3-04-40/2

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tallinnas,

1. mail 2004 Haldusasi nr 3-1121/2004 Tallinna Halduskohus koosseisus kohtunik Roby Koik arutas
2. mail 2004 avalikul kohtuistungil E.S. kaebust Tallinna Linnavalitsuse ja AS Falck Eesti vahelise avalikõigusliku suhte puudumise kindlakstegemiseks. Protsessiosalised: Kaebuse esitaja E.S., esindaja Stanislav Tsoi; Vastustaja AS Falck Eesti, esindaja Alger Räpp; Vastustaja Tallinna Linnavalitsus, esindaja Monika Tõniste. Tõlk Eevi Pant; kohtuistungisekretär Kristel Viinalass. Kaebuse asjaolud ja kaebuse esitaja taotlus 21.10.2003 karistati E.S.t sõiduõigust tõendava dokumendita sõidu eest ühistranspordis (tl 4). Kaebuse esitaja taotleb HKMS § 6 lg 3 p 3 alusel Tallinna Linnavalitsuse ja AS Falck Eesti vahelise avalik-õigusliku suhte (halduslepingu, mis annaks AS-le Falck Eesti seadusliku õiguse tegeleda kohtuvälise menetlusega ja määrata karistusi) puudumise tuvastamist. ÜTS § 5411 lg 3 kohaselt saavad juriidilisel isikul olla väärteomenetleja õigused vastava halduslepingu alusel. AS-l Falck Eesti on Tallinna Linnavalitsusega riigihanke raamleping. Lähtuvalt HMS § 2 lg-st 2 ei ole riigihangete pakkumismenetlus haldusmenetlus ega seega ka riigihanke raamleping haldusleping. Halduslepingut ei ole Tallinna Linnavalitsuse andmebaasi kohaselt olemas. Raamleping on AS Falck Eesti ja Tallinna Linnavalitsuse vaheline kommertsleping. Haldusfunktsioonide üleandmisega eraõiguslikule isikule võib olla nõus, kui tegemist on piletite kontrollimisega, kuid kohtuväline menetlus ei ole haldusfunktsioon. Kohtuvälise menetlemise õigust ei saa anda üle halduslepinguga. Kaebuse esitaja põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks on tema eesmärk, et karistamine õiguserikkumiste eest toimuks seaduslikus korras, seaduslike vahenditega ning selleks seaduslikult volitatud isiku poolt. Kaebuse esitajat karistas AS Falck Eesti, kellel ei ole selleks seaduslikke volitusi, rikkudes selliselt kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Vastustaja Tallinna Linnavalitsuse seisukoht 1 Tallinna Linnavalitsus leiab, et kaebus on alusetu ja palub jätta kaebuse rahuldamata. Tallinna Linnavolikogu võttis 18.04.2002 vastu otsuse nr 176 „Nõusoleku andmine ühistranspordipileti ning taksoveo- ja parkimisnõuete täitmise kontrolliteenuse lepinguliseks üleandmiseks eraõiguslikule juriidilisele isikule“. Volikogu kohustas TLV-d läbi viima vastava riigihanke. TLV volitas 29.05.2002 korraldusega nr 1571-k kõnealust riigihanget läbi viima Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ametit (TSAPA). Vastavalt TSAPA 10.01.2003 käskkirjale nr 1/1-6/2 tunnistati riigihanke edukaks pakkujaks AS Falck Eesti. Tallinna Linnavalitsuse 19.02.2003 korraldusega nr 421-k „Riigihanke (viitenumber 004367) raamlepingu ja täiendava kokkuleppe nr 1 ning Tallinna ühistranspordi sõidupiletite ja – kaartide müügi turvalisuse tagamise lepingu nr 1341 muudatuse ja lisa nr 8 heaks kiitmine ning Eno Saarele ja Ain Valdmannile volituste andmine lepingute allkirjastamiseks“ kiideti riigihanke raamleping heaks. Raamleping on sõlmitud 26.02.
3. Raamlepingu p 6.
4. järgselt kohustus AS Falck Eesti tagama ühistranspordivahendites läbiviidava kontrollteenuse teostamisel sõitjate piletiga sõitmise, kontrollima sõitjate sõiduõigust tõendavate dokumentide olemasolu ning menetlema oma pädevuse piires ja võtma vastu otsuseid väärteomenetluses. Kaebuse esitaja väide, et AS-l Falck Eesti on õigus vaid sõiduõigust tõendavaid dokumente kontrollida ja trahve ei tohi teha - on väär. Nii raamlepingus kui ka selle juurde kuuluvates täiendavates kokkulepetes on selgelt kirjas täitja kohustus teostada kontrolli ja menetleda ka väärtegusid. AS Falck Eesti on kohtuväline menetleja ÜTS § 5411, VTMS § 9 p 3 ja raamlepingu alusel. HMS § 2 lg 2 ei välista olukorda, kus riigihanke raamleping on ühtlasi ka haldusleping. Raamleping ja täiendavad kokkulepped on heaks kiidetud Tallinna Linnavalitsuse korraldusega ja pandud tutvumiseks Tallinna õigusaktide registrisse. Korraldused on pandud välja ka linnakantseleis. Vastustaja AS Falck Eesti seisukoht AS Falck Eesti palub jätta kaebuse rahuldamata. Tallinna linna ja AS Falck Eesti vahel on sõlmitud haldusleping, millest tulenevalt on AS Falck Eesti ÜTS § 547 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja. Haldusleping on kokkulepe, mis reguleerib haldusõigussuhteid. Haldusõigussuhte all mõistetakse vähemalt kahe õigussubjekti vahelist õiguslikku seost, mis tekib haldusõigusnormi alusel. Tulenevalt ÜTS § 5411 võib § 547 sätestatud väärteo kohtuväliseks menetlejaks olla eraõiguslik juriidiline isik halduslepingu alusel, mis on sõlmitud valla- või linnavalitsusega. Tallinna linna ja AS-i Falck Eesti vahel on sõlmitud kokkulepe (riigihanke raamleping ja täiendavad kokkulepped), mille alusel Tallinna linn on volitanud AS-i Falck Eesti kontrollima sõitjate sõiduõigust tõendavate dokumentide olemasolu (raamlepingu p 6.1.2), menetlema väärtegusid (raamlepingu p 6.1.3) ja väärteomenetluse käigus määratud rahatrahvid sisse nõudma (täiendavate kokkulepete nr 1 ja nr 6 punktid 5.1). Riigihanke raamleping on riigihanke pakkumismenetluse tulemus ning vaadeldav halduslepinguna. Samuti sätestab HKS § 13, et isikuga haldusülesande täitmiseks volitamise halduslepingu sõlmimisel juhindutakse riigihangete seaduses teenuste tellimise hankelepingu sõlmimise tingimustest ja korrast, arvestades eelnimetatud seaduse erisusi. 2 Tallinna linna ja AS Falck Eesti vahel sõlmitud haldusleping on avalikustatud linnavalitsuse reglemendi p 5.10 kohaselt linnakantseleis ja Tallinna veebileheküljel Tallinna õigusaktide registris. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, tehtud järeldused, põhjendused ja resolutsioon Kohus on seisukohal, et kaebuse esitajal puudub põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks kohtule, mistõttu on välistatud kaebuse rahuldamine, kuna HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise kindlakstegemiseks esitada kohtule üksnes isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Kaebuse esitaja ei ole tõendanud põhjendatud huvi olemasolu, mille alusel saaks kohus kohtulahendiga kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi taastada. Kaebuse esitaja on oma subjektiivsete õiguste rikkumisena toonud välja asjaolu, et teda karistas väärteo toimepanemise eest AS Falck Eesti töötaja, kellel ei olnud selleks seaduslikke volitusi. Kaebuse eesmärgina on kaebuse esitaja välja toonud selle, et karistamine õiguserikkumiste eest toimuks seaduslikus korras, seaduslike vahenditega ning selleks seaduslikult volitatud isiku poolt. Kohus on seisukohal, et kui kaebuse esitaja leidis, et väärteo kiirmenetluse otsus oli õigusvastane, kuna selle vormistas ebapädev isik, ja selliselt rikuti kaebaja õigusi, siis pidanuks kaebuse esitaja esitama maa- või linnakohtule, antud juhul Tallinna Linnakohtule kaebuse kiirmenetluse otsuse peale, mille tulemuseks oleks kaebuse esitajale soodsa kohtulahendi korral olnud õigusi rikkuva kiirmenetluse otsuse tühistamine ja kaebuse esitaja rikutud õiguste taastamine. Ainuüksi kiirmenetluse otsuse aluseks oleva halduslepingu puudumise tuvastamine ei muuda kaebuse esitaja suhtes tehtud kiirmenetluse otsust kehtetuks ega saa kaebuse esitajat rehabiliteerida. Kuna kaebuse esitaja on kaebuse eesmärgina toonud välja selle, et tulevikus hakkaksid väärteo asjades karistusotsuseid langetama pädevad ametiisikud, on kaebus esitatud avalikes huvides, millist võimalust ei näe aga ette halduskohtumenetluse seadustiku regulatsioon. Esitanud tuvastamiskaebuse rahuldamine ei saa pakkuda kaebuse esitajale õiguskaitset, kuna ta ei saa taastada tema väidetavalt rikutud õigusi, kuna vastava vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu, vaid on maa- ja linnakohtu pädevuses. Kui halduskohus jõuab järeldusele, et kaebuse esitajal puudub põhjendatud huvi avalik-õigusliku suhte puudumise tuvastamiseks, tuleb kohtul kaebus rahuldamata jätta. Arvestades halduskohtu pädevust, on kohus seisukohal, et Tallinna linna ja AS Falck Eesti vahel olemas avalik-õiguslik lepinguline suhe, mis võimaldab AS-l Falck Eesti kontrollida ühistranspordis pileteid, menetleda väärtegusid ning vajadusel isikuid karistada. VTMS § 9 p 3 sätestab, et seadusega ettenähtud juhtudel võib olla kohtuväliseks menetlejaks ka halduslepingu alusel tegutsev eraõiguslik juriidiline isik. ÜTS § 5411 lg 2 kohaselt võib olla väärtegude menetlejaks valla- või linnavalitsus ning tulenevalt eelnimetatud paragrahvi kolmandast lõikest võib olla väärtegude menetlejaks ka eraõiguslik juriidiline isik vastava halduslepingu alusel. Seega tuleneb väärtegude menetlemise üleandmise võimalus eraõiguslikule juriidilisele isikule nii VTMS-st kui ka ÜTS-st. Kohtuvälise menetleja õiguste üleandmisega eraõiguslikule isikule antakse üle ka õigus määrata karistus väärteo toimepanemise eest. Järelikult võimaldab seadus anda eraõiguslikule isikule üle ka sõidupiletite kontrollimise ja karistuse määramise funktsiooni. 3 Tallinna linn ja AS Falck Eesti on sõlminud 26.02.2003 riigihanke raamlepingu, mis on eelnevalt Tallinna Linnavalitsuse 19.02.2003 korraldusega nr 421-k heaks kiidetud. Raamlepingu p 6.1.3 kohaselt kohustub AS Falck Eesti ühistranspordivahendites läbiviidava kontrollteenuse teostamisel menetlema väärtegusid ning võtma väärteomenetluse raames vastu otsuseid. Seega ei piirdu AS Falck Eesti volitused pelgalt sõiduõigust tõendavate dokumentide kontrollimisega, vaid AS-le Falck Eesti on riigihanke raamlepinguga üle antud ka väärteomenetluses karistuste määramise funktsioon. Riigihanke raamleping on haldusleping haldusmenetluse seaduse tähenduses. Lepingu õiguslik olemus ei sõltu menetlusest, mille tulemusel leping sõlmitakse ega ka lepingu nimetusest või pealkirjast, vaid lepingu sisust. Riigihanke menetluse käigus sõlmitav leping võib olla haldusleping, kui lepinguga antakse üle avalik-õiguslikke funktsioone, nagu käesoleval juhul raamlepingu puhul tehtud ongi. Neil asjaoludel puudub alus kaebuse rahuldamiseks. Tallinna Linnavalitsus ja AS Falck Eesti on halduslepingulist tulenevas avalik-õiguslikus õigussuhtes. Tegemist ei ole tühise halduslepinguga, mis vastaks HMS § 63 toodud tühise haldusakti tunnustele. HKMS § 92 lg 1 ja 93 lg 1 tulenevalt tuleb protsessiosaliste kohtukulud jätta nende endi kanda, kuna vastustajad ei ole kohtukulude väljamõistmist kohtult taotlenud. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS §- dest 25, 26 lg 1 p 6 halduskohus, o t s u s t a s: jätta rahuldamata E.S. kaebus Tallinna Linnavalitsuse ja AS Falck Eesti vahelise avalik-õigusliku suhte puudumise kindlakstegemiseks. Protsessiosaliste kohtukulud jätta nende endi kanda. Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, kui Tallinna Halduskohtule on kirjalikult teatatud apellatsioonkaebuse esitamisest 10 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Roby Koik Kohtunik 4