) § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruandega on leidnud tõendamist, et võlgnikul puuduvad vara ja vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks ning puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Nimetatud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse töötasu ja vajalike kulutuste väljamõistuseks.
lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu suurus on põhjendatud 7000 krooni ulatuses. Ajutise halduri tehtud vajalike kulutuste suurus on põhjendatud täies ulatuses s.o. 870 krooni.
§-st 11 tuleneb, et üldjuhul tasutakse ajutisele haldurile pankrotivara arvelt või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud vastavate summade arvelt. Kui pankrotimenetlus algatatakse mitte võlausaldaja vaid võlgniku avalduse alusel, siis ei näe pankrotiseadus ette võimalust kohustada võlgnikku või võlgniku seaduslikku esindajat tegema kohtu deposiiti ettemaksu pankrotimenetluse kulude katteks OÜ-l MKMI (likvideerimisel) rahalised vahendid puuduvad. Seega puuduvad hetkel võimalused tasuda ajutisele haldurile tema poolt kohtu määramisel tehtud töö eest pankrotivara arvelt. 2
lg 1 kohaselt on kohus kohustatud pankrotimenetluse algatamisel nimetama ka ajutise pankrotihalduri.
Kohus leiab, et ajutise halduri tegevusega seotud kulud tuleb lugeda kohtukuludeks.
lg 2 sätestab ajutise halduri kohustused, milleks on võlgniku varade ja kohustuste välja selgitamine ja hinnangu andmine võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Seega on võimalik ajutist haldurit käsitleda eksperdina, kelle arvamus on kohtule oluline võlgniku maksevõimele hinnangu andmisel. Nii ekspert kui ka ajutine haldur tegutsevad kohtu määruse alusel.
MS) sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. TsMS § 52 kohaselt on asja läbivaatamiskuludeks ka eksperditasu. TsMS § 55 lg 1 kohaselt maksab eksperdile pärast tema kohustuste täitmist tasu välja kohus sõltumata, kas pooled on kulud ette tasunud või kas need on pooltelt sisse nõutud. Järgides võrdse kohtlemise põhimõtet ja tagamaks
§-s 23 sätestatud ajutise halduri tasu saamise õiguse realiseerimist, peab analoogselt eksperdiga ajutisele haldurile tasu välja maksma kohus, sõltumata sellest, kas seda tasu on võimalik võlgnikult sisse nõuda. Seega tuleb ajutise halduri tasu summas 7000 krooni (bruto) ja hüvitus kulutuste katteks summas 870 krooni välja mõista riigilt ja välja maksa Ida-Viru Maakohtu kaudu. /allkiri/ Peeter Pällin Kohtunik Kohtunik /Allkiri/ ÄRAKIRI ÕIGE 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.