) § 8 lg-le 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist.
lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
lg 1 sätestab, et leppetrahvi kokkuleppimisel kohustuse rikkumise puhuks võib kahjustatud lepingupool lisaks leppetrahvile nõuda ka kohustuse täitmist. TsMS § 168 lg 1 p 1 sätestab, et kohus võib omal algatusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega põhjendatud õiguslikul alusel, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud. 2/1-500/05/05 AS Hansa Liising Eesti, hageja ja kostja sõlmisid 15.05.2001 Ego järelmaksukaardi kasutamise lepingu, mille alusel hageja andis kostja kasutusse Ego järelmaksukaardi krediidilimiidiga 7 000 krooni, püsimaksega 350 krooni kalendrikuus. 23.12.2003 AS-i Hansa Liising Eesti ja AS-i Hansapank vahel sõlmitud lepingu punkt 1 kohaselt andis AS Hansa Liising Eesti AS-ile Hansapank üle kõik õigused ja kohustused, mis tulenevad 01.01.2004 seisuga kehtivatest Ego järelmaksukaardi kasutamise lepingutest. Vastavalt lepingule arvestab hageja kasutatud krediidilimiidi eest igapäevaselt intressi, mille määr on 20% aastas. Lepingu kohaselt kohustus kostja tagama iga kuu 10. kuupäeval püsimakse debiteerimiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu oma arvelduskontol. 10.06.2004 alates ei ole kostja püsimakseid tasunud. Peale nimetatud kuupäeva on kostja tasunud ebakorrapäraseid makseid kogusummas 500 krooni. Kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt ja kohaselt, saatis hageja 29.12.2004 kostjale Ego järelmaksukaardi kasutamise lepingu ülesütlemise teatise. Kostja võlgnevust ei tasunud ja hageja lõpetas kostjaga lepingu. Vastavalt hageja hinnakirjale 2 on hagejal õigus nõuda leppetrahvi 50 krooni 35 päeva võlgnevuses olevalt kliendilt. Juhul, kui hageja ütleb kostjapoolse lepingu rikkumise korral lepingu üles, on hagejal õigus nõuda leppetrahvi suuruses 2% võlasummalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni. Hagi esitamise seisuga on kostja võlgnevus hageja ees 1 898.15 krooni. Vaatamata hageja korduvatele meeldetuletustele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Seega on hageja nõue põhjendatud ja hagiavaldus tuleb rahuldada. Asjas võib teha tagaseljaotsuse. TsMS § 60 lg 1 alusel tuleb kohtukuludena kostjalt välja mõista 140 krooni riigilõiv hageja kasuks. Merike Varusk Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.