) §- le 30, Vabariigi Valitsuse 10.02.1999 määrusega nr 57 kinnitatud Kolga lahe maastikukaitseala kaitse-eeskirjale (kaitse-eeskiri) ning Maa-ameti 06.09.2004 kirjale nr 1-6/
lg 4 p 6 kohaselt võib sihtkaitsevööndis kaitse-eeskirjaga lubada tee, tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta ehitise püstitamist kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks ja olemasolevate ehitiste hooldustöid. Kaitse-eeskirja p 19 kohaselt on sihtkaitsevööndis keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, välja arvatud kaitse-eeskirja punktides 6-8 ja 10-11 lubatud tegevused ning p 19 loetletud koosluste ja liikide säilimiseks vajalikud või neid mittekahjustavad tegevused. Kaitseeeskiri sõnaselgelt ei luba olemasolevate ehitiste hooldustööde teostamist. Kaebuse esitajale kuuluva päevamärgi hooldustöid ei saa võrdsustada kaitse-eeskirja punkti 19 alapunktis 9 loetletud ehitiste rajamisega, kuna viimased rajatakse kaitseala tarbeks ning nende rajamiseks on vajalik kaitseala valitseja nõusolek. Seega tuleb järeldada, et
ja kaitse-eeskiri koosmõjus ei luba kaebuse esitajale kuuluva päevamärgi remonditööde teostamist. Olukorras, kus
ja kaitse-eeskiri välistavad päevamärgi remonditööde seaduslikkuse ning ehitise korrastamine on MRS § 6 lõike 31 ning Korra punkti 3 kohaselt ehitisele teenindusmaa määramise eeltingimuseks, on kohalik omavalitsus õigesti jätnud teenindusmaa määramata. Jõelähtme Vallavalitsuse 20.12.2004 korralduse nr 817 tühistamiseks puudub alus. Korraldus on seaduslik ning ka faktiliselt põhjalikult motiveeritud. Kuigi
ja kaitse-eeskiri ei puuduta erastamist, pidi kohalik omavalitsus erastamise eeltoimingute tegemist alustades kõigepealt kindlaks tegema erastamise võimalikkuse ning kuna erastamise võimalikkus on MRS ja Korra kohaselt seatud sõltuvusse ehitise korrastamisest, pidi kohalik omavalitsus olukorras, kus ta tuvastas ehitise 3
ja kaitse-eeskirja alusel kindlaks tegema, kas ehitise korrastamine on sihtkaitsevööndile kehtestatud piiranguid arvestades lubatud. Kuivõrd
ja kaitse-eeskiri ehitise korrastamist ei luba, on Jõelähtme Vallavalitsuse korralduses toodud viited täiesti asjakohased. PROTSESSIOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES Apellatsioonkaebuses palub V. P. halduskohtu otsus tühistada, sest kohtuotsus on vastuolus materiaalõiguse normidega ja protsessinormidega. Apellant leiab, et kohtuotsus on vastuolus looduskaitseseadusega, ehitusseadusega ja kaitseeeskirjadega, samuti tuleb kaaluda kaitse-eeskirjade vastavust põhiseadusele.
lg 4 p 6 kohaselt võib kaitse-eeskirjaga lubada olemasolevate ehitiste hooldustöid. Apellandi arvates ei ole ega saa ehitise kordategemisel olla mingit kahjulikku mõju ja see ei takista mingil määral loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist ega saa kahjustada kaitstava loodusobjekti seisundit. Kaitse-eeskirja p-s 19 on keelatud tegevuste kõrval loetletud tegevused, mida saab teha kaitseala valitseja nõusolekul. Muuhulgas on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud detailplaneeringu kehtestamine, projekteerimistingimuste andmine, metsamajanduskava väljastamine jne. Selliste tegevuste lubatavus näitab selge lt, et kaitse-eeskirjad ei keela majandustegevust ja ettevõtlust sihtkaitsevööndis. Ühe ehitise kordategemine ei ole sisuliselt isegi mitte majandustegevus ja ettevõtlus, vaid ehitise normaalne hooldamine, mis on iga omaniku kohustus ja tuleneb ES §-st 29 lg 4. Kaitseala valitsejal on õigus anda omapoolsed tingimused hooldamiseks ja kordategemiseks kooskõlas
ja kaitsekorrast tulenevate kitsendustega. Kaitseala valitsejal ei ole seadusest tulenevat õigust keelata ehitise omanikul ehitist hooldamast ja korrastamast viitega kaitse-eeskirjale. Kohus on jätnud arvesse võtmata, et kõnealusele ehitisele oli nõukogude ajal maakasutus määratud ning seoses sellega puudus vallavalitsusel üldse õigus kaaluda seda, kas teenindusmaa määratakse või mitte. Samuti ei ole arvestatud asjaoluga, et ehitis ei ole sihipärasest kasutamisest välja langenud apellandi süül. Nimetatud looduskaitsealal sihtkaitsevööndis asuv ehitis kuulus varem riigile ja riik on selle ehitise ise erastanud. Seega ei näinud riik takistusi, et selline ehitis ei võiks olla eraomandis, mistõttu ei saa olla takistatud selle ehitise juurde ka teenindusmaa määramine ega ehitise kordategemine. Kui kaitse-eeskirja p 19 tõlgendada viisil nagu seda tegi halduskohus, on see vastuolus looduskaitseseadusega. Samuti on nimetatud eeskiri vastuolus ka põhiseaduse §- ga 32, mille kohaselt piiranguid oma vara ja omandi käsutamiseks saab ette näha ainult seaduses. Vastuses apellatsioonkaebusele Jõelähtme Vallavalitsus apellatsioonkaebusega ei nõustu. Päevamärgi näol on tegemist lagunenud, ümbrust ja maastikupilti tunduvalt kahjustava ehitisega, mida MRS § 6 lg 31 kohaselt ei käsitata ehitisena, mille juurde oleks õigus erastada maad. Apellant leiab, et ES § 29 lg 4 tuleneb tal kohustus ehitise omanikuna tagada ehitise ning selle asukoha maaüksuse korrashoid ja ohutus ümbruskonnale ehitamise ajal ja ehitise kasutamisel. Kuid päevamärk on kasutusest väljas ja lisaks sätestab
Asjakohatu on apellandi väide, et tulenevalt nõukogude aegsest maaeraldusest päevamärgi juurde, puudus vallavalitsusel õigus kaaluda teenindusmaa määramist. Vallavalitsusel puudub MRS § 6 lg 31 kohaselt õigus maa erastamiseks lagunenud ja kasutusest väljas oleva ehitise juurde.
lg 4 p 6 annab võimaluse kaitse-eeskirja kehtestajale teatud tingimuste olemasolul kaitseeeskirjaga lubada olemasoleva ehitise hooldustöid. Kolga lahe maastikukaitseala eeskirjad ei anna luba olemasolevate ehitiste hooldustöödeks.
sõnastus eeldab, et kaitse-eeskirjas oleks loa andmine sõnaselgelt välja kirjutatud.
ja kaitse-eeskirja koostoimest selgub, et olemasolevate ehitiste hooldustööd ei ole Rammu saare sihtkaitsevööndis lubatud. 4
lg 1 sätestab, et enne käesoleva seaduse jõustumist moodustatud kaitsealade ja looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord jäävad kehtima kuni käesoleva seaduse alusel kehtestatud kaitse-eeskirjade jõustumiseni või kaitse kehtetuks tunnistamiseni. Tähelepanuta tuleb jätta apellandi nõue vaadata läbi Vabariigi Valitsuse 10.02.1999 kaitse-eeskirja vastavus põhiseadusele. HKMS § 34 lg 3 kohaselt ei saa ringkonnakohtus esitada nõudeid, mida esimese astme kohtus ei esitatud. Tegelikult puudub vastuolu kaitse-eeskirjade ja põhiseaduse vahel. Määrusega kehtestatud kord üksnes täpsustab seadust ning ei kehtesta iseseisvaid aluseid isiku õiguste piiramiseks. Kooskõlas PS § 87 lg 6 on Vabariigi Valitsusel põhiseaduslik õigus anda seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi.
on üldnorm, mis jätab paljud olulised küsimused kaitse-eeskirjaga reguleerimiseks.
Vastuses apellatsioonkaebusele on Keskkonnaministeeriumi Harjumaa keskkonnateenistus seisukohal, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Looduskaitseseadus annab õigusliku aluse selleks, et teha piiratud juhtudel erisusi
Kolga lahe maastikukaitseala kaitse-eeskirja p 11 on üldnorm, mis saab rakenduda üksnes siis, kui kaitse-eeskirjas on ka konkreetselt lubatud olemasolevate ehitiste hooldustöid või uute ehitiste püstitamist. Seda kaitse-eeskiri aga ei luba, mistõttu kohaldub üldine sihtkaitsevööndi majandustegevuse keeld. Ehitusseadus kohustab tõepoolest ehitise omanikku tagama ehitise ja selle ümbruse korrashoiu. Seega on tegu õigusnormide konkurentsiga. Looduskaitseseaduse säte on antud juhul erinormiks, sest ta kohaldub üksnes väga piiratud territooriumitel, mistõttu kohaldamisele kuulub
sätestatud piirang. Kaitseala valitseja ei saa otsustada seda, kas antud sihtkaitsevööndis tuleks ehitisi korrastada või mitte. Kaitse-eeskiri ega seadus ei anna talle nendes küsimustes otsustuspädevust. Tulenevalt põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 4 lg 1 saab põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses üldjuhul kontrollida õigustloovate aktide kooskõla põhiseadusega. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-31-03 leidnud, et Vabariigi Valitsuse määruseid, millega määratakse asja avalik-õiguslikku seisundit, tuleb käsitleda üldkorraldusena, s.t halduse üksikaktina, mistõttu ei ole võimalik põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses kontrollida Kolga lahe maastikukaitseala kaitse-eeskirja kooskõla põhiseadusega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohtus käib vaidlus selle üle, kas ülemise päevamärgi näol on tegemist kasutusest välja langenud ja lagunenud ümbrust või maastikupilti kahjustava ehitisega, mille juurde maa erastamine MRS § 6 lg 31 kohaselt ei ole võimalik ilma ehitist korrastamata. Samuti asjaolu üle, kas kaitseeeskiri lubab teatud tingimustel ehitise hooldustööd või keelab need täiesti. MRS § 6 lg 31 sätestab: „ Teed ning tehnovõrgud ja -rajatised, mis võimaldavad tagastatava maa otstarbekohast kasutamist, ei ole rajatised käesoleva seaduse tähenduses. Samuti ei käsitata ehitisena ajutisi hooneid või rajatisi ning lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitisi. Viimati nimetatud ehitised teeb omanik korda või kõrvaldab kohaliku omavalitsuse määratud tähtpäevaks. Tähtaeg ei või olla lühem kui üks aasta. Tähtpäevaks korrastamata või kõrvaldamata ehitised sundvõõrandatakse kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 3 1. lõike punktis 8 sätestatu alusel. Kui kohalik omavalitsus määrab käesoleva lõike teises lauses nimetatud ehitise omanikule ehitise kordategemiseks tähtpäeva, määratakse ehitisele teenindamiseks vajalik maa, mida ehitise omanikul on õigus erastada pärast ehitise korrastamist.“ 5
-st ebaõigesti tõlgendanud.
kehtestati 10.mail 2004, kaitse-eeskiri võeti vastu 20.02.1999 ning kehtib tulenevalt
Kuna kaitse-eeskiri on varasem kui seadus, ei ole seaduses kasutatav terminoloogia üheselt kaitse-eeskirjale üle kantav ning leidmaks vastust küsimusele, kas kaitse-eeskiri võimaldab olemasoleva ehitise hooldustöid vaatamata sellele, et sellist luba sõnaselgelt kaitse-eeskirjas ei sisaldu, tuleb
ja kaitse-eeskirja tõlgendada.
lg 4 p 6 kohaselt võib kaitse-eeskirjaga kaitstava loodusobjekti säilitamiseks vajalike tegevustena või tegevustena, mis seda objekti ei kahjusta, lubada sihtkaitsevööndis olemasolevate ehitiste hooldustöid. Kaitse-eeskirja punkt 19 lubab muu- hulgas kaitseala valitseja nõusolekul sihtkaitsevööndis kehtestada detailplaneeringut ning anda välja projekteerimistingimusi. Detailplaneeringu koostamise või projekteerimistingimuste väljastamisega määratakse vastavalt ehitusseaduse §-le 19 tingimused ehitise püstitamiseks koostatavale ehitusprojektile. Kuni 1.jaanuarini 2003 kehtinud planeerimis- ja ehitusseaduse § 2 nägi ette, et detailplaneering tiheasustusega alal ja projekteerimistingimused hajaasustusega alal annavad aluse uute hoonete ehitamiseks või olemasolevatele juurdeehituse tegemiseks. Seega annab kaitse-eeskiri kaitseala valitseja nõusolekul võimaluse uute hoonete ehitamiseks või olemasolevate laiendamiseks. Kaitseeeskirja p 19 alap 9 kohaselt on uute hoonete rajamine sihtkaitsevööndis võimalik üksnes kaitseala tarbeks, kuid nimetatud punktis toodud piirangut ei saa laiendada eelnevatele kaitseala valitseja nõusolekul lubatavatele tegevustele. Kuna kaitse-eeskiri lubab kaitseala valitseja nõusolekul ehitustegevuse näiteks olemasoleva hoone laiendamiseks, peaks samadel tingimustel olema lubatav ka olemasolevate ehitiste hooldustööd. Seepärast ei ole õige vaidlusaluses korralduses võetud seisukoht, et kaitse-eeskiri keelab olemasoleva ehitise hooldustööd. Olemasoleva ehitise hooldustööd on võimalikud kaitseala valitseja nõusolekul. Kui kaitseala valitseja sellist nõusolekut ei anna, peab ta vastama taotlusele motiveeritud keeldumisega (kaitse-eeskirja p 12). Kaitseala valitseja poolt nõusoleku andmine eeldab diskretsiooni kohaldamist. Käesoleval juhul on kaitseala valitseja teatanud vallavalitsusele, et olemasoleva rajatise taastamine ja hooldamine on sihtkaitsevööndis keelatud kaitse-eeskirjaga. Seega ei ole keskkonnateenistus diskretsiooni teostanud. Tegemist on haldusmenetluse käigus tehtud diskretsiooniveaga, mille eest vastutab lõpliku haldusakti andja. Seepärast on korraldus maa erastamisest keeldumise kohta õigusvastane ja tuleb tühistada. Maa erastamise avalduse uuel menetlemisel peab kohalik omavalitsus pöörduma kaitseala valitseja poole taotlusega olemasoleva ehitise hooldustöödeks loa saamiseks vastavalt kaitse-eeskirja p- le 12. Taotluses tuleb kirjeldada vajalikud hooldustööd, et kaitseala valitseja saaks hinnata nende võimalikkust sihtkaitsevööndis. Selleks tuleb vajadusel teostada uus päevamärgi ülevaatus selle omaniku osavõtul, et kindlaks teha, kas lisaks metallekraani eemaldamisele, roostekahjustuse 7
-st.
lg 4 p 6 keelab üldjuhul olemasoleva ehitise hooldustööd sihtkaitsevööndis ning võimaldab neid teha üksnes siis, kui kaitse-eeskiri lubab. Samuti ei sõltu MRS § 6 lg 31 kohaselt ehitise kordategemise või lammutamise ettekirjutuse tegemise sellest, kas ehitis oli lagunenud juba enne kui kaebaja selle omandas või lagunes kaebaja süül. Kaebaja ei omandanud nimetatud ehitist riigilt vaid osaühingult, seepärast ei ole riik kaebajale andnud lootust, et ta saab üleantud torni juurde maad erastada. Maa erastamise võimalikkus sõltub seadusega ettenähtud tingimuste täitmisest. Kaebaja on halduskohtus taotlenud ekspertiisiakti muretsemise kulude tasumist summas 10 620 krooni. Nimetatud summa näol on tegemist dokumentaalse tõendi saamise kuluga HKMS § 85 lg 2 tähenduses. Kuna kaebus rahuldatakse, tuleb nimetatud summa vastustajalt välja mõista (HKMS § 93 lg 6 ja lg 1). Viive Ligi Oliver Kask Silvia Truman 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.