, milline on maksukohustuslase poolt konkreetsetele töötajatele makstav tunnitasu ning kas maksukohustuslase töötajad töötavad osalise või täistööajaga jm üksikasju, on ekslik. Selline täpsem analüüs on võimalik vaid maksukohustuslase raamatupidamisjm dokumentide põhjal, milliste tõendite kogumiseks ja hindamiseks viiaksegi läbi revisjon. Niisuguse analüüsi metoodika ja konkreetsed tulemused kajastatakse võimalikus hilisemas maksuotsuses. Antud juhul on MTA-l tema poolt teostatud esialgse võrdleva analüüsi alusel tekkinud põhjendatud kahtlus, et AS X varjab oma tegelikke raamatupidamise andmeid ning on võimalik, et ka tegelikku käivet ja tulusid. Kui maksuhalduril on tekkinud tõsine kahtlus võimaliku maksurikkumise suhtes, siis sellest tulenevalt on igati põhjendatud ja loogiline ka maksuhalduri arvamine, et maksukohustuslane püüab teda takistada tõe väljaselgitamisel ja ohustada seega revisjoni eesmärki (

§ 73

lg 1 kohaselt revisjoni eesmärk on välja selgitada kõik revideeritava maksukohustusega seotud asjaolud, sealhulgas nii maksukohustust suurendavad kui ka vähendavad asjaolud). Just niisuguste juhtumite vältimiseks ja maksuhalduril temale pandud kohustuste täitmise tagamiseks ongi seadusandja näinud ette võimaluse maksukohustuslase nn üllatamiseks (

§ 75lg-d 1 ja 2).

Maksuhalduril tekkinud kahtluste olemasolu kinnitavad nii kaebaja suhtes kavandatud vaatlused kui ka väärteomenetluse raames läbi viidud läbiotsimine. Kohus möönab, et „tunduvalt madalama töötasu“ illustreerimiseks oleks MTA võinud korraldusse selle selguse huvides panna ka oma seletuses esitatud protsentuaalseid andmeid: Statistikaameti andmetel keskmine brutotöötasu hotellides ja restoranides 2004. a on 4160 krooni kuus, samal ajal moodustab kaebaja poolt makstav brutotasu sellest vaid ligikaudu 63 protsenti. Sealjuures on vahe töötasude võrdluses sama käibemahuga ettevõtete puhul veelgi suurem, ulatudes näiteks Tallinnas kõigest 47 protsendini samalaadsete ettevõtete brutotöötasude suhtes. Samas kohus leiab, et selle puuduse tõttu ei ole kaevatud korraldus veel õigusvastane. Ka nimetatud protsentide esitamisel oleksid jäänud vastuseta AS X või oleksid tõusetunud tal muud küsimused, eelkõige küsimus, kuidas on niisugune protsent leitud. Neil asjaoludel on kohus seisukohal, et revisjonikorraldus nr 60 on piisavalt faktiliselt põhjendatud selleks, et jätta 6 õiguspäraselt AS-le X aegsasti ette teatamata kavandatavast revisjonist ja et kaebaja oleks saanud mõista, miks seda tehakse. 3.

§ 10

lg 3 kohaselt maksuhaldur viib menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. Kohus leiab, et kaevatud korraldus ei ole nimetatud sättega vastuolus ning et kaebaja õigusi ei riku ka asjaolu, et tema revideerimisse oli kaasatud tavalisest suurem hulk revidente –

1. Revisjoni ulatuse ja revidendi määramine, menetlustoimingute valik jms on maksuhalduri enda pädevuses ning selles osas ei saa revideeritav teha talle ettekirjutusi. AS X väited tema ebamõistlikust koormamisest on paljasõnalised ja oletuslikud. Kaebaja ei ole tõendanud, et MTA organisatsioonisisene töökorraldus oleks osutunud kõne all olevas maksumenetluses kuidagi takistavaks asjaoluks või maksukohustuslast mingilgi viisil koormanud, et kaebaja oleks pidanud revisjoni käigus andma seletusi kõigile 16 ametnikule või et ametnike rohkuse tõttu ta poleks saanud vastuseid temal tõusetunud küsimustele. Ka ei ole kaebaja lükanud ümber vastustaja väidet, mille kohaselt rohkemate ametnike rakendamine aitab hoopis kaasa maksumenetluse kiiremale läbiviimisele. Asjaolu, et maksukohustuslasele teadaolevalt ei ole enamik korraldusse märgitud ametnikest läbi viinud ühtegi revisjonitoimingut, ei tee korraldust õigusvastaseks ega riku iseenesest kaebaja õigusi. Vastustaja seletusest nähtub ja kohus on sellele juba eelnevalt osundanud, et algselt kavandati üheaegselt vaatlusi mõlemas AS X tegevuskohas – Tallinnas ja Võrus. Kohus leiab, et see on mõistlik põhjendus revisjoni läbiviijate arvule kaevatud revisjonikorralduses. Hiljem, seoses osa revidentide teenistusest lahkumise ja edasise vajaduse äralangemisega nii suure hulga revidentide järele, on MTA oma esialgset korraldust muutnud. MTA 12.11.2004 otsusega nr 252 on määratud AS X revisjoni läbiviijaks Põhja Maksukeskuse II kontrollosakonna II kontrolltalituse vanemrevident Tiiu Salumets /tl 51-52/. Seega ei tutvustanud kaebaja esindajale V. Kivistikule revisjonitoimikut mitte keegi kolmas isik Salumets /tl 58/, vaid selleks seaduslikult määratud revident. Kui revisjonikorraldus nr 60 ei põhjustanud eelnevalt kaebajale põhjendamatut koormamist, siis käesoleval ajal on isegi niisugune oht kadunud.
2. Mis puutub kaevatud revisjonikorralduse mittetäidetavusse, siis kohtu arvates on ka kaebaja sellekohased väited alusetud. Kaevatud korraldus ei ole nimetatud osas õigusvastane. Põhjendamatu on väide, et maksuhaldur tekitas ise olukorra, kus tema korraldust ei ole võimalik täita, ja maksuhaldur pidi sealjuures olema kahtlemata teadlik, et tema poolt antud korraldus ei ole täidetav. Esiteks, MTA on õigesti märkinud, et 02.07.2004 korralduse koostamise ajal ei saanud maksuhaldur ette näha, millised on 03.07.2004 väärteoasja raames läbiviidava läbiotsimise tulemused, kas selle käigus võetakse ära maksumenetluse seisukohalt olulisust omavaid dokumente ja esemeid ning missuguseid konkreetseid dokumente sealjuures ära võetakse. Teiseks, ka siis kui osa revisjonikorraldusega nõutud dokumente võetigi läbiotsimise käigus ära, ei muuda see korraldust iseenesest veel mittetäidetavaks. Asjaolu, et läbiotsimise käigus ei koostatud väidetavalt äravõetud asjadest ja dokumentidest nimekirja, ei ole käesoleva haldusasja esemeks ega tähenda, et AS X ei saaks omada ega peaks omama ülevaadet temale allesjäänud dokumentidest. Teades missugused raamatupidamisdokumendid ja –andmed tal olid olemas (ja pidid olemas olema) ning mis kujul (paberkandjal või elektrooniliselt) need tal olid, on võimalik välja selgitada ka, millised korraldusega nõutud dokumentidest ja andmetest on juba MTA käsutuses ja mida on võimalik veel esitada. Järelikult on võimalik korraldust täita ühelt poolt äravõtmata dokumente ja andmeid esitades ja teisalt MTA-t informeerides, et need või teised nõutavad dokumendid ja andmed on MTA enda valduses. Kohus peab vajalikuks veel märkida, et kuivõrd kaevatud korralduse nr 60 kohaselt on AS X kohustatud selles nimetatud andmed ja dokumendid esitama revisjoni läbiviimisel, nende andmete ja dokumentide esitamise konkreetne tähtpäev on korralduses määramata, revisjon viiakse läbi aga 12 kuu jooksul selle alustamisest, siis on ilmselt ennatlik käesoleval ajal rääkida korralduse 7 täitmise võimatusest. MTA võib AS-le X revisjoni vältel osa dokumente tagastada, oma dokumendinõuet muuta jms. Kokkuvõtteks leiab kohus, et MTA 02.07.2004 revisjonikorraldus nr 60 on õiguspärane haldusakt ning ei riku sellisena kaebaja õigusi heale haldusele ja proportsionaalsele maksumenetlusele. II Kaebus MTA tunnistamiseks toimingu - AS X suhtes maksusaladuse avaldamine - õigusvastaseks
3. Käesoleva kaebuse puhul puudub poolte vahel tegelikult vaidlus selles, et MTA oma pressiesindaja Aivar Pau kaudu on avaldanud AS X majandustegevuse kohta andmeid, mis vastavalt

§-le 26 on kaitstud maksusaladusena.

§ 26

lg 1 kohaselt maksuhaldur, tema ametnikud ja teised teenistujad on kohustatud hoidma saladuses maksukohustuslast puudutavat teavet, sealhulgas äri- ja pangasaladust, mida nad on teada saanud maksude tasumise õigsuse kontrollimise, maksu määramise, maksuvõla sissenõudmise, maksuõigusrikkumise asja menetlemise või muude teenistuskohustuste täitmise käigus (edaspidi maksusaladus). Maksusaladuse hoidmise kohustus ei lõpe teenistussuhte lõppemisega. Sama paragrahvi lg 2 järgi maksusaladust on lubatud avaldada ainult maksukohustuslase kirjalikul nõusolekul või käesoleva seaduse §-des 27–30 nimetatud juhtudel. Õige on kaebuse esitaja seisukoht, et toodud loetelu on ammendav ja seega igasugune maksukohustuslast puudutav teave, mille avaldamiseks pole maksukohustuslane oma nõusolekut andnud või mis pole loetletud

§-des 27-30, on maksusaladus, mille avaldamine on keelatud.

1. Kohus leiab, et kaebajal on põhjendatud huvi nimetatud MTA toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Kõigepealt on asjakohane preventiivne eesmärk: AS X soovib tagada, et edasine menetlus toimuks kooskõlas seaduse ja hea halduse nõuetega ning väldiks äriühingu kahjustamist. Ehkki toimingu õigusvastaseks tunnistamine iseenesest ei too kaasa avalikule haldusele mingeid kohustusi ega õiguslikke tagajärgi, arvestab mõistlikult käituv ja heast halduse tavast juhinduv maksuhaldur kahtlemata kohtu poolt tuvastatut ja püüab edaspidi vältida samalaadseid rikkumisi. Teiseks, kui kaebajal on maksusaladuse avaldamise tõttu tekkinud või tekib kahju, siis on toimingu õigusvastasuse tuvastamine eelduseks mainitud nõude esitamisel. Kohus märgib, et kahju hüvitamise nõude esitamiseks ei ole otseselt vajalik eraldi kahju põhjustanud toimingu õigusvastasuse tuvastamine, kuna seda saab teha ka kahjunõude läbivaatamise raames (üks koosseisulistest elementidest). Seega on antud juhul oluline just võimaliku kahju tekkimise ennetamine või selle suurenemise vältimine. Sellest aspektist on põhjendatud tuvastamisnõude esitamine. Asja materjalidest nähtuvalt kõnealune MTA poolt lubamatu maksusaladuse avaldamine tuli ilmsiks 05.07.2004 ajalehes „Eesti Päevaleht“ avaldatud Risto Berendsoni artiklist „Ümbrikupalkade tasumise uurijad tegid suurreidi“ /tl 30-31/. Nimetatud artiklis, tuginedes MTA pressiesindajalt A. Pault saadud informatsioonile, on avaldatud andmeid muu hulgas äriühingu Võrus asuva baari töötajate arvu kohta, selle kohta, et ettevõte deklareeris kuukäivet väiksemana kui igas kuus töötajaile makstud palku jms. Et vastustaja on maksusaladuse rikkumise omaks võtnud, siis puudub kohtul vajadus selle kaevatud MTA toimingu õigusvastasusel rohkem peatuda.
2. Küll soovib kohus peatuda aga kaebaja väidetel, mis puudutavad AS X au ja hea nime teotamist ning süütuse presumptsiooni rikkumist. Esiteks, käesoleva asja raames ei saa kohus lahenda kaebaja au ja hea nime kaitsega seotud küsimusi, kuna need ei kuulu halduskohtu pädevusse. Isiklike õiguste (sh hea nime) kaitsmine toimub tsiviilkohtumenetluses võlaõigusseaduse sätete alusel (§ 1045-1047). 8 Teiseks, vastustaja on õigesti märkinud, et ajakirjanduses ilmunud artikli tonaalsuse osas ei saa pidada vastutavaks MTA-t, kelle pressiesindajalt pärinevad küll artiklis toodud faktid, kuid väidetavalt kaebajat halvustava artikli on kirjutanud siiski ajakirjanik Risto Berendson. Mis puudutab seoses maksusaladuse avaldamisega MTA poolt PS § 22 väidetavat rikkumist, siis selles osas märgib kohus järgmist. PS § 22 esimeses lõikes on sätestatud, et kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Kaebuses ei ole sõnagagi põhjendatud, milles konkreetselt seisneb antud juhul maksusaladusena kaitstud andmete avaldamisega MTA poolt väidetav süütuse presumptsiooni rikkumine. Kohus nõustub täielikult vastustajaga selles, et MTA ei ole esitanud avalikult süüdistusi - maksuhalduri avaldustes ei sisaldu hinnanguid ega järeldusi AS X poolt maksukuriteo toimepanemise kohta. Artiklis kajastatud MTA pressiesindaja sõnad reidi ettevalmistamise ja läbiviimise asjaolude kohta ei ole kuidagi käsitatavad kaebaja süüdistamisena maksukuriteos. Ka ei ole maksukohustuslase nn ette süüdimõistmisena käsitatavad artiklis tsiteeritud pressiesindaja sõnad, kus ta tugineb pubi töötajate väidetele, või kus ta on öelnud, et „väidetavalt küündis Poseidoni raamatupidamises kuukäive vaid mõnekümne tuhande kroonini“. Järelikult tuleb nõustuda vastustajaga selles osas, et niisugune grammatiline konstruktsioon viitab asjaolule, et vastavasisulised väited on alles kontrollimata, mistõttu ei ole alust nendele tuginedes maksukohustuslase rikkumiste osas seisukohta võtta. Väidete õigsust kontrollitaksegi kaebaja suhtes läbiviidava revisjoni raames. III Lõpuks kohtukuludest. 1 Vastavalt HKMS § 92 lg-le 1 pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti, kannab kohtukulud. HKMS § 93 lg 1 kohaselt poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, mõistetakse välja tema poolt kantud kohtukulud. Tulenevalt sama paragrahvi lg-st 3 kaebuse osalise rahuldamise korral, samuti halduslepingust tuleneva vaidluse lahendamisel jagatakse kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Vastavalt HKMS § 93 lg-le 7 kohtukulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmisel kohtukulusid välja ei mõisteta.
3. Antud juhul on tegemist kahe kaebusega, mis on liidetud ühte menetlusse. Sealjuures kohus jätab kaebuse MTA revisjonikorralduse tühistamiseks rahuldamata, kuid rahuldab AS X teise kaebuse nõude ja tunnistab MTA toimingu õigusvastaseks. Kaebaja on esitanud mõlema kaebuse kohta ühtse kohtukulude nimekirja, taotledes selle kohaselt vastustajalt riigilõivu 20.- kr ning tasu õigusabi eest kokku 10 900.- kr väljamõistmist. Õigusabikulud hõlmavad kaebuste koostamist ja esindamist kohtus. Riigilõivu (a´10.- kr kaebuselt) tasumist tõendavad maksekorraldused on kohtutoimikus /tl 16, 32/. Õigusabikulude tasumise kohta on kaebaja esitanud Advokaadibüroo Hansa Law Offices OÜ 10.09.2004 arve nr VK-17 04 ja 07.10.2004 arve nr VK-39 04, mõlemad summale 5900.- kr (5000.- kr + käibemaks 18%) /tl 54, 55/. Samuti on ta esitanud Nordea panga sularaha sissemakse dokumendid: 03.11.2004 summale 5000.- kr (arve nr VK-17 ½ osaline tasumine) ja 15.11.2004 summale 5875.- kr (Sissemaks. AS X õigusabi kulude tasumine, kaebuste koostamine ja esindus halduskohtus) /tl 56, 57/.
4. Kaebaja poolt on seega tasutud õigusabi eest kokku 10 875.- kr, kusjuures dokumendid ei võimalda eristada, kumba kaebuse kohta mingi dokument käib. Õigusabikulud on iseenesest mõistlikud. Arvestades eeltoodut ja seda, et kohus rahuldab ainult ühe kaebuse, siis kuulub vastustajalt kaebuse esitaja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 10.- kr ja HKMS § 93 lg 3 analoogiat kohaldades pool kaebaja poolt tegelikult kantud õigusabikuludest, so 5 437.50 kr. Ülejäänud kohtukulud jäävad kaebaja enda kanda. Kohus peab vajalikuks veel märkida, et ehkki kohtu poolt rahuldatud kaebusele on kirjutanud alla AS X juhatuse liige, rahuldamata jäänud kaebusele aga lepinguline esindaja V. Kivistik, puudub 9 kohtul alus kahelda selles, et mõlemad kaebused on valmistanud tegelikult ette lepinguline esindaja. Seetõttu puudub kohtul alus jätta MTA-lt õigusabikulusid pooles ulatuses välja mõistmata ja piirduda üksnes riigilõivu 10.- kr väljamõistmisega, nagu on soovinud vastustaja. Kohus, arvestades eeltoodut ning juhindudes HKMS § 26 lg 1 p-de 3 ja 6, § 31 lg-te 1, 4 ja 5, § 92 lg 1, HKMS § 93 lg-te 1, 3 ja 7 sätetest, otsustab:
5. Jätta AS X kaebus Maksu- ja tühistamiseks rahuldamata. Tolliameti 02.07.2004 revisjonikorralduse nr 60
6. Rahuldada AS X kaebus ning tunnistada õigusvastaseks Maksu- ja Tolliameti toiming AS X suhtes maksusaladuse avaldamine.
7. Mõista Maksu- ja Tolliametilt kaebuse esitaja kasuks välja tema kantud kohtukulude katteks kokku 5 447.50 krooni (viis tuhat nelisada nelikümmend seitse krooni ja 50 senti), sh 10.- kr riigilõiv ja 5 437.50 kr õigusabikulu. Muus osas jätta AS X kohtukulud tema enda kanda.
8. Käesoleva otsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult teatavaks tegemisest 24.11.2004, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu, tingimusel, et 10 päeva jooksul, arvates 24.11.2004, teatatakse apellatsioonkaebuse esitamisest kirjalikult Tallinna Halduskohtule. Teadet ei ole vaja esitada, kui apellatsioonkaebus esitatakse nimetatud 10päevase tähtaja jooksul. Hurma Kiviloo Kohtunik