3-05-841/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Viive Ligi ja Oliver Kask Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2005, Tallinn Haldusasja number 2-3/1088/05 Haldusasi A. S. kaebus Murru Vangla vastu Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 07.11.2005 määrus nr 3-1259/05 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A. S. erikaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta A. S. erikaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 07.11.2005 määrus haldusasjas nr 3-1259/05 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu määruse peale võib edasi kaevata Riigikohtusse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Erikaebus esitatakse määruse teinud ringkonnakohtu kaudu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. A. S. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Murru Vangla 13.09.2005 käskkirja nr 1178-dm peale. Tallinna Halduskohtu 13.10.2005 määrusega nr 3-1259/2005 jäeti kaebus käiguta ning anti kaebuse esitajale aega puuduste kõrvaldamiseks kuni 28.10.
3. Kohus tuvastas kaebusel järgmised puudused. Kaebus on esitatud vene keeles, kuid halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 5 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustik u (TsMS) § 7 lg 1 kohaselt on kohtumenetluse keel eesti keel. Kaebajal tuleb esitada nõuetele vastav eestikeelne kaebus tulenevalt TsMS § 10 lg-st 5 kahes eksemplaris. Kui kaebaja vajab kaebuse koostamiseks tõlgi abi, tuleb tal selle saamiseks pöörduda tõlgi või tõlkebüroo poole. Tallinna Halduskohtu koosseisus puudub tõlk. Samuti juhtis kohus tähelepanu riigilõivu tasumist tõendava dokumendi esitamise vajadusele. 21.10.2005 saabus halduskohtule riigilõivukviitung, mille kohaselt on A. S. kaebuselt 03.10.2005 tasutud riigilõivu 10 krooni. 27.10.2005 saabus Tallinna Halduskohtule A. S. avaldus, milles kaebuse esitaja teatas, et ei oska eesti keelt ning tal ei ole tõlki. Samuti märgib kaebuse esitaja, et T. S. saatis riigilõivukviitungi kohtule aadressil Pärnu mnt
4. 2-3/1088/05
5. Tallinna Halduskohtu 07.11.2005 määrusega nr 3-1259/2005 tagastati kaebus viitega HKMS § 11 lg-le 3 läbivaatamatult. Kohus märkis, et vaatamata kohtu nõudmisele ei ole kaebaja esitanud kohtule eestikeelset kaebust kahes eksemplaris koos lisadega. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
6. Erikaebuses palub A. S. ringkonnakohtul vaadata läbi halduskohtule esitatud kaebus. Erikaebuse esitaja selgitab, et ta ei valda eesti keelt ning tal ei ole tõlki. Erikaebuse esitaja leiab, et tegu on diskrimineerimisega, sest mõni kohtunik vaatab läbi venekeelse kaebuse, mõni mitte. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. HKMS § 25 lg 1 sätestab, et kohtulahend, millega halduskohus lahendab kaebuse või protesti sisuliselt, vormistatakse kohtuotsusena. HKMS § 34 lg 2 kohaselt vaatab ringkonnakohus läbi apellatsioonkaebusi halduskohtu otsuste peale. Sellest tulenevalt saab ringkonnakohus kaebuse sisuliselt läbi vaadata üksnes sellekohase apellatsioonkaebuse alusel, mis on esitatud halduskohtu otsuse peale, millega see kaebus sisuliselt lahendati. Käesoleval juhul on halduskohus kaebuse tagastanud seda menetlusse võtmata ja sisuliselt läbi vaatamata ning selle määruse peale esitatud erikaebuse rahuldamisel saab ringkonnakohus kontrollida mitte kaebuse põhjendatust, vaid seda, kas halduskohtu poolt kaebuse läbivaatamata tagastamine oli õige. Eeltoodust tulenevalt tõlgendab ringkonnakohus erikaebuse taotlust taotlusena tühistada halduskohtu määrus kaebuse läbivaatamatult tagastamise kohta.
8. Eesti Vabariigi Põhiseaduse (Põhiseadus) § 15 lg-s 1 sätestatud õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse peab olema tagatud ka isikule, kes ei valda kohtumenetluse keelt. Eeltoodu ei tähenda, et kohtumenetluse keelt mittevaldavalt isikult ei võiks kohus nõuda võõrkeeles esitatud dokumentide eestikeelse tõlke esitamist. Sellise nõude esitamine võib rikkuda Põhiseaduse § 15 lg-s 1 sätestatud õigust juhul, kui isikul on tõlketeenuse hankimine võimatu või seotud ebamõistlikult suurte raskustega. Kohtusse pöördumise õigust ei saa isikult võtta põhjendusega, et kohtu koosseisus puudub tõlk.
9. novembri 2004 määruses haldusasjas nr 2-3/96/2004 ning
10. jaanuari määruses haldusasjas nr 23/436/2005 on ringkonnakohus tõlgendanud TsMS § 7 lg-t 5 selliselt, et kohus võib, kuid ei pruugi nõuda võõrkeelse kaebuse tõlget. Seega on seadus andnud kohtule võimaluse konkreetse juhtumi asjaolude põhjal otsustada, kas võõrkeelse dokumendi kinnitatud tõlke nõudmine on põhjendatud.
11. Käesoleval juhul on erikaebuses venekeelse kaebuse esitamist põhjendatud asjaoluga, et kaebaja ei valda eesti keelt ning tal puudub tõlk. Samasisuliste väidetega on erikaebuse esitaja vastuses halduskohtu määrusele kaebuse puuduste kõrvaldamise kohta põhjendanud, miks tal ei ole võimalik esitada eestikeelset kaebust. Kaebaja väitest, et tal puudub tõlk, ei ilmne, miks ei ole kaebuse esitajal tõlketeenuse tellimine võimalik. Ainuüksi asjaolust, et kaebuse esitaja viibib kinnipidamisasutuses, ei järeldu, et tõlketeenuse tellimine oleks temal võimatu või ülemäära raskendatud. Kaebuse esitaja ei ole väitnud, et ta on maksejõuetu. Kaebuselt on tasutud riigilõiv. Seetõttu ei saa erikaebuse põhjal järeldada, et kaebuse eestikeelse tõlke nõudmine kohtu poolt oli ebaõige. Arvestada tuleb ka seda, et esitatud kaebuse maht on suhteliselt väike (üks lehekülg käsikirjalist teksti), mistõttu sellise kaebuse tõlkimine eesti keelde ei saa olla kulukas ega töömahukas. 2