← Eesti

3-05-64/3

Obsah (9)§ 8§ 10§ 90§ 68§ 22§ 15§ 42§ 83§ 65

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Oliver Kask, liikmed Silvia Truman ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. november 2005, Tallinn Haldusas

) § 65 lg 1 p-ga 3 ning taastada võrguühendus A. P. poolt kasutatavale Sütiste tee * autoparklale 24 tunni jooksul.

  1. Halduskohtule esitatud kaebuses palus GÜ * tühistada ETI 22.12.
  2. a otsuse nr 313/215 ja 22.12.
  3. a ettekirjutuse nr
  5. Tallinna Halduskohtu 13.04.2005 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse motiivid olid järgmised: a) Lepingu 27.12.2003 lisa andis kaebuse esitajale õiguse esitada kolmandale isikule arveid tarbitud elektrienergia eest ja kolmandal isikul on lepingu lisa alusel õigus kasutada ühistu elektrisüsteemi võrku, mistõttu kaebuse esitaja on käsitatav võrguettevõtjana

§ 8mõistes.

Kuivõrd ühistu müüb elektrienergiat FIE-le, on ta käsitletav ka

§ 10

kohaselt müüjana, FIE aga elektrienergiat oma tarbeks kasutava isikuna ehk tarbijana. b)

§ 90

ega ükski muu säte ei anna ETI-le õigust otsustada tarbijale esitatud arvete seadusega kooskõla üle. Kuivõrd arve on esitatud seoses kolmanda isiku poolt väidetavalt omavoliliselt tarbitud elektrienergiaga, on ETI pädevuses anda hinnang sellele, kas kolmas isik on omavoliliselt elektrienergiat tarbinud või mitte. Põhjusel, et ETI ei tuvastanud kolmanda isiku poolt teostatud omavolilist elektrienergia tarbimist, langevad ära ka

§-st 90 tulenevad võrguühenduse katkestamise alused ja ETI ei ole sekkunud poolte eraõiguslikku vaidlusesse. ETI-l on õigus uurida kaebuse esitaja tegevuse kooskõla ka

§ 90lg 9 p-ga 2.

c) Väidet, et kaebuse esitaja ja kolmanda isiku vaheline leping on võltsitud, ei ole võimalik tunnistaja ütlustega kindlaks teha. Seega ei saa käesoleval juhul kohus tuvastada kolmanda isiku poolt elektrienergia ja võrguteenuse omavolilist kasutamist

§ 68lg 1 p 2 alusel.

d) Ebaseaduslik energiatarbimine ei ole tõestatud ka seetõttu, et puudub korrektne ja vastavalt

§ 68lg-le 3 ettenähtud akt ebaseadusliku võrguühenduse fikseerimiseks.

Kaebuse esitaja oleks akti koostamisel pidanud järgima majandus- ja kommunikatsiooniministri 16.06.2003 määrusega nr 107 kehtestatud „Omavoliliselt kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning omavoliliselt kasutatud elektrienergia maksumuse määramise korda“. Kolmanda isiku poolt kohtule esitatud kirjaliku seletuse kohaselt koostati akt tema teadmata ja saadeti talle hiljem koju. Ühistuga seotud revisjonikomisjoni liiget ei saa pidada antud vaidluses erapooletuks tunnistajaks. Kuivõrd kaebuse esitaja ja kolmanda isiku selgitused akti koostamise kohta on vastukäivad ning erapooletud tunnistajad puuduvad, ei ole ka kohtul võimalik tuvastada, kas kolmas isik siiski kutsuti akti koostamise juurde või mitte. Kolmanda isiku akti koostamise juures mitteviibimine on oluline menetlusnormide rikkumine. Kolmanda isiku õigus esitada aktile vastuväiteid tuleneb nii haldusmenetluse seaduse § 40 lg-st 1 kui ka korra § 3 lg-st 2. Aktilt puudub kolmanda isiku allkiri ja kohtul ei ole alust järeldada, et kolmas isik keeldus aktile allakirjutamisest, sest märge keeldumise kohta puudub. Akti koostamine 2

(6)2-3/762/05 pärast ülevaatuse toimumist ja selle hilisem allakirjutamine ei ole kooskõlas korra §dega 2 ja 3. Aktile lisatud fotode alusel ei ole samuti üheselt võimalik tõendada omavolilist elektritarbimist.
  1. e)Elektrikilbi ülevaatusel avastatud katkine kaitselüliti ei tõenda kolmanda isiku omavolilist elektritarbimist. Peakaitsme võimsus ületab kolmanda isiku poolt tarbitava võimsuse mitmeid kordi. Esitatud tõendite kohaselt on kolmanda isiku elektritarbimine olnud ühistu pideva kontrolli all ja ühtegi omavolilise tarbimise juhtumit avastatud ei ole. Seetõttu puudus kaebuse esitajal seaduslik alus omavoliliselt tarbitud elektrienergia eest arve 25 700 kr esitamiseks ning arve tasumata jätmise alusel võrguühenduse katkestamiseks.
  2. f)Vastustaja kohustas ettekirjutusega taastama 24 tunni jooksul võrguühenduse Sütiste tee * autoparklale. Kuni 01.01.2005 kehtinud

§ 22lg 1 p 7 kohaselt oli kaebuse esitajal elektrienergia müügiks vaja tegevusluba.

Kuivõrd parkla ei asu ühistu eh itistes, vaid eraldi kinnistul, ei saaks kuni 01.01.2005 kehtinud

§ 22

lg 2 p 1 kaebuse esitaja suhtes kohaldada, mistõttu võib järeldada, et elektrienergia müük kolmandale isikule toimus ilma nõutava tegevusloata. Kuid alates 01.01.2005 kehtiva elektrituruseaduse kohaselt ei ole kaebuse esitajal elektrienergia müügiks tegevusloa olemasolu vajalik.

§ 22

lg 2 p 1 kohaselt ei ole

§ 22

lg 1 p-s 7 nimetatud tegevuseks tegevusluba nõutav, kui elektrienergiat müüakse

§ 15lg 6 p 1 kohaselt.

Eeltoodud sättest lähtuvalt ei ole tegevusloa olemasolu vajalik müüjale, kes väljaspool põhitegevust müüb elektrienergiat temale kuuluva või tervikuna tema valduses oleva ehitise või kinnisasja piires isikutele, kes seaduslikul alusel ehitist või kinnisasja kasutavad. g) Kaebuse esitaja ei vaja elektrienergia müügiks tegevusluba. Kuigi ettekirjutus on koostatud 22.12.2004, mil kaebuse esitajal oli elektrienergia müügiks vajalik tegevusluba, ei olnud vastustajal menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt mõistlik tegevusloa puudumise alusel jätta ettekirjutust tegemata, kui oli ette näha, et vastavasisulise ettekirjutuse tegemine oleks 10 päeva hiljem seadusemuudatuse alusel õigustatud. Samuti ei olnud

kohaselt võrguühenduse katkestamise alused seotud tegevusloa olema solu või puudumisega. Seega võrguühenduse katkestamise õiguspärasust ei saanud kaebuse esitaja tegevusloa puudumine mõjutada.

  1. h)Kolmanda isiku autoparklas asuvat elektrikilbis paiknevat elektriarvestit ei saa käsitleda elektripaigaldisena, vaid elektriseadmena. Asjaolu, et 29.12.2003 teatis-aktis on ühistu juhatuse liikmed ja kolmas isik ekslikult nimetanud elektriseadmeid elektripaigaldiseks, ei tähenda, et tegemist oleks elektriohutusseaduse (ElOS) mõistes elektripaigaldisega, millele kehtiksid ElOS § 14 ja 16 nõuded. Siiski loeb kohus 27.12.2003 akti ja 29.12.2003 teatis-akti ning AS * 15.11.2004 õiendi alusel tuvastatuks, et kolmanda isiku poolt kasutatavate elektriseadmete ning elektritarvikute tehnilist seisundit ning nõuetele vastavust on korduvalt kontrollitud ning mingeid puudusi avastatud ei ole. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 7. Garaažiühistu * apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellandi väited on järgmised:
  2. a)Kohtule esitatud väidetavalt 19.11.2002 sõlmitud leping apellandi ja kolmanda isiku vahel ei vasta tegelikkusele.
  3. b)Lepingu lisa ei ole käsitletav elektrivarustuse lepinguna ühistu ja kolmanda isiku vahel, seega ei saanud tekkida elektrimüügiga seotud kohustusi kaebuse esitaja ja kolmanda isiku vahel, sest see lisa ei vasta

8. peatüki nõuetele.

  1. c)Ühistul puudus elektri müümise tegevusluba, mistõttu on elektrimüük garaažiühistu poolt ebaseaduslik.
  2. d)ETI otsuse täitmine viib mitmete ElOS ja

normide rikkumisele. Täidetavad ei ole

§ 42

alusel kehtestatud võrgueeskirja tingimused kolmanda isiku seadeldise võrku ühendamiseks. Elektrienergiaga varustamise katkestamine on lubatud olukorras, kui on tuvastatud elektriseadmete ebarahuldav tehniline seisukord. Kolmas isik ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ühistu võrku ühendatavad elektriseadmed vastaksid 3

(6)2-3/762/05 elektrivarustuse tingimustele ehk oleksid olemas vajalikud elektrivarustuse projekt, elektriseadmete kasutusload ja muu vastav dokumentatsioon. 8. Energiaturu Inspektsiooni vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja nõustutakse kohtuotsuse põhjendustega. Lisaks märgib vastustaja järgmist: a) Lepingu esitas vastustajale apellant ise ja tõendamata on, et see leping ei vasta tegelikkusele. Apellant ei täpsusta, miks ei ole lepingu lisa käsitletav poolte vahel elektri ostu-müügil kohustusi tekitava lepinguna. Pooltele ei ole elektrimüügilepingu sõlmimisel

8. peatükist tulenevad nõuded kohustuslikud.

§ 83lg 2 lubab poolte kokkuleppel nimetatud regulatsioonist kõrvale kalduda.

b) 29.12.2003 teatis-akti kohaselt on autoparkla elektriseadmete toide teostatud ühistule kuuluvast elektrivõrgust nõuetekohaselt ning pingestatud ja kasutuselevõtu kontroll on teostatud vastavat litsentsi omava elektriku poolt.

§ 65

lg 3 alusel apellandi poolt võrguteenuse osutamisest keeldumise põhjendamatus nähtub juba ühistu juhatuse nõusolekust autoparkla elektriseadmete ühendamiseks apellandi elektrivõrku. 17.01.2004 teostati autoparkla elektriarvesti ühendusskeemi kontroll (tõend tl 72). Kohus tuvastas esitatud tõendite põhjal õigesti, et kolmanda isiku poolt kasutatavate elektriseadmete ja elektritarvikute tehnilist seisundit ja nõuetele vastavust on korduvalt kontrollitud ja puudusi ei avastatud. Apellandi väited ElOS nõuete rikkumisest vaidlustatud haldusaktide täitmisel on paljasõnalised ja vastuolus asjas kogutud tõenditega. Elektrikontrollikeskuse 26.01.2005 kiri (tl 167) ei sisalda keeldu elektriühenduseks autoparklaga. Katkise kaitselüliti vahetamise nõue ei too kaasa elektriühenduse lõpetamise võimalust.

  1. c)Apellandi väide, et majandus- ja kommunikatsiooniministri 16.06.2003 määrusega nr 107 kehtestatud kord ei ole täitmiseks kohustuslik elektrienergia omavolilise kasutamise tuvastamisel, on vastuolus korra §-ga 2, mille kohaselt elektrienergia omavolilise kasutamise tuvastamisel koostab ettevõtja esindaja akti omavolilise tarbija või tema esindaja juuresolekul.
  2. d)Apellant ei vaja alates 01.01.2005 tegevusluba, sest müüb elektrienergiat väljaspool oma põhitegevust tema valduses oleva kinnisasja piires isikule, kes seaduslikul alusel seda kinnisasja kasutab. 9. Kolmanda isiku A. P. vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjustel:
  3. a)A. P. ei ole kasutanud ebaseadusliku ühenduse kaudu elektrienergiat. Kõik parkla elektrialased dokumendid (elektrivõrku ühendamine, lepingud, tasumine ühistu arvete alusel, elektriseadmete taatlemine, kontrollimine pädeva organi poolt ja juhatuse igakuine kontroll) on vormistatud nõuetekohaselt. Elektrialased küsimused (elektriga varu stamine, võimsused, ohutustehnika jne) lahendas juhatus oma otsustega. Parkla tarbis kõige pimedamal ajal tunnis mitte üle 5 kW/h energiat, sest kasutab ainult välisvalgustuspostidel nelja valgustuspirni, valvehoones kahte pirni, talvel ka valveruumi (1,2 x 2,0
  4. m)soojenduseks 500 kW võimsusega elektriradiaatorit ja elektrienergiat tõkkepuu avamiseks ajavahemikus kl 6.00 kuni 24.00. Kõik elektritoiteliinid on välja ehitatud platsil spetsialistide poolt ja elektrilambid ostetud poest, samuti on küttekeha tehase kontrollgarantiiga. Parklal ei ole ühtegi elektriseadet, mis vajaks veel täiendavat elektriseadmete kasutusluba.
  5. b)Autoparkla Sütiste tee * asub GÜ * territooriumil ja maa on antud ühistu üldkoosoleku ja endise juhatuse otsuste ning 19.11.2002 lepingu alusel ööpäevase valve korraldamisel tasuta kasutamiseks. Selle loomist toetasid Mustamäe LOV, Lõuna Politseiosakond ja Tallinna Linnavalitsus, et leevendada autode valvamist ja tõhustada kuritegevusevastast võitlust. Autoparklas ei ole kunagi kasutatud ebaseaduslikult ja omavoliliselt elektrienergiat ning see poleks olnud ka võimalik, sest kontroll juhatuse poolt oli range. Elektritarbimine parklas kuulus lahutamatu osana 19.11.2002 lepingu juurde, vastasel korral ei oleks saanud lepingut täita. Kõik elektrialased küsimused lahendas lepingu sõlminud 4

(6)2-3/762/05 juhatus ja tema näpunäidetel koostati kogu dokumentatsioon, mis on esitatud ka kohtule. Kõik laabus alates parkla loomisest kuni 17.06.2004, mil ühistus korraldati salaja ebaseaduslik üldkoosolek ja valiti uus juhatus. 08.12.2004 kl 12.30 lülitasid A. P. ja P. P. parklast voolu välja ilma põhjenduste ja läbirääkimisteta ning tegelikke töötingimusi arvestamata.
  1. c)Põhilepingu sõlmimisel 19.11.2002 juhatuse esimees P. P. selgitas, et neil on õigus väljaspool põhitegevust müüa elektrienergiat temale kuuluva või tervikuna tema valduses oleva ehitise või kinnisasja piires isikutele, kes seaduslikul alusel seda ehitist või kinnisasja kasutavad oma ülesannete täitmiseks ühistu ees. Juhatuse esimees selgitas, et tasuta valveteenuse osutamine parklale kätkeb endas ka garaažibokside ehituse kasutamist igal ajal (sisenemine valveruumi, kontrollsissesõidud koridorides, ühtse territooriumi ülevaatused jne). Selleks anti kolmandale isikule ka võtmed. 19.11.2002 sõlmitud lepingutesse ei ole keegi parandusi teinud.
  2. d)Ühistu müüb mitmeid kordi suuremas koguses elektrienergiat kõrval asetsevale autokummi töökojale, mis ei asu ühistu territooriumil. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks korrata halduskohtu otsuse põhjendusi, tuginedes TsMS § 330 lõikele 5. Vastuseks apellandi väidetele märgib kohus järgmist. 11. Apellandi väide, et tema ja kolmanda isiku vahel puudus nõuetekohane leping elektrienergia müügiks, ei ole põhjendatud. Halduskohus leidis õigesti, et 19.11.2002 sõlmitud maa tasuta kasutamise leping (hk tl 26-28) ja selle lisa (hk tl 89) näevad ette apellandi poolt elektrienergia kasutamise võimaldamise kolmandale isikule, kes tasub selle eest apellandile. Kolmas isik võib oma vahenditega ühendada parkimisplatsi elektrisüsteemi apellandi võrku ja peab tagama elektritarbimise ohutuse. Vastustaja märgib õigesti, et

§ 83lg 2 sätestab selle seaduse nõuded lepingule mittekohustuslikuna.

Apellandi väited lepingu tegelikkusele mittevastavuse kohta on paljasõnalised. Halduskohus jättis need põhjendatult tähelepanuta. 12. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustajaga, et kaebuse esitaja väide võrguühenduse nõuetele mittevastavuse kohta on paljasõnaline ja vastuolus tõenditega. Halduskohus on õigesti hinnanud tõendeid, et võrguühendus viidi läbi nõuetekohaselt. Sellist järeldust kinnitavad 27.12.2003 koostatud akt ühistu elektrikilbist parklale kuuluva elektritoite kaabli ühendamise kohta (tl 70), 29.12.2003 teatis-akt kontrolli teostamise kohta (tl 71) ja AS * 15.11.2004 õiend kontrollmõõtmiste ja elektriarvestite ühendusskeemide kontrolli kohta (tl 72). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et apellandi esitatud dokumendid elektriseadmete ebarahuldava tehnilise seisukorra tõendamiseks ei ole piisavad, sest esitatud fotodelt ei ole võimalik näha elektrisüsteemi nõuetele mittevastavust ning 20.09.2004 akt (tl 37) ei ole koostatud nõuetekohaselt ja tuleb jätta seetõttu kõrvale. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 16.06.2003 määrusega nr 107 kehtestatud „Omavoliliselt kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning omavoliliselt kasutatud elektrienergia maksumuse määramise korra“ kohaldamisala ei saa määratleda kitsalt korra § 1 kaudu. Korra § 2 sätestab, et elektrienergia omavolilise kasutamise tuvastamisel koostab ettevõtja esindaja akti omavolilise tarbija või tema esindaja juuresolekul. Kui omavoliline tarbija või tema esindaja ei viibi akti koostamise juures või keeldub aktile allakirjutamisest, koostatakse akt erapooletu tunnistaja juuresolekul. Korra järgmised sätted kehtestavad nõuded akti koostamisele ja selle sisule. Nimetatud kord on kehtestatud

(6)2-3/762/05 § 68 lg 3 alusel, mis sätestab, et omavoliliselt kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning omavoliliselt kasutatud elektrienergia maksumuse määramise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister. Apellandi väitel kasutas kolmas isik elektrienergiat ja võrguteenust omavoliliselt.

ei sätesta teistsugust korda omavolilise tarbimise kindlakstegemiseks. Ringkonnakohus leiab, et omavolilise tarbimise kindlakstegemine on võimalik üksnes omavolilise elektrienergia koguse ja võrguteenuse mahu kindlakstegemise kaudu. Korra § 2 on kooskõlas korra andmise aluseks oleva

§ 68lõikega 3.

Ei ole võimalik tuvastada omavolilist tarbimist, tegemata seejuures kindlaks selle kogust ja mahtu. Vastasel korral oleks võimalik tuvastada, et omavoliliselt on elektrienergiat tarbitud, kuid selliselt tarbitud energia kogus puudub.

  1. Apellant leiab, et kolmanda isiku võlgnevus ei olnud võrguühenduse katkestamisel keskse tähtsusega. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus hindas õigesti ka võlgnevuse olemasolu, sest kaebuses on nimetatud asjaolule tähelepanu pööratud ning võlgnevuse korral võib võrguühenduse katkestamine olla õiguspärane. Seetõttu on võlgnevuse puudumise tuvastamine vajalik vaidlustatud haldusaktide õiguspärasuse hindamiseks.
  2. Apellandi väitel ei tohtinud ta võrguteenust osutada, sest tal puudus haldusaktide andmise ajal kehtinud

§ 22lõikes 1 nõutud tegevusluba elektrienergia müügiks.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustajaga, et haldusaktide andmise ajal oli

muudatus, mis lubas müüja valduses oleva kinnisasja piires elektrienergiat müüa ilma tegevusloata isikutele, kes seaduslikul alusel seda ehitist või kinnisasja kasutavad, Riigi Teatajas avaldatud ning pidi jõustuma 10 päeva pärast. Sellises olukorras oli menetlusökonoomika põhimõttega kooskõlas kohustada apellanti võrguühendus taastama . Tegevusloa nõude kehtimise ajal oleks aga pärast selliste haldusaktide andmist olnud õigusvastane ETI poolt kaebuse esitajalt tegevusloa nõudmine või selle puudumise eest karistamine. Silvia Truman Ruth Virkus Oliver Kask 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.