Obsah (6)

§ 54§ 56§ 66§ 67§ 64§ 5

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Asja läbivaatamine Kohtuistungil osalesid 3-1680/2004 28.10.2004 Tiina Pappel H-J.L.i kaebus Keila Vallavalitsuse 05.

§ 54

). Haldusakti kehtetuks tunnistamine on motiveerimata (

§ 56lg 1).

Keila Vallavalitsusel puudus õiguslik alus 09.01.2001 korraldus nr. 14 kehtetuks tunnistada.

§ 66

lg 2 sätestab ammendavalt, millal on võimalik haldusakti, mis andmise ajal oli õiguspärane, tunnistada isiku kahjuks edasiulatuvalt kehtetuks. Samuti ei esine ühtegi teist

§ 66

lg 2 sätestatud alust akti kehtetuks tunnistamiseks.

§ 67

lg 2 kohaselt ei tohi haldusakti tunnistada kehtetuks isiku kahjuks, kui isik on haldusakti kehtima jäämist usaldades kasutanud ära haldusakti alusel saadud vara, teinud tehingu oma vara käsutamiseks või on muul viisil muutnud oma elukorraldust ja tema huvi haldusakti kehtima jäämiseks kaalub üles avaliku huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks. Usaldades, et 09.01.2001 korraldus jääb kehtima, on kaebaja lasknud koostada krundijaotusplaani, mille alusel jagatakse Kungla talu maadel olev maaüksus kruntideks. Soodustava haldusakti tühistamiseks peab olema õiguslik alus (Riigikohtu 2 lahend 3-3-1-51-01). PES § 27 kohaselt saab tühistada vaid kehtestatud planeeringuid. Kungla II maaüksuse detailplaneering ei olnud kehtestatud. Vastustaja taotlus ning seisukoht Vastustaja taotleb jätta kaebus rahuldamata ning mõista kaebajalt välja kohtukulud. Vaidluses tuleb kohaldada

§ 64

lg-t 2, mille kohaselt otsustab haldusorgan haldusakti kehtetuks tunnistamise kaalutlusõiguse kohaselt, kui seadus ei keela haldusakti kehtetuks tunnistada või ei kohusta haldusakti kehtetuks tunnistama. Keila Vallavalitsuse 09.01.2001 korralduse nr. 14 näol on tegemist eelhaldusaktiga, mis ei omanud iseseisvat tähendust; see oli vajalik üksnes niivõrd, kuivõrd selle abil oli võimalik jätkata planeerimismenetlust, mis lõpptulemusena viiks detailplaneeringu kehtestamisele. PlanS § 46 lg-st 1 tuleneb, et enne PlanS jõustumist algatatud detailplaneeringut, mida kohalik omavalitsus ei ole veel vastu võtnud, tuleb menetleda kooskõlas PlanS-ga. PlanS § 10 lg 5 kohaselt korraldab detailplaneeringu koostamist kohalik omavalitsus. PlanS § 10 lg 6 kohaselt ei tohi eraõiguslik isik olla detailplaneeringu koostamise tellija juhul, kui detailplaneeringu koostamine ei toimu vastavuses kehtestatud üldplaneeringuga. Korraldusele lisatud lähteülesannetest nähtuvalt kaasnes kavandatava detailplaneeringuga Kungla II maaüksuse kruntideks jaotamine, eesmärgiga rajada seal elamud. Seega eeldab detailplaneeringu kehtestamine Keila valla üldplaneeringu muutmist ning kohalik omavalitsus ei saa detailplaneeringu koostamist delegeerida eraõiguslikule isikule. Lisaks on lähteülesande p 8 vastuolus PlanS § 17 lg 3 p-ga

1. Detailplaneering võib PlanS § 9 lg 7 kohaselt üldplaneeringu muutmise ettepanekuid sisaldada vaid põhjendatud vajaduse korral, selline vajadus aga vaidlusaluse maaüksuse puhul puudub. Keila Vallavalitsuse 09.01.2001 korraldus ei ole kooskõlas ka Keila valla 01.01.2003 ning 15.02.2000 määrusega kehtestatud ehitusmäärustega ning Keila Vallavalitsuse ehitusplaneerimiskomisjoni 29.12.2003 ja 03.05.2004 seisukohtadega. Keila Vallavalitsuse 09.01.2001 korralduse nr. 14 lisaks oli detailplaneeringu lähteülesanne, mis sisaldas projekteerimistingimusi. Vastavalt Keila Vallavolikogu 15.02.2000 määrusega nr. 19 kehtestatud Keila valla ehitusmääruse p-le 4.8 kehtivad projekteerimistingimused kaks aastat. Täpselt sama pika projekteerimistingimuste kehtivuse aja sätestas Keila Vallavolikogu 20.12.2002 määrusega nr. 10 kehtestatud uue Keila valla ehitusmääruse p 17: „Projekteerimistingimusi ei pikendata ning nendele vastav detailplaneering tuleb esitada vallavalitsusele enne projekteerimistingimuste kehtivuse lõppu.“ Seega kaebajale väljastatud projekteerimistingimused kaotasid kehtivuse
2. jaanuaril
3. Kaebaja ning Marksi Projekt OÜ pidid arvestama õigusaktide nõuetega ning teadma seda, et sõlmides projekteerimistööde teostamise lepingu, tuleb projekteerimistööd teostada ning detailplaneering koostada ja vallavalitsusele esitada enne projekteerimistingimuste kehtivuse lõppu, s.o. enne
4. jaanuari
5. Keila Vallavalitsuse ehitusplaneerimiskomisjoni 29.12.2003 ja 03.05.2004 seisukohtade kohaselt tuleb detailplaneeringud, mille lähtetingimused on aegunud, kaardilt maha võtta kui planeeritavad maa-alad (29.12.2003 koosoleku protokolli p 12); Kungla II maaüksusele mitte enne Keila valla üldplaneeringu kehtestamist väljastada uusi detailplaneeringu lähtetingimusi (29.12.2003 koosoleku protokolli p 13); Kungla II maaüksusele väljastatud lähtetingimused tunnistada kehtetuks, uusi krundistamiseks mitte väljastada (03.05.2004 koosoleku protokolli p 22). 3 Kohtu põhjendused
6. Kaebaja õiguste rikkumine HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Keila Vallavalitsuse 09.01.2001 korralduse p-ga 1 algatas Keila Vallavalitsus detailplaneeringu Keila vallas, Meremõisa külas Kungla II maaüksusel. Korralduse pga 2 kinnitas Keila Vallavalitsus detailplaneeringu lähteülesande. Detailplaneeringu algatamist ning lähteülesande kinnitamist tuleb Riigikohtu halduskolleegiumi 18.02.2002 otsusest nr. 3-3-1-8-02 juhinduvalt pidada haldusesisesteks toiminguteks, millel puudub väljapoole suunatud mõju. Kuivõrd tegemist on toimingutega, ei olnud vastustajal võimalik neid ka vaidlustatud korraldusega kehtetuks tunnistada. Seetõttu tõlgendab kohus vaidlustatud korralduse p-i 1, millega tunnistati eeltoodud toimingud kehtetuks, vastustaja otsusena, detailplaneeringumenetlus lõpetada ning seda mitte jätkata. Kohus on seisukohal, et vaidlustatud korraldus võib rikkuda kaebaja õigusi seoses asjaoluga, et detailplaneering algatati kaebuse esitaja taotlusel ning kaebuse esitaja on sõlminud 09.01.2001 korraldusele nr. 14 tuginedes vallavanem Tiit Maega lepingu detailplaneeringu koostamise korraldamiseks ja finantseerimiseks. Nimetatud leping on tänaseni jõus. Seoses eeltoodud korralduse alusel kaebaja ning vastustaja vahel sõlmitud kehtiva lepinguga tekkis kaebuse esitajal õigus loota ning eeldada planeerimismenetluse jätkamist vastustaja poolt, kui kaebuse esitaja omapoolsed lepingulised kohustused täidab. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja eeltoodud kehtivale lepingule tuginedes täitnud oma lepingulisi kohustusi detailplaneeringu koostamise korraldamiseks ning finantseerimiseks: sõlminud Marksi Projekt OÜ-ga
7. juulil 2002 projekteerimistööde teostamise lepingu nr. 16-
8. Projekteerimistööde teostamise lepingust nähtuvalt on kaebajal tekkinud lepinguga seoses ka maksekohustus Marksi Projekt OÜ-le, summas 200 000 krooni, mida ta on kinnitanud ka kohtuistungil. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et Marksi Projekt OÜ nõudeõigus eeltoodud summa suuruses oleks ära langenud või et see tulevikus ära langeks. Asjaolu, et Marksi Projekt OÜ on astunud samme eeltoodud lepingu täitmiseks, nähtub kaebaja poolt kohtule esitatud Eesti Energia jaotusvõrgu Tallinn-Harju Piirkonna tehnilistest tingimustest nr. 38099, kus taotlejaks on märgitud Marksi Projekt OÜ (t lk. 40-43); samuti Elion Ettevõtted AS-i „Telekommunikatsioonialastest tehnilistest tingimustest nr. 2539803“, kus kliendiks on märgitud Marksi Projekt OÜ (t lk. 45-46) ning lisatud kaardimaterjalidest (t lk. 47-49), kust nähtub projekteerimistööde teostamine Marksi Projekt OÜ poolt. Seega rikub vaidlustatud korralduse tühistamine nii kaebajal vastustaja esindajaga sõlmitud lepingust tekkinud õigust, loota kehtiva lepingu alusel planeerimismenetluse jätkumist, kui ka toob kaebajale kaasa olulise materiaalse kahju seoses lepingu omapoolsel täitmisel Marksi Projekt OÜ-le võlgnetava rahasummaga. 4
9. Vaieldamatud asjaolud ning õiguslikud küsimused 2.1 Käesolevas haldusasjas puudub vaidlus selle üle, et detailplaneering algatati kaebaja taotlusel, kuivõrd kaebaja soovis jagada talle maatulundusmaana tagastatud maaüksuse pereelamu kruntideks ning määrata kruntidele ehitusõigus. Sellega seonduvalt tuli detailplaneeringuga ühtlasi muuta maaüksuse sihtotstarve elamumaaks, mis omakorda eeldas Keila valla üldplaneeringu vastavas osas muutmist. 2.2 Vaidlus puudub ka selle üle, et 09.01.2001 korralduse nr. 14 andmise ajal ei näinud Keila Vallavalitsus Keila valla üldplaneeringu muutmisele vastuväiteid ning vastustaja on seisukohal, et detailplaneering algatati ja lähteülesanne kinnitati vastavuses korralduse andmise ajal kehtinud seadustega. Ometigi otsustas Keila Vallavalitsus varasema korralduse tühistada, tuues põhjuseks avaliku huvi, milleks oli „vajadus luua võimalus planeerimismenetluse jätkamiseks kooskõlas seaduse nõuetega, samuti vajadus vältida üldplaneeringu muutmist ilma, et selleks eksisteeriks põhjendatud vajadus“. 2.2.1 Asja materjalidest nähtuvalt muutus detailplaneeringu menetlemise ajal seadusandlus järgnevalt: detailplaneering algatati planeerimis- ja ehitusseaduse (PES) kehtimise ajal. PES-i kehtimise ajal detailplaneeringut vastu ei võetud ning detailplaneering on ka käesoleval ajal vastu võtmata. Detailplaneeringu algatamise ajal kehtis Keila Vallavolikogu poolt 15.02.2000 vastu võetud Keila valla ehitusmäärus. Käesoleva aja seisuga on PES kehtivuse kaotanud ning kehtib planeerimisseadus (PlanS). Samuti on kehtivuse kaotanud eeltoodud Keila valla ehitusmäärus. Keila Vallavolikogu on 20.12.2002 määrusega nr. 10 kehtestanud uue Keila valla ehitusmääruse, võttes aluseks planeerimisseaduse, ehitusseaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ning Keila valla põhimääruse. Seega on käesoleva asja lahendamisel oluline välja selgitada, kas Keila Vallavalitsus võis jätkata detailplaneeringu menetlust nende õigusaktide alusel, mis kehtisid detailplaneeringu algatamise ajal või pidi lähtuma hetkel kehtivatest õigusaktidest.
10. Kohaldamisele kuuluvad õigusaktid 3.1 Kaebaja ning Marksi Projekt OÜ vahelise lepingu kohaselt kohustus Marksi Projekt OÜ projekteerimistööd ning kooskõlastamised lõpetama
11. augustiks
12. Seega avanes pärast detailplaneeringumenetluse algatamist
13. aasta jaanuaris võimalus menetluse jätkamiseks taas alles
14. aasta sügisel. Asjaolu, kas detailplaneeringumenetluse jätkumine on seadustega kooskõlas või vastuolus sõltub käesoleval juhul sellest, kas detailplaneeringumenetlusele tuleb kohaldada planeerimis- ja ehitusseadust (PES), mille alusel detailplaneering algatati ning lähteülesanded kinnitati või planeerimisseadust (PlanS). 3.2 Kuna PES on käesoleval ajal kehtetu, tuleb küsimuse lahendamiseks kohaldada PlanS §-i 46 „Seaduse rakendamine menetluses oleva planeeringu, kehtestatud planeeringu ja kehtestatud ehitusmääruse puhul“. PlanS § 46 lg 1 sätestab: „Maavanema või kohaliku omavalitsuse poolt vastuvõetud maakonnaplaneeringu, üldplaneeringu või detailplaneeringu menetlemine kuni planeeringu kehtestamiseni toimub käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud planeerimis- ja ehitusseaduse (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953; 1999, 27, 380; 29, 398 ja 399; 95, 843; 2000, 5 54, 348; 2001, 42, 234; 50, 283; 65, 377; 2002, 47, 297; 53, 336; 63, 387) alusel. Olukorda, kus planeerimismenetlus on küll algatatud, kuid planeering veel vastu võtmata, seadus ei reguleeri. 3.3 Seetõttu peab kohus vajalikuks lähtuda eeltoodud sätte eesmärgist. Kohus on seisukohal, et vastava seadusesätte eesmärgiks tuleb pidada detailplaneeringust puudutatud isikute kaitset menetluses oleva planeeringu puhul. Ka käesoleval juhul on tegemist menetluses oleva planeeringuga. Kohus on seisukohal, et kaebajal on Keila Vallavalitsuse 09.01.2001 korralduse nr. 14 alusel vastustajaga sõlmitud lepingust tulenevalt tekkinud õigustatud ootus detailplaneeringu senise menetluse jätkamiseks senise seaduseredaktsiooni ehk PES-i alusel. Ka Riigikohtu erikogu 20.12.2001 määrusest asjas nr. 3-3-1-8-01 tulenevalt võivad halduskaebuse läbivaatamisel kaitstavad õigused ja vabadused tuleneda halduslepingust. Kuivõrd PlanS § 46 lg 1 eesmärgiks tuleb pidada nende isikute kaitset, kelle õigusi planeeringumenetlus puudutab ning kellel on menetluse käigus tekkinud õiguspärane ootus menetluse alguses kohaldatud seaduse jätkuvaks kohaldamiseks, tuleb ka kaebaja suhtes kohaldada PlanS § 46 lg
15. 3.4 Kohtu eeltoodud seisukohta toetab ka

§ 5

lg 5, mis sätestab: „Kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal, kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme.“ Ka haldusmenetluse üldpõhimõtte kohaselt tuleb olukorras, kus haldusmenetluse kestel muudetakse haldusakti andmise materiaalõiguslikke eeldusi – õiguslikku alust või norme, mis võivad haldusakti andmise välistada, isiku taotlus soodustava haldusakti saamiseks vaadata läbi taotluse esitaja jaoks soodsama seaduseredaktsiooni kohaselt. Samuti tuleb asuda seisukohale, et pärast kaebajaga halduslepingu sõlmimist seadustes tehtud muudatused ei saa lepingu õiguspärasust mõjutada (vt. „Haldusmenetluse käsiraamat“, Aedmaa, A jt. 2004, lk. 291-292). 3.5 Seega on kohus seisukohal, et kaebaja taotluse alusel algatatud detailplaneeringu edasine menetlemine peab toimuma nende õigusaktide alusel, millele tuginedes detailplaneering algatati, lähteülesanne kinnitati ning kaebajaga leping sõlmiti. Sellest lähtuvalt on vastustaja viited planeerimisseaduse sätetele ning 01.01.2003 jõustunud Keila valla ehitusmäärusele asjakohatud. Käesolevas haldusasjas kuuluvad kohaldamisele PES ning Keila valla ehitusmäärus, mis on kehtestatud Keila Vallavolikogu 15.02.2000 määrusega nr.

2. Detailplaneeringu kooskõla Keila Valla ehitusmäärusega 4.1 Vastustaja on osundanud, et detailplaneeringu jätkuv menetlemine oleks vastuolus Keila Vallavolikogu poolt 15.02.2000 määrusega nr. 19 kehtestatud Keila Valla ehitusmääruse p-ga 4.1.6, mille kohaselt kehtivad projekteerimistingimused 2 aastat. 4.2 Kohus on seisukohal, et p. 4.1.6 ei kuulu käesolevas haldusasjas kohaldamisele, kuna see ei puuduta detailplaneeringu käigus väljastatavaid detailplaneeringu koostamiseks vajalikke projekteerimistingimusi, vaid hoopis ehitise püstitamiseks väljastatavaid projekteerimistingimusi. Käesoleva haldusasja materjalidest ei nähtu kohtule, et kaebaja oleks soovinud vaidlustataval maa-alal elamuid hakata ehitama. Isegi kui lähtuda eeldusest, et kaebaja seda soovis, ei saa ehitamiseks vajalike projekteerimistingimuste aegumine välistada detailplaneeringu vastuvõtmist või 6 kehtestamist, kuivõrd detailplaneeringule. ehituslik projekteerimine tugineb kehtestatud 4.3 PES § 9 lg 7 kohaselt on kehtestatud detailplaneering aluseks ehitiste projekteerimisele. Vastustaja poolt viidatud Keila valla ehitusmääruse p 4.1.6 asub peatüki nr. 4 all, nimega „Ehituslik projekteerimine“ ning p 4.1.1 kohaselt projekteerimistingimused täpsustavad kehtestatud detailplaneeringuid. PES § 33 lg 4 kohaselt määratakse projekteerimistingimustega arhitektuursed, ehituslikud ja muud projekteerimise lähteandmed, kellega projekt tuleb kooskõlastada. Riigikohtu halduskolleegiumi 14.05.2002 otsuse nr. 3-3-1-25-02 kohaselt on projekteerimistingimuste kehtestamine ehitusloa andmisel reguleeriva iseloomuga eelhaldusakt, millega määratakse kindlaks osa ehitisele esitatavatest nõuetest. Projekteerija on kohustatud tagama ehitusprojekti projekteerimistingimustele ning kehtivale detailplaneeringule vastavuse (PES § 35). Seega väljastatakse vastustaja poolt viidatud projekteerimistingimused ehitusprojekti, mitte detailplaneeringu koostamiseks. Kohus on seisukohal, et käesolevas haldusasjas on tegemist detailplaneeringu menetlusega, mitte ehitusloa väljastamise menetlusega. Asjaolu, et käesoleval juhul oli tegemist detailplaneeringu koostamiseks väljastatud projekteerimistingimustega, tõendab ka lähteülesandes toodud projekteerimistingimuste vastavus detailplaneeringule ettenähtud projekteerimistingimustele, mis ilmneb lähteülesande võrdlemisel Keila valla kehtiva ehitusmäärusega, mis annab detailplaneeringuks vajalike projekteerimistingimuste loetelu. Seega, kuivõrd kohus asus kohtuotsuse p-s 3.5 seisukohale, et käesoleva kaebuse lahendamisel tuleb lähtuda Keila Vallavolikogu 15.02.2000 määrusest nr. 19, tuleb asuda seisukohale, et nimetatud määruse kohaselt on detailplaneeringu koostamiseks vajalikud projekteerimistingimused on tänaseni kehtivad. Keila Vallavalitsusele õiguslikult siduvaiks ei saa lugeda Keila Vallavalitsuse ehitusplaneerimiskomisjoni koosoleku otsuseid, mille tegemisel on lähtutud Keila Vallavolikogu 20.12.2002 määrusega nr. 10 kehtestatud Keila valla ehitusmäärusest, mis ei kuulu käesolevas asjas kohaldamisele.
3. Vaidlustatud korralduse vastavus haldusmenetluse seadusele 5.1 Kohtuotsuse motiveeriva osa p-s 1 tõlgendas kohus vaidlustatud korraldust vastustaja otsusena, detailplaneeringumenetlus lõpetada ning seda mitte jätkata. Kohus leidis ühtlasi, et vaidlustatud korraldusega varasema korralduse tühistamine rikub nii kaebajal vastustaja esindajaga sõlmitud lepingust tekkinud õigust, loota kehtiva lepingu alusel planeerimismenetluse jätkumist, kui ka toob kaebajale kaasa olulise materiaalse kahju seoses lepingu omapoolsel täitmisel Marksi Projekt OÜ-le võlgnetava rahasummaga. 5.2

§ 64

lg 2 kohaselt haldusorgan otsustab haldusakti kehtetuks tunnistamise kaalutlusõiguse kohaselt, kui seadus ei keela haldusakti kehtetuks tunnistada või ei kohusta haldusakti kehtetuks tunnistama.

§ 66

lg 2 p 2 sätestab: „Haldusakti, mis andmise ajal oli õiguspärane, võib tunnistada isiku kahjuks edasiulatuvalt kehtetuks, kui haldusorganil oleks olnud õigus jätta haldusakt hiljem muutunud faktiliste asjaolude tõttu või hiljem muudetud õigusnormi alusel välja andmata ja 7 avalik huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks kaalub üles isiku usalduse, et haldusakt jääb kehtima.“ 5.3 Kohus on seisukohal, et

§ 66

lg 2 p-s 2 sätestatud lubadus kujutab endast samal ajal ka haldusakti kehtetuks tunnistamise keeldu juhul, kui avalik huvi ei kaalu üles isiku usaldust haldusakti kehtima jäämisesse. Seega on

§ 64

lg 2 üldsätteks ning

§ 66lg 2 p 2 erisätteks, mis kuulub käesolevas haldusasjas kohaldamisele.

5.4 Kohtuotsuse motiveeriva osa p-s 3.5 asus kohus seisukohale, et kohalik omavalitsus sai ning pidi detailplaneeringu menetlust jätkama nende õigusaktide alusel, mis olid ka detailplaneeringu algatamise ning lähteülesande koostamise aluseks. Kohus asus antud seisukohale PlanS § 46 lg 1 tõlgendamise tulemusena. Seega vastab vastustaja poolt kehtetuks tunnistatud korraldus PlanS § 46 lg-le 1 ning detailplaneeringu algatamine, lähteandmete väljastamine ja detailplaneeringu edasine menetlemine on vastavuses kehtiva seadusega. Eeltoodust tulenevalt langeb ära avalik huvi Keila Vallavalitsuse 09.01.2001 korralduse nr. 14 tühistamise osas. Samas on käesolevas kohtuasjas tõendamist leidnud kaebuse esitaja usaldus haldusakti kehtima jäämise suhtes. Eeltoodust lähtudes on Keila Vallavalitsuse 05.05.2004 korraldus nr. 521 vastuolus PlanS § 46 lg-ga 1 ja

§ 66lg 2 p-ga 2 ning tuleb tühistada.

1. Kuna tegemist on õiguslikult keeruka haldusmenetlust ning planeerimissätete tõlgendamist puudutava vaidlusega, tuleb lugeda põhjendatuks taotlus õigusabikulude väljamõistmiseks Keila Vallavalitsuselt H-J.L.i kasuks täies ulatuses, s.o. 2360.(kahe tuhande kolmesaja kuuekümne) krooni ulatuses. Õigusabi eest tasumine on tõendatud OÜ Viruvärava Advokaadibüroo kviitungiga nr. 76
2. juunist
3. /allkiri/ Tiina Pappel Kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE 8