) §413 lg 4 alusel liiklusalaste nõuete rikkumise eest
lg 2 järgi 6 kuuks ja ARK Tallinna büroo juhataja 22.06.2004 otsusega nr 5517 peatati A.T.’i mootorsõiduki juhtimisõigus 2 liiklusseaduse (
) §413 lg 8 alusel
lg 3 rikkumise eest, võttes aluseks varasemad kehtivad karistused
lg 2 järgi, 24 kuuks.
lg 9 alusel liideti ARK Tallinna büroo eelneva 11.05.2004 peatamisotsusega nr 3970 määratud juhtimisõiguse peatamise tähtaja kandmata osa 5 kuud ja 18 päeva. Juhtimisõiguse peatamise tähtaeg lõpeb otsuse nr 5517 kohaselt 10.11.2006. Kaebuse motiivid ja nõue Kaebuse esitaja leiab, et vaidlustatav juhtimisõiguse peatamise otsus nr 5517 ei ole seaduslik, kuna puudusid õiguslikud eeldused
lg 8 kohaldamiseks.
lg 8 kohaselt peatab juhiloa väljaandnud asutus juhtimisõiguse 24 kuuks, kui isik on rikkunud neljandat või enamat korda liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõudeid, mille rikkumise eest on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine, ning karistusandmed eelmiste rikkumiste kohta ei ole karistusregistrist kustutatud.
lg 8 kohaldamiseks tuleb tuvastada, kas isikut on karistatud vähemalt nelja sellise rikkumise eest, mille eest saab juhtimisõiguse peatada. Kaebajat on alates 28.06.2003 liiklusalaste õigusaktide nõuete rikkumise eest karistatud kokku 4-l korral. Rikkumiste kronoloogia on järgmine: 1) 28.06.2003 -
lg 2 kohane väärtegu (karistus määratud 28.06.2003, jõustunud 14.07.2003).
ei näe ette võimalust peatada isiku juhtimisõigust esmakordse
lõikes 2 sätestatud väärteo eest; 2) 15.07.2003 -
lg 2 kohane väärtegu (karistus määratud 15.07.2003, jõustunud 31.07.2003).
lg 2 näeb ette juhtimisõiguse peatamise üheks kuuks, kui isikut on teistkordselt karistatud
lõikes 2 sätestatud väärteo eest; 3) 20.04.2004 -
lg 2 kohane väärtegu (karistus määratud 20.04.2004, jõustunud 06.05.2004).
lg 4 näeb ette juhtimisõiguse peatamise kuueks kuuks, kui isikut on kolmandat korda karistatud
lõikes 2 sätestatud väärteo eest; 4) 01.05.2004 -
Esitatud loetelust nähtub, et kaebuse esitajal on küll kokku neli väärtegu, kuid nende hulgas kolm sellist väärtegu, mille eest on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine. Seetõttu on ebaõige
2. Kaebaja möönab samas, et
Norm, mis erinevaid tõlgendusviise rakendades viib erineva järelmini normi sisu ja tähenduses suhtes, on ebaselge. Õiguse üldpõhimõtte kohaselt ei tohi ebaselget normi rakendada isiku kahjuks. Kuna käesoleval juhul on vaidlustatava otsuse tegemise aluseks olnud
lg 8, mida on rakendatud kaebaja kahjuks, peatades tema juhtimisõiguse 24 kuuks, palub kaebuse esitaja tulenevalt eeltoodust tunnistada ARK Tallinna büroo 22.06.2004 otsus nr 5517 õigusevastaseks ja tuvastada selle tühisus. 3. Kaebuse esitaja vaidlustas esialgselt ARK Tallinna büroo juhataja 11.05.2004 otsuse nr 3970 ja ARK Tallinna büroo juhataja 22.06.2004 otsuse nr 5517 ka nende vastuolu tõttu sama teo eest kahekordse karistamise keelu (ne bis in idem) põhimõttega, kuna tegemist on ühe ja sama väärteo eest kahe karistusliku sanktsiooni – rahatrahvi ja juhtimisõiguse peatamise kohaldamisega. 3 Vastustaja seisukoht ARK ei nõustu kaebusega ning peab seda alusetuks.
lg 3 kohaselt on juhtimisõiguse peatamise aluseks jõustunud karistamisotsus väärteomenetluses. Vastavalt
lõikele 10 vormistatakse juhtimisõiguse peatamine loa väljaandnud asutuse otsusega kolme päeva jooksul, arvates jõustunud karistamisotsuse saamisest. Seega toimub juhtimisõiguse peatamine
Vastustaja ei nõustu kaebajapoolse
lõike 8 tõlgendusega ning leiab, et liiklusalaste õigusaktide rikkumise korral (neljandat korda) tuleb
Samale seisukohale on asunud ka õiguskantsler oma 18.07.2005 kirjas nr 16-4/05003/0503971 Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele. Korduvate rikkumiste korral, olenemata nende iseloomust, on tegemist süstemaatilise rikkujaga, kes oma käitumisega näitab üleolevat suhtumist kaasliiklejatesse ning demonstreerib ilmekalt seadusele allumatust. Seega, alates neljandast rikkumisest, ei ole isegi oluline
toodud rikkumiste samaliigilisus, vaid kogum 4-st rikkumisest, mis võib koosneda nii ühesugustest kui erinevatest rikkumistest, mille korral rakendub haldustõkendina
Kuigi
lõigete 2 ja 3 esmakordne rikkumine ei ole eraldiseisvana rikkumiseks, mille eest on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine, siis kogumis teiste (korduvate) rikkumistega tuleb seda sunnivahendi kohaldamisel arvestada. Esimene rikkumine tuleb arvesse nii
Seega ei ole mingit mõistlikku põhjust, miks see ei peaks arvesse tulema
Vastustaja palub jätta A.T.i kaebus rahuldamata. Kohtu põhjendused ja otsus 1. Vaidlusaluse ARK Tallinna büroo 22.06.2004 otsuse nr 5517 tegemise ajal kehtinud
lg 8 kohaselt peatab juhiloa väljaandnud asutus juhtimisõiguse 24 kuuks, kui isik on rikkunud neljandat või enamat korda liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõudeid, mille rikkumise eest on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine, ning karistusandmed eelmiste rikkumiste kohta ei ole karistusregistrist kustutatud. Kaebuse esitajat on karistatud
lõike 2 rikkumise eest kolmel ja
Kohus nõustub kaebaja seisukohaga, et
lõike 2 esmakordset rikkumist, st mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamist 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis, ei saa käsitleda liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumisena, millal on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine.
lg 8 sõnastusest tuleneb, et selle sätte kohaldamiseks omab tähendust mitte liiklusalaste rikkumiste eest määratud karistuste üldine arv, vaid selliste konkreetsete rikkumiste arv, mille puhul on võimalik juhtimisõigust peatada. See tähendab, et
lg 8 rakendatakse juhul, kui isikul on neli või enam kehtivat karistust selliste liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumise eest, mille eest on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine. Kaebuse esitajal on selliseid rikkumisi kolm (15.07.2003, 20.04.2004 ja 01.05.2004 toimepandud rikkumised). Seadusandja ei ole pidanud vajalikuks juhtimisõiguse peatamist
Seetõttu ei saa kaebuse esitaja poolt 4 28.06.2003 toime pandud
lõike 2 rikkumise eest määratud ja 14.07.2003 jõustunud karistust arvestada, sest selle rikkumise eest ei olnud võimalik juhtimisõigust peatada. Kuna kaebuse esitajal oli kolm sellist rikkumist, mille eest on seadusandja ette näinud juhtimisõiguse peatamise, puudus ARK-l alus
2. Ebaõige ja liiklusseadusega vastuolus on ARK-i seisukoht, et rikkumiste kordade arvestamisel
lg 8 mõistes on kõik
äratoodud rikkumised (§7419, §7420 , §7421, §7430 , §7431, §745, §7422 lg 2 ja lg 3, §7433 , §7435 , §7417 ) sellised rikkumised, mille eest on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine. Juhtimisõiguse peatamine on eelpoolnimetatud sätetest ette nähtud
Ülejäänud juhtudel ei too esmakordne rikkumine kaasa juhtimisõiguse peatamist. Ka
lõige 2 ei ole säte, mille puhul kohe kaasneks võimalus kohaldada juhtimisõiguse peatamist. Seega ei saa esmakordse
lg 2 rikkumise korral rääkida liiklusseaduse sättest, mille puhul on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine. 3. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et vaidlustatava ARK Tallinna büroo 22.06.2004 otsuse nr 5517 õiguslikuks aluseks oleva
lg 8 kohaldamine nõudis neljandat või enamat korda liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumist, mille eest on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine. Kuna A.T.il oli otsuse tegemise ajal kolm sellist liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumist, mis said olla aluseks juhtimisõiguse peatamisele, on ARK Tallinna büroo 22.06.2004 juhtimisõiguse peatamise otsus nr 5517 õigusvastane ja tühine. A.T.i kaebus kuulub selles osas rahuldamisele. 4. Kohus nõustub kaebaja seisukohaga, et norm, mis erinevaid tõlgendusviise rakendades viib erineva järelmini normi sisu ja tähenduses suhtes, on ebaselge. Ebaselge õigusnorm on vastuolus õigusselguse ja õiguskindluse põhimõtetega ning seda ei tohi rakendada isiku kahjuks. Kuna käesoleval juhul on vaidlustatava otsuse tegemise aluseks olnud ebaselget õigusnormi -
lg 8, mida on võimalik grammatilist ja süstemaatilist tõlgendusviisi kasutades tõlgendada erinevalt, rakendatud kaebaja kahjuks, peatades tema juhtimisõiguse 24 kuuks, siis on ARK Tallinna büroo 22.06.2004 otsus nr 5517 ka sellest asjaolust tulenevalt õigusevastane. 5. Vastavalt enne 01.10.2005 kehtinud
lg 4 peatab juhiloa väljaandnud asutus juhtimisõiguse 6 kuuks, kui isikut on kolmandat korda karistatud liiklusseaduse §745 või §7422 lõike 2 või 3 rikkumise eest ja selle kohta on jõustunud otsus ning karistusandmed eelmise karistuse kohta käesolevas lõikes loetletud paragrahvide rikkumise eest ei ole karistusregistrist kustutatud. ARK Tallinna büroo juhataja 11.05.2004 otsuse nr 3970 tegemise ajal oli kaebuse esitajal kolm kehtivat karistust
Seega oli juhtimisõiguse peatamine
lg 4 alusel põhjendatud ning ARK Tallinna büroo juhataja 11.05.2004 otsus nr 3970 õiguspärane ja seaduslik. 6. Otsus ei ole õigusevastane ka teistkordse karistamise keelu (põhiseaduse §23 kolmas lõige) rikkumise tõttu, kuna Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on oma 27.06.2005 otsuses nr 3-4-1-2-05 leidnud, et
A.T.i kaebus tuleb nimetatud otsuse õigusvastaseks tunnistamise nõudes jätta rahuldamata. Sirje Tromp kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.