KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Oliver Kask ja Silvia Truman Määruse tegemise aeg ja koht
- detsember 2005, Tallinn Haldusasja number 2-3/1109/05 Haldusasi Kaebus Maksu- ja Tolliameti Tallinna Tolliinspektuuri 08.04.2005 maksuotsuse nr 12-5/37 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 07.11.2005 määrus nr 3-654/2005 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ * erikaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta erikaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 07.11.2005 määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu määruse peale võib edasi kaevata Riigikohtusse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Erikaebus esitatakse määruse teinud ringkonnakohtu kaudu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK OÜ * esitas 18.05.2005 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Maksu- ja Tolliameti Tallinna tolliinspektuuri 08.04.2005 maksuotsus nr 12-5/
- Kaebuse esitaja väiteil ei ole Maksu- ja Tolliameti Tallinna tolliinspektuur talle kaevatavat otsust saatnud ning ta sai maksuotsuse kätte e-posti teel 10.05.2005, kui selle saatis talle * Osaühing. Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja Tollikeskus (Põhja MTK) leidis, et kaebus on esitatud hilinemisega. Vastustaja esitas kohtule postisaadetise väljastusteate nr RR045096803EE ja AS Eesti Post 13.07.2005 kirja nr 89 koopiad, millest nähtub, et kaevatav maksuotsus on saabunud Saue postkontorise 13.04.2005 ja samal päeval on see kirjakandja poolt vä ljastatud aadressil Pärnasalu * sekretär K. K.. Põhja MTK taotles menetluse lõpetamist. 26.10.2005 kohtuistungil jäid pooled tähtaja osas oma seniste seisukohtade juurde. Kaebaja selgitas, et K. K. ei ole OÜ * töötaja, mistõttu ei ole kaevatavat maksuotsust kaebajale Põhja MTK poolt kätte toimetatud. Oma täiendavas arvamuses märgib Põhja MTK järgmist: OÜ- le * on vaidlustatud maksuotsus kätte toimetatud 13.04.
- Väljastusteatest ning AS Eesti Post kirjast nähtub, et kaevatav maksuotsus on esitatud 13.04.2005 aadressil Pärnasalu *, Saue 76505 (OÜ * äriregistri järgne aadress) asuvale 2-3/1109/05 sekretärile. Vastustaja andmete kohaselt töötab K. K. osaühingus *, see aga ei anna alust vä ita, et kaebaja ei ole vaidlustatud maksuotsust kätte saanud. Internetis avaldatud info kohaselt pakub * kolme eri transpordi valdkonda spetsialiseerunud tütarettevõtte – *, * ja * – kaudu transporditeenust. Nii AS *, AS * kui ka OÜ * asukohaks on märgitud Pärnasalu *, Saue ning kontakttelefoniks 6 *** ***. OÜ * ja AS * kuuluvad ühte gruppi, neil on osaliselt samad juhatuse liikmed, sama audiitor, nad asuvad samal aadressil ning avaldavad ühtesid ja samu kontakttelefone. Enne äriühingutesse minekut võtab külalisi vastu üks sekretär, raamatupidamisdokumente esitasid kontrollimisel ühed ja samad isikud. Seega tegeleb AS * sekretär ka OÜ * kirjade vastuvõtmisega. Äriühingule posti kättetoimetaval isikul puudub võimalus kontrollida asjaolu, millises äriühingus kirja vastuvõttev sekretär töötab. OÜ * kinnitab täiendavas kohtule esitatud seisukohas, et K. K. ei ole äriühingu töötaja ning OÜ * ei ole isikule andnud mingeid volitusi äriühingut esindada. Aadressil Pärnasalu *, Saue asub rida äriühinguid, millest üks on OÜ *. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-155-04 leidnud, et dokumendi kätteandmine juriidilise isiku töötajale on toimunud vaid siis, kui see on üle antud esindusõiguslikule isikule, üldjuhul juhatuse liikmele, mitte aga suvalisele töötajale. OÜ * on postiaadressil igapäevaselt kättesaadav, kuid postitöötaja lohakuse tõttu anti dokumendid üle valele isikule. Arvestades, et kaebuse esitaja ei ole postiasutuselt maksuotsust kätte saanud, tuleb lugeda haldusakti kättesaamiseks kaebuses märgitud kuupäev. Tallinna Halduskohtu 07.11.2005 määrusega nr 3-654/2005 loeti kaebus esitatuks tähtaega rikkudes ning lõpetati haldusasja menetlus. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 26 lg 3 järgi loetakse menetlusosalisele dokument kättetoimetatuks, kui see on kohale toimetatud menetlusosalisele elu- või asukoha aadressil või kui see on menetlusosalisele postiasutuses allkirja vastu üle antud. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 29 lg 1 juriidilise isiku asukoht on tema juhatuse või juhatust asendava organi asukoht, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Nähtuvalt maksukorralduse seaduse (MKS) § 52 lg 1 võib maksuhaldur valida kättetoimetamisviiside vahel, kui seadusega ei ole sätestatud kohustuslikku kättetoimetamisviisi. Antud juhul on maksuhaldur OÜ- le * saatnud vaidlustatava otsuse posti teel väljastusteatega. Väljastusteatest ning AS Eesti Post kirjast nähtub, et kaevatav maksuotsus toimetati OÜ * äriregistrijärgsele aadressile Saue Pärnasalu *, kus selle on 13.04.2005 vastu võtnud sekretär K. K.. Kohus nõustub K. K. ametikoha osas Põhja MTK argumentatsiooniga. On ilmselge, et samal aadressil asuvad AS *, AS * ja OÜ * on omavahel mitmeti tihedalt põimunud. Ei oma tähtsust, kelle palgal konkreetselt K. K. oli – on ilmne, et korralduslikult ta toimis sekretärina kõigi jaoks, vastates muuhulgas ühel ja samal telefoninumbril. Olukorras, kus firmadega seotud isikud on samuti suures osas ühed ja samad, ei saa olla kahtlust, et tähtkiri maksuotsusega jõudis või vähemalt pidi jõudma seetõttu OÜ * seadusjärgse esindajani. Riigikohtu 20.05.2003 määruses haldusasjas nr 3-3-1-37-03 ja 03.03.2004 määruses nr 3-3-1-10-04 märgitakse muuhulgas, et maksuotsus loetakse kättetoimetatuks isegi siis, kui maksukohustuslase ametlikku asukohta jäeti üksnes teade tähtkirja saabumisest ning juriidiline isik peab ise oma registrijärgsel aadressil hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. Kohus tuvastas, et kaevatud maksuotsus on toimetatud OÜ- le * 13.04.2005, seega on 18.05.2005 esitatud tühistamiskaebus esitatud HKMS § 9 lg 1 sätestatud tähtaja rikkumisega. Et kaebaja ei ole soovinud esitada tähtaja ennistamise taotlust, lõpetas kohus HKMS § 12 lg 3 alusel menetluse. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 2
(4)2-3/1109/05 OÜ * esitas erikaebuse, milles palus Tallinna Halduskohtu määrus tühistada ning teha asjas uus lahend, millega lugeda OÜ * kaebus tähtaegselt esitatuks. Erikaebuse esitaja leiab, et halduskohus on rikkunud HKMS § 25 lg 4. Halduskohus on vaidlustatud määruses tuginenud vastustaja esitatud oletustele, et OÜ * on posti vastuvõtmise korraldanud AS * sekretäri kaudu. Oletus ei ole asjaolu ega tõend, millele tuginedes saab kohus otsuseid vastu võtta. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta loeb eeltoodud paljasõnalise väite tõendatuks. OÜ * ei ole volitanud teisi äriühinguid ega füüsilisi isikuid enda nimel posti vastu võtma. Haldusorgan peab tagama isiku põhiseadusliku kaebeõiguse. Erikaebuse esitaja ja vastustaja vahel puudub vaidlus selle üle, et K. K. ei olnud OÜ * töötaja. Vaidlus on selle üle, kas postitöötaja poolt OÜ-le * adresseeritud tähtkirja üle andmist adressaadiks mitteoleva äriühingu töötajale on võimalik lugeda haldusakti kättetoimetamiseks. Antud juhul ei andnud postitöötaja dokumenti üle menetlusosalisele. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-155-04 kohaselt TsMS § 34 lg-s 1 nimetatud isikule (või tema poolt määratud isikule) saab kohtukutse kätte anda allkirja vastu. Selleks tuleb kohtul lähtuvalt juriidilise isiku liigist välja selgitada isikud, keda võrdsustatakse seaduslike esindajatega. Üldjuhul on need isikud juriidilise isiku juhatuse liikmed. Seejärel tuleb üritada kohtukutse või muu menetlusdokument TsÜS §-st 122 lg 2 tulenevalt kätte anda vähemalt ühele juriidilist isikut esindama õigustatud isikutest. Kolleegium juhib tähelepanu asjaolule, et kaebeõiguse tähtaegseks teostamiseks on isikul vaja tema kohta tehtud lahendist teada saada. Riigikohtu 01.10.2002 määruses nr 3-3-1-57-02 leitakse, et õigusriigile omased haldusmenetluse põhimõtted näevad ette, et reeglina tuleb haldusakt teha menetlusosalisele teatavaks või talle kätte toimetada isiklikult. Nii HKMS kui ka HMS regulatsioon on suunatud eelkõige sellele, et menetlusosaline saaks talle saadetud dokumendid kätte. Isiku kaebeõigus ei ole tagatud, kui postitöötaja annab tähtkirja üle teise juriidilise isiku töötajale, kes ei ole õigustatud adressaati esindama. Vastuses erikaebusele on Põhja MTK seis ukohal, et erikaebus tuleb jätta rahuldamata. AS Eesti Post kirjast ning postisaadetise väljastusteatest nähtub, et vaidlustatud haldusakt on kätte toimetatud aadressil Pärnasalu * sekretär K. K.. Nii OÜ * kui ka AS *, kus töötas K. K., kuuluvad kontserni *. Mõlemal äriühingul on sama juriidiline aadress ja kontakttelefon. Mõlemas äriühingus võttis külalisi vastu sama sekretär. Mõlemad äriühingud on tihedalt seotud nii juhatuse liikmete kui aktsionä ride kaudu. Seega on halduskohus õigesti järeldanud, et AS-s * töötav sekretär tegeleb ka OÜ * kirjade vastuvõtmisega. Kaebaja poolt viidatud Riigikohtu lahend nr 3-2-1-155-04 on käesoleval juhul asjakohatu. Asjakohane on Riigikoht u 03.03.2004 määrus nr 3-3-1-10-04, milles on kohus leidnud, et HMS § 26 lg 3 kohaselt loetakse postiga saatmisel haldusakt juriidilisele isikule kättetoimetatuks, kui see on kohale toimetatud tema asukoha aadressil või kui see on talle postiasutuses üle antud. Juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil piisavalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. Järelikult, kui sekretär ei edastanud haldusakti OÜ- le *, on kaebaja ise rikkunud oma kohustus t. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leidis, et määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub määruse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks erikaebusele märgib kolleegium järgmist. Esitades vä ite, et nii OÜ * kui ka * AS on korraldanud firma telefonikõnede ja posti vastuvõtmise ühe ja sama sekretäri kaudu, tugines vastustaja nii kirjalikele tõenditele (väljatrükid eelnimetatud firmade internetis avaldatud andmetest) kui ka oma töötaja isiklikele kogemustele (S. A. seletus lk 124). Seega ei ole tegemist pelgalt Põhja MTK oletusega või paljasõnalise väitega nimetatud asjaolu 3
(4)2-3/1109/05 kohta. Kuna kaebaja ei pidanud vajalikuks selgitada firmade ühise kontakttelefoninumbri ega ühe sekretäri olemasolu firmade ühises tegutsemiskohas, väites vaid, et volitusi postisaadetise vastu võtnud sekretäril ei olnud, tegi kohus eeltoodust ainuõige järelduse – vastustaja poolt esitatud faktilisi asjaolusid kaebaja poolt ei vaidlustata ning järelikult võis kohus neile oma järeldustes tugineda. Kaebaja poolt erikaebuses esitatud seisukohtadest võib järeldada, et kaebaja arvates tuleb selleks, et haldusakti võiks lugeda kätte toimetatuks, postisaadetised allkirja vastu üle anda üksnes äriühingu seaduslikule või lepingujärgsele esindajale. Selline seisukoht ei ole õige. Äriühingu töötajal on samuti volitus teha tavapäraseid toiminguid äriühingu majandus- või kutsetegevuses (TsÜS § 121 lg 1) ning need toimingud omistatakse äriühingule. Kuna vastustaja poolt esitatud varasemate väljastusteadete kohaselt on tavapärane, et * AS sekretär võtab kaebaja tegevuskohas vastu kaebajale väljastusteatega saadetud posti, pole põhjust asuda seisukohale, et käesoleval juhul * AS sekretäril selliseid volitusi polnud. Sekretär ise oma käitumisega kinnitas temal vastavate volituste olemasolu, sest selle asemel, et suunata postiljon kaebaja seaduslike esindajate või töötajate juurde, võttis ta posti vastu (TsÜS § 118 lg 2). Asjaolu, et tõendamist ei leidnud K. K. töösuhe kaebajaga, ei väära tõsiasja, et kaebaja oli korraldanud tegevuse oma asukohas selliselt, et äriühingusse saabuv post võeti vastu eesruumis asuva sekretäri poolt. Mõistlik ei ole eeldada, et K. K. omaalgatuslikult võttis endale ülesande kaebaja esindamiseks antud valdkonnas. Seega ei olnud K. K. näol tegemist juhusliku isikuga vaid äriühingu nimel tavapäraseid toiminguid tegeva töötajaga. K. K. pahatahtlusele postisaadetise vastuvõtmisel pole kaebaja viidanud. Kaebaja poolt viidatud Riigikohtu lahendi 3-2-1-155-04 asjaolud on teised ning nimetatud lahendi seisukohad ei ole käesolevale asjale ülekantavad. Eelkõige oli viidatud lahendis tegemist tsiviilprotsessis kehtestatud kättetoimetamise reeglite järgimisega tingimustes, kus kohus ei olnud piisavalt aktiivne äriühingule kohtudokumentide kättetoimetamisel. Haldusmenetluses on dokumendi kättetoimetamise reeglid sätestatud HMS 7.jaos ning neid reegleid oli käesoleval juhul järgitud. Dokument toimetati posti teel äriühingu aadressile ning anti seal vastutavale töötajale allkirja vastu üle. Seega on maksuotsus menetlusosalisele kättetoimetatud ning tema kaebeõigust pole piiratud. Viive Ligi Oliver Kask Silvia Truman 4
(4)