Haldusasi nr 3-55/2004 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 13.mail 2004.a. Tallinnas 20.aprillil 2004.a. Tallinna Halduskohtu kohtunik S.Tromp sekretär I.Raiki juuresolekul ning kaebuse esitaja esindaja

§138löigete 1 ja 2 kohaselt tuleb õiguste ja kohustuste täitmisel toimida heas usus.

Õiguste teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguste teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. 4.

§103

lg 2 kohaselt tehing, mille teise isiku nimel on teinud isik, kellel ei olnud volitust vöi kes volituse piire ületas, kehtiv algusest peale, kui isik, kelle nimel tehing tehti, selle hiljem heaks kiidab. Seega oli Tallinna linnal võimalus kaebuse esitajaga 30.01.2001 sõlmitud söitjateveo avaliku teenindamise leping tagantjärele heaks kiita. Tallinna linn seda teinud ei ole, käitudes seega pahauskselt ehk õigusvastaselt. Tallinna linn pidas kaebuse esitajaga läbirääkimisi 2002.a. suveni, kaasates lepingu täitmisele ka TAK-i. Kuna Tallinna linn on TAK-i omanik, siis sisendas see täiendavalt kindlust, et linn soovib 30.01.2001 lepingu täitmist ja kiidab selle tagasiulatuvalt heaks või siis sõlmib nimetatud lepingu põhjal AS-ga X kohase sõitjateveo avaliku teenindamise lepingu. Tallinna linna käitumise pahausksus väljendub ka selles, et linn asus ühepoolselt otsima võimalusi riigihankega võetud kohustuste täitmisest hoidumiseks ja riigihanke tulemuste alusel sõlmitud lepingu lõpetamiseks, võttes 27.09.2001 vastu korralduse nr 4084-k kaebuse esitajaga 30.01.2001 sõlmitud lepingu ühepoolselt kehtetuks tunnistamise kohta, samuti 21.11.2001 korralduse nr 4989-k, millega muudeti korralduse nr 4084-k vastuvõtmise aluseid, motiveeringut ja sõnastust, ning 21.11.2001 korralduse nr 4990-k, millega tühistati AS-i X edukas pakkumine.

1. Tallinna linn on rikkunud isikute võrdse kohtlemise printsiipi, koheldes erinevalt ühes ja samas riigihankes osalenud ja võitnud äriühinguid - AS-i Y ja AS-i X. Mõlema äriühinguga sõlmis Tallinna linn 30.01.2001 vormilt identsed sõitjateveo avaliku teenindamise lepingud. Edaspidi tunnistas linn nimetatud lepingud kehtetuks, kuid AS-l Y vöimaldas edasi osutada vastavat teenust varem sõlmitud lepingu jätkamise teel. 4 Samuti on AS-i X ebavõrdselt koheldud võrreldes TAK-ga ja TTTK-ga, kellega on samuti sõlmitud sõitjateveo lepingud. Köikides lepingutes on tellijana märgitud SAPA. Kaebuse esitaja hindab Tallinna linna poolt tekitatud kahju suuruseks kokku 49 343 985,10 krooni, mis koosneb: - linnaliinibusside omandamisega tekitatud kahjust summas 25 403 254,30 krooni; - muudest kuludest tekkinud kahjust summas 1 065 730,80 krooni; - saamata jäänud tulust summas 22 875 000,00 krooni. Tallinna linna õigusvastase tegevuse ja kaebuse esitajale tekitatud kahju vahel esineb põhjuslik seos, kuna Tallinna linna poolt kaebajaga õiguspärase hankelepingu sõlmimata jätmise ja 30.01.2001 sõlmitud lepingu edaspidise heakskiitmiseta jätmise tõttu puudub kaebuse esitajal võimalus hankelepingu täitmise kaudu tagasi teenida 30.01.2001 sõlmitud lepingu alusel võetud kohustuste täitmiseks tehtud kulutusi, mis sellest tulenevalt on muutunud kaebuse esitaja jaoks kahjudeks. Tallinna linna poolt kaebajale tekitatud varalise kahju tekkimise ajaks tuleb lugeda ajalist momenti, millal kaebuse esitajale sai teatavaks, et Tallinna linn ei kiida heaks kaebajaga 30.01.2001 sõlmitud lepingut ja uut lepingut ei sõlmi, millest tulenevalt muutusid kaebuse esitaja jaoks kõik 30.01.2001 sölmitud lepingu täitmiseks senini tehtud kulutused kahjuks. Kaebuse esitaja sai Tallinna linna kavatsusest hankelepingut mitte sõlmida teada peale seda, kui oli avalikult kuulutatud Tallinna Halduskohtu 11.06.2002 otsus haldusasjas nr 3248/2002, millega kohus tunnistas 30.01.2001 lepingu tühisust. Kahju, mis tekkis kaebuse esitajale kuni 01.01.2002, kuulub hüvitamisele Tsiviilkoodeksi sätete alusel. Kahju, mis tekkis alates 01.01.2002, kuulub hüvitamisele riigivastutuse seaduse alusel. Tallinna linn ei vabane vastutusest tekitatud kahju eest seoses sellega, et väidetavalt on toime pandud korruptiivne tegu. Eesti Vabariik on 2000.a. ühinenud “Korruptsiooni tsiviilöiguslike aspektide konventsiooniga”, mille artikli 3 kohaselt peab iga konventsiooniga ühinenud riik tagama, et isikutel, kes kannavad korruptsiooni tagajärjel kahju, oleks seaduslik õigus esitada kahju hüvitamise nõue. Hüvitamisele peab kuuluma kogu tekitatud kahju. Kaebuse esitaja AS X (pankrotis) palub tühistada Tallinna Linnavalitsuse 28.08.2002 õigusvastane korraldus nr 2195-k ja mõista Tallinna linnalt kaebuse esitaja kasuks välja tekitatud kahju summas 49 343 985,10 krooni. Samuti palub kaebuse esitaja mõista Tallinna linnalt AS X (pankrotis) kasuks välja tema poolt kantud kohtukulud summas 86 553 krooni vastavalt Advokaadibüroo Laus & Partnerid poolt esitatud kohtukulude nimekirjale ja kuludokumentidele. Vastustaja seisukoht Vastustaja vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu. I. Oma vastuväidetes kaebuses toodud Tallinna Linnavalitsuse 28.08.2002 korralduse nr 2195-k tühistamise nõudele tugineb vastustaja järgmistele asjaoludele, mida kaebuse esitaja ei ole oma kaebuses märkinud, kuid mis omavad asjas olulist tähtsust: 5
2. 2001.a. septembris viis Tallinna Linnavalitsus läbi teenistusliku järelevalve kaebuses märgitud riigihanke korraldamise, selle käigus SAPA poolt vastuvõetud aktide ja teostatud toimingute õiguspärasuse ja otstarbekuse üle;
3. Teenistusliku järelevalve korras selgitati välja, et riigihanke korraldamise ja lepingu sõlmimise ajal oli kaebuse esitaja (AS-i X) nõukogu liige riigihanke eest vastutava ametiisiku M. T’e abikaasa K. T. Riigihanke läbiviimisel rikuti korruptsioonivastases seaduses ettenähtud töökoha- ja toimingupiiranguid ning korruptsioonivastase seaduse §25 lg 1 p 4 sätestatud huvide konflikti vältimise kohustust;
4. Euroopa Nõukogu Korruptsiooni tsiviilõiguslike aspektide konventsiooni ja 18.10.2000 Riigikogu poolt vastu võetud Korruptsiooni tsiviilõiguslike aspektide konventsiooni ratifitseerimise seaduse kohaselt vastutab kohalik omavalitsus ja kohustub hüvitama tekitatud kahjud, kui ta on heaks kiitnud korruptiivse teo või ei ole tarvitusele võtnud abinõusid korruptiivse teo ärahoidmiseks.
5. Riigihangete seaduse (RHS) §26 lg 3 tuleneb, et ostja ei või tehnilise kirjelduse koostamisel kasutada nende isikute nõuandeid, kellel võib selle riigihanke osas olla ärihuve, samuti ei või pakkumiste hindamisel osaleda, kes on või on olnud pakkujaga sellistes suhetes, mis võib tekitada õigustatud kahtlusi nende isikute objektiivsuses (RHS §45 lg 8). RHS näeb sellisel juhul ette kategoorilise taanda(u)mise kohustuse. M.T. jättis SAPA ametnikud korruptsiooniohtlikust suhtest teavitamata.
6. Eeltoodust tulenevalt võttis Tallinna Linnavalitsus 21.11.2001 vastu korralduse nr 4990-k, millega tunnistati kehtetuks SAPA juhataja 10.01.2001 käskkiri nr 4 osas, millega võeti vastu riigihanke edukaks pakkumiseks valitud AS-i X pakkumine I liinigrupile ja otsustati temaga sõlmida sõitjateveo avaliku teenindamise leping. Nimetatud korraldust ei ole kaebuse esitaja vaidlustanud. Ühistranspordiseaduse (ÜTS) §10 lg 1 kohaselt saab avaliku teenindamise lepingu subjekt olla vedaja, kes on valitud avaliku konkursi alusel, riigihangete seaduse §-s 4 nimetatud maksumuse ületamise korral aga riigihankekonkursil vastu võetud pakkuja. Kaebuse esitaja ei kvalifitseeru vedajana ÜTS §10 lg 1 mõttes, mistõttu ei ole Tallinna Linnavalitsusel õiguslikku alust AS-ga X avaliku teenindamise lepingu sõlmimiseks. Haldusmenetluse seaduse (HMS) §43 lg 3 p 2 kohaselt lõpeb halduslepingu sõlmimise menetlus ühe poole otsusega jätta haldusleping sõlmimata. Vaidlustatud haldusakt on ühe poole so Tallinna Linnavalitsuse otsus mitte sõlmida halduslepingut AS-ga X, kuna AS X ei vasta seaduses sätestatud halduslepingu poolele esitatavatele nõuetele. Eeltoodust tulenevalt ei ole Tallinna Linnavalitsusel õiguslikku alust ega kohustust AS-ga X sõitjateveo avaliku teenindamise lepingu sõlmimiseks. II. Vastustaja on seisukohal, et kaebajale ei ole õigusvastaselt kahju tekitatud. Tallinna linna õigusvastane tegevus ei saa seisneda selles, et kohalik omavalitsus ei tunnista ega aktsepteeri korruptsiooniohtlikke suhteid ega täida otsuseid ja lepinguid, millised on vastuolus kehtivate seadustega. AS-le X oli kaebuses märgitud kohustuste võtmisel teada, et edukaks (parimaks) pakkujaks tunnistatud AS-i X nõukogu liige oli pakkumise tegemise ajal K.T., kes on riigihanke läbiviimiseks moodustatud Ühistranspordi teenindamise konkursi komisjoni liikme ning riigihanke läbiviimise eest vastutava ametiisiku M.T.e abikaasa, ning et sellega rikuti riigihanke läbiviimisel korruptsioonivastases seaduses ja riigihangete seaduses sätestatud nõudeid. Vastustajal puudus ülalnimetatud asjaolu kohta informatsioon. Kaebaja oli aga algusest peale teadlik tema poolt käesolevas haldusasjas esitatud kaebuses kahjunõude 6 alusena märgitud otsuste ja käskkirja ning sõitjateveo avaliku teenindamise lepingu vastuolust eelpoolnimetatud seadustega. Kaebuse esitajale oli algusest peale teada, et sõitjateveo avaliku teenindamise leping on tühine korruptsioonivastase seaduse ja riigihangete seaduse sätete olulise rikkumise tõttu, milline asjaolu on käesolevaks ajaks tuvastatud Tallinna Ringkonnakohtu 16.06.2003 jöustunud kohtuotsusega haldusasjas nr 23/121/03.

§66

löigete 3 ja 4 kohaselt on tühine tehing kehtetu algusest peale ja tühist tehingut ei pea täitma. Kaebaja ei saanud loota, et korruptsioonivastase seaduse ja riigihangete seaduse sätete rikkumine jääb avastamata. Väärad ja eksitavad on kaebaja väited, nagu oleks Tallinna linn pidanud kaebajaga läbirääkimisi 2002.a. suveni, millest tulenevalt olevat kaebajal tekkinud kindlus, et Tallinna linn kiidab sõitjateveo avaliku teenindamise lepingu tagantjärele heaks vöi sõlmib temaga kohase lepingu. Vastustaja ei ole pidanud kaebajaga läbirääkimisi, mis oleksid saanud tekitada kaebajas sellist kindlust. Vastustaja on seisukohal, et AS X (pankrotis) on põhjendamatute kohustuste võtmisega ajaliselt peale Tallinna Linnavalitsuse poolt sõitjateveo avaliku teenindamise lepingu sõlmimise kehtetuks tunnistamist tahtlikult tekitanud oma püsiva maksejõuetuse eesmärgiga saavutada kahju hüvitamine Tallinna linnalt. Selliste põhjendamatute kohustuste võtmist ei saa lugeda kahjuks. Nii on kaebuse esitaja 11.09.2001 muutnud 13.07.2001 sõlmitud rendilepingut ja võtnud endale põhjendamatult Scania busside väljaostmise kohustuse. Aasta hiljem on kaebaja samad bussid 7 141 761,20 krooni odavamalt AS-le Scania Eesti tagasi müünud. 12.09.2001 on kaebaja sõlminud AS-ga Silberauto Mercedes Benz liinibusside ostumüügilepingu. Päev hiljem on kaebaja seda lepingut muutnud ja võtnud endale ebamõistliku rahalise leppetrahvi kohustuse summas 6 103 422 krooni. Sellised ilmselgelt põhjendamatud kulutused ei saa olla nn heas usus võetud kohustuseks ega Tallinna linna poolt hüvitatavaks kahjuks. Rea väidetavate kulutuste kohta ei ole kaebaja esitanud ühtki kulutuste tegemist töendavat dokumenti. (kahju seoses Volvo Wiima linnaliinibusside rentimisega summas 1 221 951 krooni, kahju seoses Volvo liigendbusside omandamisega summas 3 848 000 krooni). Kaebaja on kohtult taotlenud muude kulude hüvitamist summas 1 065 730,80 krooni. Kuivörd kaebajaga seotud äriühingute igapäevane tegevus on ühistranspordi korraldamine, ei ole kaebaja ühegi tõendiga tõendanud, et muud kulud (sh suhtekorraldus, reklaam, juhtimisteenus) summas 1 065 730,80 krooni on tehtud seoses käesoleva kohtuvaidlusega. Saamata jäänud tulu nöue summas 22 875 000 krooni ei ole samuti põhjendatud ega kuulu hüvitamisele. Korruptsiooniohtliku suhte tulemusena allkirjastatud ja kohtu poolt tühiseks tunnistatud lepingu lisa ei saa olla saamata jäänud tulu arvestamise aluseks. Kaebuse esitajal ei saanud tekkida õiguspärast ootust ega usaldust, et sõitjateveo avaliku teenindamise leping on õiguspärane ja kehtiv või et Tallinna linn kiidab sõitjateveo avaliku teenindamise lepingu tagantjärele heaks või sõlmib kaebajaga uue lepingu. Isik ei saa ühelgi juhul tugineda õiguspärase ootuse põhimõttele, kui ta pidi olema teadlik kehtetuks tunnistatava haldusakti õigusvastasusest. Viidates Korruptsiooni tsiviilõiguslike aspektide konventsioonile, on kaebaja jätnud tähelepanuta, et kõnealuse konventsiooni artikkel 6 “Kaasaaitav hooletus” sätestab põhimötte hüvitise vähendamise või hüvitamata jätmise juhul, kui hageja on oma süül kaasa aidanud kahju tekkimisele või selle suurendamisele. Vastustaja palub jätta AS-i X kaebus mõlema nõude osas rahuldamata. 7 Kohus, ära kuulanud protsessiosaliste seletused ja uurinud haldusasjas esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, leidis: AS-i X kaebus ei ole põhjendatud. I. Kaebuse esitaja on taotlenud Tallinna Linnavalitsuse 28.08.2002 korralduse nr 2195-k, millega otsustati jätta sõlmimata avaliku teenindamise leping Tallinna linna ja AS-i X vahel, tühistamist järgmistel põhjustel: - AS X on tunnistatud riigihanke (kood 1471) esimese liinigrupi edukaks pakkujaks; - AS-ga X on otsustatud sõlmida sõitjateveo avaliku teenindamise leping; - AS X kvalifitseerub vedajana ühistranspordiseaduse §10 lg 1 mõttes riigihanke võitjana. Haldusasjas kogutud tõendid kaebuse esitaja väiteid Tallinna Linnavalitsuse vaidlustatava korralduse õigusvastasuse kohta eelpoolnimetatud põhjustel ei kinnita. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 17 asjaolud, mis on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega tsiviil-, kriminaal-, haldus- vöi haldusõiguserikkumise asjas, ei vaja tõendamist halduskohtumenetluse asjas, millest võtavad osa samad protsessiosalised. Osundatud sättele tuginedes on kohus käesoleva haldusasja materjalide juurde võtnud haldusasja nr 3-248/2002 materjalid (AS-i X kaebus Tallinna Linnavalitsuse 27.09.2001 korralduse nr 4084-k ja 21.11.2001 korralduse nr 4989-k tühistamise ning avalik-õigusliku suhte kindlakstegemise nõudes ning Tallinna linna kaebus tühisest halduslepingust (30.01.2001 sõitjateveo avaliku teenindamise leping) tuleneva avalik-õigusliku suhte puudumise kindlakstegemise nõudes). Nimetatud haldusasjas, milles osalesid pooltena samad protsessiosalised, on Tallinna Ringkonnakohus 16.06.2003 teinud kohtuotsuse nr 2-3/121/

1. Kohtuotsus on jõustunud. Kohtuotsusega on tuvastatud, et Tallinna Transpordiameti reisijateveo osakonna peaspetsialisti juhataja ülesannetes M.T.’e 21.07.2000 käskkirjaga nr 9-2/102 moodustati Tallinna ühistranspordiliinide teenindamise konkursi komisjon koosseisus M.Songisepp, P.Toompark, L.Püvi, A.Kaljurand, M.T. ja R.Einer. Riigihangete bülletäänis nr 25/2000 kuulutati välja riigihange Tallinna ühtsesse piletisüsteemi kuuluvate ühistranspordiliinide kahe liinigrupi teenindamiseks. Vastavalt pakkumise kutse sissejuhatusele kuulutas Tallinna Transpordiamet (ostja) välja kaheetapilise pakkumise Tallinna ühistranspordiliinide teenindajate leidmiseks. Pakkumise kutse dokumentide punkti 6 kohaselt sõlmib Tallinna Transpordiamet edukaks tunnistatud pakkumise teinud pakkujaga (või pakkujatega) lepingu (lepingud). Vastavalt 05.01.2001 “Eduka pakkumise valiku protokolli” punktile 1 tegi komisjon Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ametile (SAPA) ettepaneku tunnistada esimese liinigrupi edukaks pakkumiseks AS-i X (AS Z) pakkumine. SAPA juhataja T.Tautsi 10.01.2001 käskkirjaga nr 4 otsustati lähtuvalt riigihanke “Tallinna ühtsesse piletisüsteemi kuuluvate ühistranspordiliinide liinikonkurss kahele liinigrupile” (kood 1471) komisjoni ettepanekust: 1) vötta vastu riigihanke edukateks pakkumisteks valitud AS X (AS Z) pakkumine I liinigrupile; AS Y pakkumine II liinigrupile; 2) sõlmida AS-ga X (AS Z) ja AS-ga Y vastavatele liinigruppidele söitjateveo avaliku teenindamise lepingud. 30.01.2001 sölmisid Tallinna linn, mida esindas SAPA juhataja T.Tauts, ning AS X (AS Z) söitjateveo avaliku teenindamise lepingu. 8 Tallinna Linnavalitsuse 27.09.2001 korralduse nr 4084-k punktiga 1 tunnistati TSAPA endise juhataja T.Tautsi poolt AS-iga X sõitjateveo avaliku teenindamise lepingu sõlmimine 30.01.2001 kehtetuks, kuna T.Tauts ületas oma volitusi ja jättis lepingus reguleerimata sellelaadsetele lepingutele seaduses sätestatud nõuded. Tallinna Linnavalitsuse 21.11.2001 korralduse nr 4989-k punktiga 2 muudeti 27.09.2001 korralduse nr 4084-k punkti 1 ja lepingu sõlmimine SAPA endise juhataja T.Tautsi poolt AS-ga X 30.01.2001 tunnistati kehtetuks, kuna lepingu aluseks oleva riigihanke läbiviimisel rikuti korruptsioonivastases seaduses ettenähtud töökoha- ja toimingupiirangute ning korruptsioonivastase seaduse §25 lg 1 punktis 4 sätestatud huvide konflikti vältimise kohustust, lepingu sõlmimisega on T.Tauts ületanud oma volitusi, omamata ühistranspordiseaduse §12 lg 1 punktis 4 ettenähtud linnavalitsuse volitust ning lepingus on jäetud reguleerimata ÜTS §10 lg 3 sätestatud olulised tingimused. Tallinna Ringkonnakohus on oma 16.06.2003 otsuses tuvastanud, et riigihanke “Tallinna ühtsesse piletisüsteemi kuuluvate ühistranspordiliinide liinikonkurss kahele liinigrupile” (kood 1471) edukaks (parimaks) pakkujaks tunnistatud AS X (AS Z) nöukogu liige oli pakkumise tegemise ajal K.T., kes on riigihanke läbiviimiseks 21.07.2000 moodustatud ühistranspordi teenindamise konkursi komisjoni liikme ja riigihanke läbiviimise eest vastutava Tallinna Linnavalitsuse ametiisiku M.T.e abikaasa. Seda tõendavad äriregistrile septembris 2000.a. esitatud AS Z ainuaktsionäri 17.08.2000 otsus, millega K.T. valiti AS Z nõukogu liikmeks, K.T.e omakäeline nõusolek nõukogu liikmeks valimise kohta 15.07.2000 ning Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse 24.04.2002 ekspertiisiakt nr DK-0111702/
2. Kuna M.T. osales komisjoni liikmena pakkumiste avamisel 27.10.2000, lõplike pakkumiste avamisel 18.12.2000 ning eduka pakkumise valikul 05.01.2001 ja SAPA juhatajale ettepaneku tegemisel tunnistada esimese liinigrupi edukaks pakkumiseks AS-i X (AS Z), mille nõukogu liige oli tema abikaasa, on rikutud riigihangete seaduse §26 lg 3, mis nägi ette, et ostja esindajaks ei või olla isik, kes on pakkujaga sellistes suhetes, et võib tekkida põhjendatud kahtlus nende isikute objektiivsuses. Samuti on oluliselt eiratud korruptsioonivastase seaduse §25 lg 1 punktis 4 sätestatud huvide konflikti vältimise kohustust. Huvide konfliktiga on tegemist siis, kui ametiisik peab tegema oma töö- vöi teenistuskohustuste raames otsuse vöi osalema sellise otsuse tegemises, mis oluliselt mõjutab tema enda, tema lähisugulaste vöi -hõimlaste vöi juriidiliste isikute majandushuve, kui juriidiliseks isikuks on aktsiaselts, mille aktsionär vöi juhatuse või nõukogu liige on ametiisik või tema lähisugulane või -hõimlane. Ametiisik on kohustatud sellistest asjaoludest viivitamatult teatama asjaomasele organile ja oma vahetule ülemusele ja loobuma otsuse tegemisest. Korruptsioonivastase seaduse §24 lg 4 alusel on sama paragrahvi löikes 1 sätestatud keeldu rikkudes tehtud tehing tühine. SAPA 20.04.2001 käskkirjaga nr 199-k vabastati riigihanke korraldanud M.T. teenistusest avaliku teenistuse seaduse §118 lg 1 alusel vääritu teo eest, mis diskrediteerib SAPA-t ja selle ametnikke. Tallinna Ringkonnakohus on tuvastanud, et kaebuse esitajaga 30.01.2001 sõlmitud sõitjateveo avaliku teenindamise leping on tühine eelkõige riigihangete seaduse ja korruptsioonivastase seaduse sätete olulise rikkumise tõttu. Tühine tehing on vastavalt

§66lõigetele 3 ja 4 kehtetu algusest peale ja tühist tehingut ei pea täitma.

9 Eeltoodust tulenevalt ei vasta tõele kaebuse esitaja väide, et temaga kui riigihanke edukaks (parimaks) tunnistatud pakkujaga on otsustatud sõlmida haldusleping (sõitjateveo avaliku teenindamise leping). Puudub ka kehtiv haldusakt selle kohta, et AS X on tunnistatud riigihanke (kood 1471) esimese liinigrupi edukaks pakkujaks. 2001.a. septembris viis Tallinna Linnavalitsus läbi teenistusliku järelevalve nimetatud riigihanke korraldamise, selle käigus SAPA poolt vastuvõetud aktide ja teostatud toimingute õiguspärasuse ja otstarbekuse üle. Teenistusliku järelevalve korras selgitati välja, et riigihanke korraldamise ja lepingu sõlmimise ajal oli AS-i X nõukogu liige riigihanke eest vastutava ametiisiku M.T.’e abikaasa K.T.. Riigihanke läbiviimisel rikuti korruptsioonivastases seaduses ettenähtud töökoha- ja toimingupiiranguid ning korruptsioonivastase seaduse §25 lg 1 p 4 sätestatud huvide konflikti vältimise nõudeid. Eeltoodust tulenevalt võttis Tallinna Linnavalitsus 21.11.2001 vastu korralduse nr 4990-k, millega tunnistati kehtetuks SAPA juhataja 10.01.2001 käskkiri nr 4 osas, millega võeti vastu riigihanke edukaks pakkumiseks valitud AS-i X pakkumine I liinigrupile ja otsustati temaga sõlmida sõitjateveo avaliku teenindamise leping. Nimetatud haldusakti ei ole kaebuse esitaja vaidlustanud ja see on kehtiv . Ühistranspordiseaduse §10 lg 1 (28.08.2002 korralduse nr 2195-k vastuvõtmise ajal kehtinud redaktsioonis) kohaselt saab avaliku teenindamise kohustuse vedajale panna üksnes avaliku teenindamise lepingu alusel, mille sõlmivad veo tellija, keda esindab sama seaduse §-s 12 nimetatud pädev ametiasutus (antud juhul Tallinna Linnavalitsus), ja avaliku konkursi alusel valitud vedaja. Riigihangete seaduse §-s 4 (28.08.2002 kehtinud ÜTS §10 lg 1 redaktsiooni kohaselt RHS §2 lõikes 7) nimetatud maksumuse ületamise korral korraldatakse avatud pakkumisega riigihankekonkurss riigihangete seaduses sätestatud korras. Kaebuse esitaja ei ole avaliku konkursi alusel valitud vedaja ega riigihankekonkursil edukaks (parimaks) pakkujaks tunnistatud vedaja (SAPA juhataja 10.01.2001 käskkiri nr 4 AS-i X riigihanke edukaks pakkujaks tunnistamise kohta oli tunnistatud kehtetuks Tallinna Linnavalitsuse 21.11.2001 korraldusega nr 4990-k). Seega on Tallinna Linnavalitsuse kaevatavas 28.08.2002 korralduses õigesti leitud, et kaebuse esitaja ei kvalifitseeru vedajana ÜTS §10 lg 1 mõttes, mistõttu ei ole Tallinna Linnavalitsusel õiguslikku alust AS-ga X halduslepingu (avaliku teenindamise lepingu sõlmimiseks). Haldusmenetluse seaduse (HMS) §43 lg 3 p 2 kohaselt lõpeb halduslepingu sõlmimise menetlus kokkuleppega või ühe poole otsusega jätta haldusleping sõlmimata. Vaidlustatud haldusakt on ühe poole, so Tallinna Linnavalitsuse otsus mitte sõlmida halduslepingut AS-ga X, kuna AS X ei vasta seaduses sätestatud halduslepingu poolele esitatavatele nõuetele. Kui üks pool on otsustanud jätta haldusleping sõlmimata, siis lõpeb halduslepingu sõlmimise menetlus sõltumata poolte kokkuleppest või selle puudumisest. II. Kahju hüvitamise nõue. Põhiseaduse §25 sätestab, et igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Põhiseadus ei sätesta kindlat kahju hüvitamise viisi, mistõttu seadusandja kohustuseks on reguleerida, millisel viisil ja millisel määral kahju hüvitamine toimub. 10 HKMS §6 lg 3 p 2 järgi võib halduskohtus kaebusega taotleda avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist. 01.01.2002 jõustunud riigivastutuse seaduse (RVS) §17 lg 1 p 1 ja §1 lg 1 tuleneb, et avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamiseks võib esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. RVS §31 lg 1 sätestab, et avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks esitatud kaebuse läbivaatamisel kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud sätteid ja kahju hüvitamise üldisi põhimõtteid. Osundatud sätet tõlgendades on Riigikohtu erikogu 04.03.2002 määruse nr 3-3-4-1-02 punktis 9 märkinud: „Seega esitatakse pärast riigivastutuse seaduse jõustumist 01.01.2002 ka selliseid taotlusi ja kaebusi, milles nõutakse enne 1.jaanuari 2002.a. tekitatud kahju hüvitamist…. RVS §31 lõikest 1 ja õiguse üldpõhimõtetest tuleneb, et siis kohaldatakse enne RVS jõustumist kehtinud sätteid ja kahju hüvitamise üldisi põhimõtteid“. Seega ei ole kahju hüvitamisel kohaldamisele kuuluva materiaalõigusliku aluse valikul oluline mitte kaebuse esitamise aeg, vaid kahju tekitamise aeg. RVS-s sätestatud alused ei ole rakendatavad, kui kahju tekitati enne 1.jaanuari 2002.a. Sellest tulenevalt on õige kaebuse esitaja väide, et käesolevas asjas kuuluvad enne 01.01.2002 tekitatud kahju hüvitamise nõude läbivaatamisel kohaldamisele Tsiviilkoodeksi vastavad sätted ja kahju hüvitamise üldised põhimõtted ning pärast 01.01.2002 tekitatud kahju hüvitamisel RVS. Halduse tegevusega enne 01.01.2002 tekitatud kahju hüvitamine oli reguleeritud TsK §-ga 450 ja sellele järgnevate sätetega. TsK §450 lg 1 sätestas, et kahju, mida kodanikule on ebaseaduslike tegudega tekitanud riiklik või ühiskondlik organisatsioon, samuti ametiisik oma ametikohustuste täitmisel administratiivse haldamise alal, hüvitatakse üldistel alustel (TsK §-d 448 ja 449), kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Seega tugines avaliku võimu vastutuse koosseis tsiviilõigusliku vastutuse üldisele koosseisule, mis TsK §448 järgi eeldab kahju olemasolu, teo õigusvastasust, põhjuslikku seost kahju tekkimise ja halduse tegevuse vahel ning kahju tekitaja süüd. Hüvitatav kahju tuleb kindlaks teha TsK §222 lg 2 järgi, mille kohaselt kahjude all mõistetakse õigusvastase tegevuse tõttu kantud kulutusi, vara kaotsiminekut või rikkumist, samuti saamata jäänud tulu. Kaebuse esitaja taotleb Tallinna linnalt viimase õigusvastase tegevusega põhjustanud kahju hüvitamist suuruses 49 343 985, 10 krooni. Kaebuse esitaja ei ole eraldi välja toonud, milline osa kahjust on tekitatud enne 01.01.2002 ja milline osa pärast 01.01.

1. Kahju hüvitamise nõude põhjendusena on kaebaja esitanud järgmised väited: - Tallinna linn kohustus alates 19.01.200 sõlmima AS-ga X kui riigihanke eduka pakkujaga Tallinna ühtsesse piletisüsteemi kuuluvate ühistranspordiliinide esimese liinigrupi teenindamiseks hankelepingu ; Tallinna linnal oli võimalus AS-ga X sõlmitud sõitjateveo avaliku teenindamise leping tagantjärele heaks kiita, Tallinna linn aga seda ei teinud ei ole, mistõttu on linn käitunud pahauskselt ehk õigusvastaselt; Tallinn linn on tegutsenud õigusvastaselt, otsides erinevaid võimalusi riigihankega võetud kohustuste täitmisest hoidumiseks ja riigihanke tulemuste alusel sõlmitud lepingu lõpetamiseks, selle asemel et asuda täitma endapoolseid kohustusi; Tallinna linn on toime pannud põhiseaduse §9 nõuete rikkumise, rikkudes võrdse kohtlemise printsiipi, kuna AS-l Y on võimaldatud osutada sõitjateveo avalikku 11 - - teenust varem sõlmitud lepingu jätkamise teel. Seega on ühes ja samas riigihankes osalenud ja võitnud äriühinguid koheldud ebavõrdselt; Tallinna linna poolt kaebajale tekitatud kahju seisneb asjaolus, et AS X alustas alates 05.01.2001 ettevalmistuste tegemist omapoolsete lepinguliste kohustuste täitmise kindlustamiseks ning tegi selleks vajalikke kulutusi, samuti selles, et Tallinna linn asus lepingut täitma ja nõudma ASW-lt X lepingu täitmist, mida viimane heauskselt ka tegi (omandati bussid ja sõlmiti vajalikud kasutuslepingud, hoolduslepingud, parkimis- ja gara eerimislepingud, finantslepingud, peeti läbirääkimisi TAK-ga; AS X on tema poolt Tallinna linna vastu esitatava kahju nõuet põhjendanud AS-l X väidetavalt tekkinud õiguspärase ootuse ja usaldusega, et Tallinna linn täidab tema poolt võetud kohustused. Kaebuse esitaja väidab, et just Tallinna Linnavalitsuse ja SAPA poolt vastuvõetud haldusaktide alusel tekkinud õiguspärasele ootusele ja usaldusele tuginedes tegi AS X kulutusi riigihankekonkursi tulemuste ja sõlmitud sõitjateveo avaliku teenindamise lepingu täitmiseks. Kaebusest ja sellele lisatud tõenditest nähtub, et kaebuse esitajale võib küll olla eelpoolkirjeldatud asjaoludel kahju tekkinud, kuid antud juhul puudub alus kaebajale tekkinud kahju väljamõistmiseks Tallinna linnalt, kuna linna tegevuses ei ole tuvastatud teo (tegevuse) õigusvastasust, mis on tsiviilõigusliku vastutuse üldise koosseisu kohustuslik element. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kaebajale ei ole õigusvastaselt kahju tekitatud. Tallinna linna õigusvastane tegevus ei saa seisneda selles, et kohalik omavalitsus ei tunnista ega aktsepteeri korruptsiooniohtlikke suhteid ja ei sõlmi ega täida lepinguid, mis on vastuolus Eesti Vabariigis kehtivate seadustega. AS-le X oli kaebuses märgitud kohustuste võtmisel teada, et edukaks (parimaks) pakkujaks tunnistatud AS-i X nõukogu liige oli pakkumise tegemise, pakkumiste avamise ja parima pakkuja kohta otsuse tegemise ajal K.T., kes oli riigihanke läbiviimiseks moodustatud komisjoni liikme ning riigihanke läbiviimise eest vastutava ametiisiku M.T.e abikaasa, ning sellega rikuti riigihanke läbiviimisel oluliselt korruptsioonivastase seaduses ja riigihangete seaduses sätestatud nõudeid. Tallinna linnal puudus riigihanke läbiviimise ajal nimetatud asjaolude kohta informatsioon, kuid kaebuse esitajale olid need teada. Seega oli kaebuse esitaja algusest peale teadlik tema poolt käesolevas haldusasjas esitatud kahjunõude alusena märgitud haldusaktide (otsuste ja käskkirja ning sõitjateveo avaliku teenindamise lepingu) vastuolust nimetatud seadustega. Nimetatud lepingu tühisus korruptsioonivastase seaduse ja riigihangete seaduse sätete olulise rikkumise tõttu on nüüdseks tuvastatud Tallinna Ringkonnakohtu 16.06.2003 jõustunud otsusega haldusasjas nr 2-3/121/
2. Korruptsioonivastase seaduse ja riigihangete seaduse sätete olulise rikkumise tõttu tühine tehing on kehtetu algusest peale ja seda ei pea täitma. Kaebuse esitajal puudus alus loota, et seaduserikkumine jääb avastamata ja ebaseaduslik leping kehtib edasi. Kaebaja ei saa tugineda õiguspärase ootuse ja usalduse põhimõttele, kui ta pidi olema teadlik kehtetuks tunnistatud haldusakti õigusvastasusest, või kui ta ei olnud sellest oma süü tõttu teadlik. TsK §462 sätestas kannatanu süü arvestamise kahju tekkimisel või suurenemisel, mis kuulub kohaldamisele ka avaliku võimu kandja vastutuse puhul. Kaebuse esitajal oleks olnud võimalik kahju vältida või vähendada, kui ta oleks kasutanud kõiki õiguslikke vahendeid selle ärahoidmiseks või vähendamiseks. 12 Tõendatud ei ole kaebuse esitaja väited selle kohta, et Tallinna linn pidas temaga kuni 2002.a. suveni läbirääkimisi, millest tulenevalt tekkis kaebajal kindlustunne, et Tallinna linn kiidab sõitjateveo avaliku teenindamise lepingu tagantjärele heaks või sõlmib temaga uue lepingu. Alates 01.01.2002 avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamisel kohaldamisele kuuluva RVS §7 lõikes 1 sisaldub kahju hüvitamise piirang – „kui kahju ei olnud võimalik vältida“ (teatud mõttes analoogiline regulatsioon TsK §-ga 462). Kohus leiab, et 2002.aastaks oli kaebuse esitajale tema olukord seoses kõnealuse riigihankega sedavõrd selgunud (kehtetuks oli tunnistatud SAPA 10.01.2001 käskkiri nr 4, vastu oli võetud 27.09.2001 korraldus nr 4084-k ning 21.11.2001 korraldused nr 4989-k ja 4990-k), et tal oli võimalik mõistliku tegutsemisega hoiduda oma vara põhjendamatust loovutamisest ja põhjendamatute kohustuste võtmisest ning sellega kahju tekkimist vältida, kuid kaebuse esitaja seda ei teinud. Riigikogu 18.10.2000 seadusega ratifitseeritud Korruptsiooni tsiviilõiguslike aspektide konventsiooni artikkel 6 kohaselt sätestab põhimõtte kõikide asjaolude arvestamisel hüvitise vähendamise või hüvitamata jätmise juhul, kui hageja (kaebaja) on oma süül kaasa aidanud kahju tekkimisele või selle suurendamisele. Kohus leiab, et kaebuse esitaja on oma süül kaasa aidanud kahju tekkimisele ning et kaebuse esitajal oli võimalik kahju tekkimist vältida, mis vastavalt RVS §7 lg 1 seab piirangu kahju hüvitamisele avaliku võimu kandja poolt. Lähtudes eeltoodust ei ole AS-i X (pankrotis) kaebus põhjendatud ja see tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata ning kohtukulud kaebuse esitaja kanda. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes HKMS §26 lg 1 p 6 ning §31 lõigetest 1, 4 ja 5 kohus otsustas : Jätta AS-i X (pankrotis) kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb asja otsustanud halduskohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest arvates. Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus. S.Tromp kohtunik 13