ÄRAKIRI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-486/04 Otsuse tegemise aeg ja koht 10. detsember 2004, Jõhvi Kohus Ida-Viru Maakohus Kohtunik Peeter Pällin Kohtuasi N A hagi R A vastu alae

) § 60 lg 1 on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ning

§ 61

lg 1 alusel kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Kooskõlas

§ 61

lg 2 määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatisrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. 19.

§ 61lg 2 kohaselt tuleb elatise määramisel lähtuda lapse vajadustest.

Hagiavalduse kohaselt on hageja ja tema kahe lapse kulud igakuiselt kokku 5160 krooni. Kohus leiab, et kulutused korterile 1500 + 800 = 2300 krooni ja kulutused toidule kodus 1500 krooni tuleb jagada kolme isiku, hageja ja kahe alaealise lapse vahel, ülejäänud kulud on mõeldud laste ülalpidamiseks. Hageja nimetaud summast 5160 tuleb seetõttu maha arvestada hageja enda osa korteri ja toidukuludest 1266 krooni: 5160 – 1266 = 3894. Kulud kahele lapsele kuus on seega keskmiselt 3894 krooni. Ühe lapse kohta teeb see 1947 krooni kuus. 20. Vastavalt

§ 49

on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.

§ 61

lg 1 alusel võib öelda, et sissetulekute puudumine või vähesus ei vabasta lapsevanemat kohustusest oma last ülal pidada. See seisukoht kehtib võrdselt nii last kasvatava, kui ka eraldi elava lapsevanema suhtes. 21. Hageja ainus sissetulek on lastetoetus 600 krooni kuus. Kinnisvara ega sõidukeid hagejale ei kuulu. Hageja on täisealine ja töövõimeline isik. Puuduvad mõjuvad põhjused, miks hageja ei võiks endale tööga ülalpidamist teenida, et täita oma osa laste ülalpidamiskohustusest. 4

§ 21alusel ülalpidamist vajav rase (eeldatava sünnituskuupäevaga 09.

november 2004) abikaasa (t.l.- 19, 38). 23.

§ 58

sätestab, et lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtub eestkosteasutus või kohus lapse huvidest. Kohus, lähtudes lapse vajadustest ja kummagi vanema varalisest seisust, leidis, et lastele normaalse äraelamise kindlustamiseks peab kostja maksma kahele lapsele elatisraha vähemalt 2800 krooni kuus.

§ 61

lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ehk 2004 aastal 1240 krooni. Kui kuupalga alammäär tõuseb üle 2800 krooni, suureneb vastavalt ka väljamõistetud elatisraha. Ühisvara jagamine 24.

§ 18lg 5 sätestab, et vaidluse korral jagab kohus ühisvara.

Ühisvara jagamiseks määrab kohus esmalt kindlaks ühisvara koosseisu ja väärtuse ning seejärel abikaasade osad ühisvara jagamisel. 25.

§ 14

lg 1 sätestab, et abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara.

§ 15

lg 1 kohaselt abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist.

§ 18

lg 2 sätestab, et: kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. See tähendab, et poolte ühisvara hulka kuuluvad esemed, mis on omandatud alates abielu sõlmimisest

1. juunist 1994 kuni abielusuhete faktilise lõppemiseni. Abielusuhete faktilise lõppemise ajaks loetakse hetke, mil katkevad abikaasade intiimsed ja majanduslikud suhted. Abielusuhete lõppemise aeg
2. Kohus tuvastas poolte seletuste alusel, et kuni jaanuarini 2003 elasid pooled ühises korteris xxx. Jaanuaris 2003 tekkis kostjal uus elukaaslane ja ta kolis senisest elukohast välja. Pärast väljakolimist jätkas kostja hageja ja laste toetamist. Poolte seletustest võib järeldada, et intiimsuhted lõppesid hiljemalt jaanuaris
3. Samal ajal lõppesid ka majanduslikud suhted, sest pooled ei olnud enam seotud ühise majapidamisega. Abielusuhete faktilise lõppemise ajaks on seega jaanuar
4. Ühisvara koosseis
5. Järgnevalt määrab kohus ühisvara koosseisu 2003 aasta jaanuarikuu seisuga. Hageja palub ühisvara koosseisu arvata: - sõiduauto VW Vento 1991, väärtus 45 000 kr - pesumasin, 6000 kr - arvuti, 14 000 kr - videokaamera, 5000 kr - korter asukohaga xxx, väärtus 20 000 krooni.
6. Kohtuistungil jõudsid pooled kokkuleppele, et ühisvara hulka kuulub: - pesumasin, väärtus 4000 kr. - korter asukohaga xxx, väärtus 20 000 krooni.
7. Ühisvara hulka ei kuulu sõiduauto VW Vento
8. Vaidlust ei ole selles, et auto osteti 2003 aasta kevadel. Kuivõrd auto osteti pärast abielusuhete lõppemist, ei kuulu see ühisvara hulka.
9. Tunnistaja J T ütlustega on tõendatud, et poolte ühisvarasse kuulunud arvuti müüs kostja 2004 aasta juulis tunnistajale 2000 krooni eest. Tunnistaja ütluste kohaselt oli arvuti rikkis. Kuivõrd 5

§ 19sätestab: abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks /---/.

Vastavalt

§ 19

lg 2 p 3 kohus võib kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel. 35. Kostja on palunud arvesse võtta asjaolu, et poolte ühisvarasse kuuluv korter omandati osaliselt vanaisalt kingituseks saadud raha arvel. Kohtuistungil selgitas kostja, et 1999 aastal andis kostja vanaisa 18 000 krooni, mille eest ostsid pooled korteri Uuel tänaval. 2001 aastaks oli korteri väärtus langenud 5000-7000 kroonini. Pooled vahetasid 2001 aastal Uuel tn-l asuva korteri Outokumpu tn-l asuva korteri vastu, mille käigus maksid peale 5000 krooni. Praeguseks on korteri väärtus tõusnud 20 000 kroonini. Hageja kohtuistungil kostja väidetele vastu ei vaielnud. Kostja vanaisa A A tunnistas kohtuistungil, et andis pojapojale 18 000 krooni. Kuivõrd tagasimaksmise osas kindlat kokkulepet ei olnud, loeb kohus, et tegemist oli kingitusega. Eelneva põhjal loeb kohus tuvastatuks, et 1999 aastal kinkis A A kostjale 18 000 krooni, millest sai

§ 15lg 1 alusel kostja lahusvara.

Kostja kulutas oma lahusvara korteri ostmiseks ja suurendas sellega ühisvara väärtust. Õigluse huvides ei saa jätta arvestamata, et kostja lahusvara arvel omandatud korteri väärtus langes 2 aastaga 12 000 krooni võrra – seda riski peab kandma ka kostja. Samamoodi tuleb arvestada, et Outokumpu tn korteri, mis omandati kostja lahusvara arvel omandatud korteri arvel ja poolte ühisvara 5000 kr arvel, väärtus tõusis 3 aastaga 9000 krooni võrra. Kõike eeltoodut arvestades on õiglane, kui kostja osa ühisvaras suurendatakse 11 000 krooni võrra.

1. Hageja palub jätta kostjale korter ja pesumasin ning mõista tema kasuks välja kompensatsioon. Kohus mõistab hagejale korteri eest kompensatsiooniks 4500 krooni (20 000 – 11 000 = 9000 / 2 = 4500), arvuti müügist saadud 2000 kroonist kuulub hagejale 1000 krooni ja pesumasina eest kompensatsiooniks 2000 krooni, kokku 7500 krooni. Kostja omandisse jääb pesumasin ja 3-toaline korter. Kohtukulude jaotus
2. TsMS § 64 lg 1 kohaselt mõistab kohus riigilõivu, mille tasumisest hageja oli vabastatud, välja kostjalt. Kooskõlas TsMS § 48 lg 1 p 3 määratakse hagihind elatise hagis aasta elatusrahaga, seega 12 x 2800 = 33 600 krooni. Riigilõivuseaduse (RLS) lisa 2 kohaselt kuulub kostjalt väljamõistmisele riigilõiv 2450 krooni. Ühisvara jagamisel tuleb RLS § 37 lg 6 kohaselt tasuda riigilõivu 2600 krooni, millest kostja kanda jääb 1300 krooni. Kokku kuulub kostjalt väljamõistmiselt riigilõiv 3750 krooni. 6