KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus: Kohtunik: Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number: Haldusasi: Kohtuistungi toimumise aeg: Kohtuistungil osalejad: RESOLUTSIOON Tallinna Halduskohus Sirje

) §156 kohaselt on seadusjärgseks kinnisasja kitsenduseks ka see, kui kinnisasjal paiknev tee on naaberkinnistu omanikule vajalik juurdepääsuks avalikult kasutatavale teele. Kaebaja kinnistule viiv teelõik asub G.K.le erastatud maal. Nimetatud teelõik on ehitatud 1936.a. eesmärgiga tagada avalikult kasutatavalt teelt juurdepääs kaebaja kinnistule. G.K.le kuuluvad hooned erastataval maal on ehitatud hiljem ja kaebaja kinnistule juurdepääsuks ehitatud teelõigu kõrvale. Kernu Vallavalitsus moodustas Lahe katastriüksuse vale kaardimaterjali alusel, millelt nähtub, et G.K.le erastataval maal olev teelõik lõpeb sellel kinnistul, tegelikult lõpeb teelõik aga kaebaja kinnistul. Tuginedes ebaõigetele andmetele, ei saanud kohalik omavalitsus õigesti teostada kaalutlusõigust ega arvestada G.K.le maa ostueesõigusega erastamisel kaebaja kui naaberkinnistu omaniku õigustega. Kaebuse esitaja leiab, et peale maa kinnistamist võib kolmas isik võib hakata temale tegema takistusi naaberkinnistule jääva teelõigu kasutamisel, mis rikub kaebuse esitaja õigusi. Kuna katastriüksuse moodustamisel on rikutud menetluskorda (kaebajat kui piirinaabrit ei ole kutsutud piiride kättenäitamise juurde) ja katastriüksuse moodustamine on toimunud naaberkinnistu õigusi rikkuva ja piirava katastriüksuse plaani alusel, siis palub kaebuse esitaja vaidlustatavad haldusaktid - Kernu Vallavalitsuse 01.10.2001 korralduse nr 597 ja 23.09.2002 korralduse nr 383 ning Harju maavanema 04.12.2002 korralduse nr 2573-k tühistada. Vastustajate seisukohad I. Kernu Vallavalitsus kaebusega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu. Kaebaja on ostueesõigusega erastanud maareformi seaduse (MaaRS) §22 lg 1 alusel talle Kernu vallas Mõnuste külas kuuluva elamu (Vallaotsa talu) juurde 2,38 ha maad. 08.12.97 esitatud maa ostueesõigusega erastamise avaldusel on kaebaja märkinud, et soovib erastada maad suurusega 2,5 ha. Seega on kaebaja saanud maad erastada soovitud ulatuses. Maa on kinnistatud. Kernu Vallavalitsus ei ole rikkunud mingeid menetlusnorme, jättes vaidlustatavad korraldused kaebajale teatavaks tegemata. Haldusorganil on kohustus teha haldusakt teatavaks üksnes menetlusosalisele. Kuna kõnealused haldusaktid kaebaja õigusi ega kohustusi ei puudutanud, siis ei olnud ta ka nende suhtes menetlusosaliseks. 3 Eksitavad on kaebuse esitaja väited, nagu ei oleks teda teavitatud tema maatüki kõrvale moodustatud katastriüksusest. Nii kaebaja kui ka G.K. poolt erastamisele kuuluvad katastriüksused moodustati Kernu Vallavolikogu 28.06.2001 määrusega nr 13 kinnitatud Kustja maakorralduspiirkonna ümberkruntimiskava alusel. Kuigi kaebaja seda oma kaebuses ei nimeta, ei saanud nimetatud asjaolu talle teadmata olla. 06.12.99 saatis Kernu Vallavalitsus kõigile Kustja maakorralduspiirkonna osalistele, sh kaebuse esitajale ja G.K.le teate maakorralduse läbiviimise kohta. Ajavahemikul 20.12.99 – 20.01.00 on nii kaebaja kui ka G.K. kirjutanud alla Maa-ametile saadetud ühistaotlusele, milles palutakse maakorralduse läbiviimiseks toetusraha. 14.05.2001 on maakorralduse osaline J.A.a andnud allkirja, mille kohaselt on nõustunud ümberkruntimiskaval olevate piiridega. 24.05.-06.06.2001 toimus Kustja maakorralduspiirkonna ümberkruntimiskava avalik väljapanek Kernu vallamajas. 03.07.2001 saatis vallavalitsus kõigile maakorralduspiirkonna osalistele Kernu Vallavolikogu 28.06.2001 määruse nr 13 „Kustja maakorralduskava kinnitamine“. Vallaotsa katastriüksuse piirid on kaebuse esitajale looduses kätte näidatud ja selle kohta on koostatud piiriprotokoll 18.09.2001. Sellel on kaebuse esitaja allkiri. Katastriüksuse piir on ühtlasi ka antud katastriüksuse ja külgneva(te) katastriüksus(t)e vaheline piir. Vallavalitsus on seisukohal, et juhtudel, mil katastriüksuse moodustamine toimub ümberkruntimiskava alusel ja maa ostueesõigusega erastamise õigustatud subjektile on talle erastamisele kuuluva katastriüksuse piirid looduses kätte näidatud, ei ole tema kutsumine piirneva katastriüksuse piiride kättenäitamise (piiriprotokolli koostamise) juurde enam vajalik. Seetõttu ei kutsutud ka kaebuse esitajat 17.09.2001 Lahe katastriüksuse piiride kättenäitamise ja piiriprotokolli koostamise juurde. Kui kohus leiab, et kaebaja kaasamata jätmise näol oli tegemist maakatastriseaduse §20 lõikes 51 ja tol ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 05.01.99 määrusega nr 7 kinnitatud Katastrimõõdistamise korra punktis 32 sisalduva menetlusnormi rikkumisega, siis ei ole antud juhul tegemist rikkumisega, mis oleks viinud asja ebaõigele otsustamisele. Seega ei saa nimetatud rikkumine kaasa tuua vaidlustatavate haldusaktide tühistamist. Samasisulised haldusaktid oleks antud ka siis, kui kaebuse esitaja oleks olnud kutsutud piiriprotokolli koostamise juurde ja ta oleks ära kuulatud. Maakorralduse osaliste J.A.a ja G.K. vahel ei ole tekkinud arusaamatusi maakorraldustoimingute läbiviimisel. Ümberkruntimiskavast nähtusid ka G.K.le erastamisele kuuluva tulevase Lahe katastriüksuse piirid ja asjaolu, et just nimelt üle selle kinnisasja hakkab kulgema juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt kaebuse esitaja kinnisasjale. Seega ei saanud vaidlustatavate korralduste sisu olla kaebuse esitajale mingiks üllatuseks. Teades, et vallavalitsus moodustas Vallaotsa katastriüksuse ja nõustus selle erastamisega kaebuse esitajale, pidi kaebuse esitaja aru saama, et samuti moodustatakse ka naabruses asuv Lahe katastriüksus ja nõustutakse selle erastamisega G.K.le. Kui kaebaja leidis, et Lahe katastriüksuse erastamist puudutavad haldusaktid võivad rikkuda tema õigusi ja ta soovib neid vaidlustada, pidanuks ta ise mõistliku aja jooksul astuma kohaseid samme selleks, et nendega kohalikus omavalitsuses tutvuda. Maa ostueesõigusega erastamise korra p 13 kohaselt peab vallavalitsus selgitama välja erastatava maaga seonduvad seadusjärgsed kitsendused.

§156

lg 1 kohaselt on juurdepääsu oma kinnisasjale õigustatud nõudma kinnistu omanik, kellel puudub oma kinnistule juurdepääs avalikult teelt. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel, selle puudumise korral aga kohus. Haldusorgan seda otsustada ei saa. Vallavalitsuse korralduses saavad olla märgitud vaid avalik-õiguslikud, mitte aga eraõiguslikud seadusjärgsed kitsendused.

§156lg 1 märgitud kitsendus on eraõiguslik seadusjärgne kitsendus.

Seega puudus Kernu Vallavalitsusel õiguslik alus panna maa 4 erastajale G.K.le maa erastamise tingimusena kohustust tagada avalikult teelt, so KernuRiisipere maanteelt juurdepääs Vallaotsa maaüksusele. Asjaolu, et katastriüksuse plaanilt nähtub, nagu lõpeks tee, mida mööda pääseb Vallaotsa katastriüksusele, Lahe maaüksusel, ei saa põhjustada kaebuse esitaja õiguste rikkumist. Kui tegemist on ainsa juurdepääsuga avalikult teelt Vallaotsa kinnistule, siis on selle sulgemine ükskõik kelle poolt käsitletav valduse rikkumisena ja Vallaotsa kinnistu omanikul oleks sel juhul õigus

§43alusel nõuda valduse kohtulikku kaitset.

Siinjuures ei oma tähtsust, kas tee on kantud kaardile või mitte. Samuti ei oma tähtsust see, kellele kuulub maa, millel asuv Vallaotsa kinnistule viiv tee (kas eraisikule, vallale või riigile). G.K. esitas avalduse 46 ha suuruse maa ostueesõigusega erastamiseks talle kuuluvate hoonete juurde 22.12.

1. Avaldus on järjekorranumbri 166 all registreeritud Kernu valla maa ostueesõigusega erastamise avalduste registreerimise raamatus. II. Harju maavanem vaidleb samuti kaebusele vastu motiividel, mis põhiosas kattuvad Kernu Vallavalitsuse seisukohtades esitatuga. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks neid korrata. Mõlemad vastustajad paluvad jätta J.A.a kaebus rahuldamata. Kolmanda isiku seisukoht Kolmanda isiku väitel on naaberkinnistu omaniku kaebus talle üllatuseks, kuna mingeid arusaamatusi ega probleeme tee kasutamisel ei ole olnud. Naabril on lumesahk ja vajaduse korral on ta teed puhastanud. Katastriüksuse plaanil on tee tõepoolest märgitud kuni õuealani, kuid tegelikkuses kulgeb tee naaberkinnistule. Teist juurdepääsu avalikult kasutatavalt teelt naabril oma kinnistule ei ole. Kolmanda isiku kinnituse kohaselt ei ole tal mingit kavatsust ka pärast seda, kui maa on kinnistusse kantud, hakata tegema naabrile takistusi tee kasutamisel oma kinnistule pääsemiseks. Kohtu põhjendused ja otsus
2. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §7 lg 1 halduskohtusse pöördumise aluseks on kaebaja õiguste tegelik või väidetav rikkumine. Seega peab halduskohus peab tuvastama, kas ja kuidas kaevatavad haldusaktid rikuvad kaebuse esitaja õigusi. Kaebuse esitaja on ostueesõigusega erastanud MaaRS §22 lg 1 alusel talle Kernu vallas Mõnuste külas kuuluva elamu (Vallaotsa talu) juurde 2,38 ha maad. Erastatud maa suurus on vastavuses kaebaja poolt 08.12.97 esitatud maa ostueesõigusega erastamise avaldusel märgitud soovitava maa suurusega (2,5 ha). Kaebajale maa erastamise olulised tingimused on fikseeritud Kernu Vallavalitsuse 05.08.2002 korralduses nr 307, mida kaebuse esitaja pole vaidlustanud. Eesti Vabariigi ja J.A.a vahel on 06.11.2002 sõlmitud maa ostu-müügileping ja 17.02.2003 on kaebaja kantud kinnistusse Vallaotsa katastriüksuse omanikuna. Vallaotsa katastriüksuse moodustamine on toimunud Kernu Vallavolikogu 28.06.2001 määrusega nr 13 kinnitatud maakorralduskava alusel. Nimetatud maakorralduskava osalised olid nii kaebuse esitaja kui ka kolmas isik G.K.. 14.05.2001 on kaebuse esitaja maakorralduse osalisena tutvunud ümberkruntimiskaval olevate piiridega ning nõustunud nendega, kinnitades seda oma allkirjaga. Kaebuse esitajale kui maa ostueesõigusega erastamise õigustatud subjektile on erastamisele kuuluva katastriüksuse piirid ka looduses kätte näidatud ning selle kohta on 18.09.2001 koostatud piiriprotokoll. Kaebuse esitaja ei ole vaidlustanud ühtegi vallavalitsuse toimingut ega haldusakti, mis oleks seotud temale maa ostueesõigusega erastamise protsessiga, ega väitnud, et tema õigusi on selle protsessi käigus rikutud. 5
3. Kaebaja õigusi ei saa rikkuda tema kaasamata jätmine kolmandale isikule G.K.le erastamisele kuulunud katastriüksuse piiride looduses kättenäitamise ja piiriprotokolli koostamise juurde. Vabariigi Valitsuse 05.01.99 määruse nr 7 „Katastrimõõdistamise korra kinnitamine“ punkti 32 kohaselt moodustatava katastriüksuse piiride maastikul tähistamise, kättenäitamise ja piirimärkide alalhoiukohustuse teatavakstegemise kohta koostatakse piiriprotokoll, millele kirjutavad alla maamõõtja ja õigustatud isik (tagastamise või ostueesõigusega erastamise õigustatud subjekt, maa riigi omandisse jätmise või munitsipaliseerimise taotleja, maaomanik), kelle omandisse moodustatav katastriüksus antakse või kelle omandis moodustatav katastriüksus on, ning kohaliku omavalitsuse esindaja. Piiriprotokolli koostamise juurde tuleb kutsuda maa tagastamise või ostueesõigusega erastamise õigustatud subjekt, kui katastriüksus moodustatakse maal, mille osas esitatud tagastamise või ostueesõigusega erastamise avaldus on lahendamata. Kui varem mõõdistatud piirneva katastriüksuse piirile paigaldatakse uusi piirimärke või kui piirnev katastriüksus on moodustatud plaani- ja kaardimaterjali alusel, kutsutakse piiriprotokolli koostamise juurde ka piirinaabrid. Käesoleval juhul ei esinenud asjaolusid, mis tulenevalt eelpoolnimetatud määrusest oleks tinginud kaebaja kui piirinaabri kaasamise piiriprotokolli koostamise juurde. Õige on ka Kernu Vallavalitsuse seisukoht, et isegi juhul, kui vald oleks olnud kohustatud kaebuse esitaja kui piirinaabri kaasama ja oleks tema kaasamata jätmisega rikkunud kehtivat menetluskorda, ei saaks nimetatud asjaolu olla kaebaja poolt vaidlustatavate haldusaktide tühistamise aluseks, kuna menetlusnormi oluline rikkumine võib kaasa tuua haldusakti tühistamise vaid juhul, kui selline rikkumine viis või võis viia asja ebaõigele otsustamisele. Käesoleval juhul ei ole esitatud ühtki tõendit selle kohta, et kaebaja kaasamise korral Lahe katastriüksuse piiride kättenäitamisele ja piiriprotokolli koostamisele oleks vallavalitsus võtnud vastu teistsuguse sisuga haldusaktid.
4. Kaebuse esitaja õigusi ei saa rikkuda ka asjaolu, et juurdepääsutee avalikult kasutatavalt teelt tema omandis olevale kinnistule kulgeb üle kolmanda isiku G.K. omandis oleva kinnistu. Esiteks ei ole kaebuse esitaja väitnud, et kolmas isik on mingil viisil teinud temale takistusi tee kasutamisel või seoses nimetatud teega muul viisil rikkunud tema õigusi. Ka kolmas isik kinnitab, et mingeid arusaamatusi naabrite vahel seoses kõnealuse tee kasutamisega ei ole esinenud. Kaebaja väidetavat ebakindlust tuleviku suhtes ja oletusi, et naaber võib edaspidi hakata tegema takistusi tee kasutamisel, ei saa käsitleda kaebaja õiguste rikkumisena. Õiguste rikkumine peab olema tegelik või väidetav, mitte oletuslik. Kaebajal on õigus nõuda juurdepääsu oma kinnistule üle võõra kinnisasja sõltumata sellest, kelle omandis see kinnisasi on (kas kolmanda isiku, valla või riigi omandis).

§156

lg 1 kohaselt on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Asjaolu, kas tee, mida mööda pääseb kaebuse esitaja kinnistule, on kantud Lahe katastriüksuse plaanile tervikuna või osaliselt, ei saa mõjutada kaebuse esitaja õigusi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesoleval juhul ei ole tõendamist leidnud kaebuse esitaja J.A.a õiguste rikkumine, mis on kaebeõiguse aluseks vastavalt HKMS §7 lg 1. Kuna kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi ei ole vaidlustatavate haldusaktidega rikutud, siis jätab 6 kohus kaebuse rahuldamata, kontrollimata ja hinnangut kaevatavatele haldusaktidele. Sirje Tromp kohtunik andmata seejuures sisulist õiguslikku