← Eesti

3-04-355/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman, Ruth Virkus ja Oliver Kask Määruse tegemise aeg ja koht 16.veebruar 2006, Tallinn Haldusasja number 3-04-355 Haldusasi M. G. kaebus Tallinna Linnavolikogu 30.09.2004 otsuse nr 208 tühistamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 12.09.2005 määrus nr 3-2446/2004 Menetluse alus ringkonnakohtus M. G. erikaebus RESOLUTSIOON Jätta M. G. erikaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12.09.2005 määrus nr 3-2446/2004 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 5 lg 1 TsMS § 216 lg 6). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tallinna Linnavolikogu 30.09.2004 otsusega nr 208 kehtestati osaliselt Kakumäe tee */Ahvena tn * kinnistu ja lähiala detailplaneering ning määrati planeeringus näidatud kruntidele positsioonidega 1, 2, 3 ja 4 ehitusõigus. Otsuses märgiti, et kehtestatava planeeringuala suurus on 0,76 ha, planeeringuga on kavandatud 4 krunti - 2 transpordimaakrunti ja 2 elamumaakrunti kahe kahekordse väikeelamu ehitamiseks. M. G. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Tallinna Linnavolikogu 30.09.2004 otsuse nr 208 tühistamist. Kaebuse kohaselt kuulub M. G. alates 1997 kinnistu Kakumäe * sihtotstarbega elamumaa, mis piirneb OÜ * (uue ärinimega OÜ M. R.) poolt 2000.aastal omandatud Kakumäe tee */Ahvena tee * krundiga, mille sihtotstarve on Tallinna Linnavolikogu 09.01.1997 otsuse nr 1 kohaselt 80 % sotsiaalmaa ja 20% transpordimaa. Kakumäe tee */Ahvena tee * kinnistul on üldkasutatav Ahvena tee, mis on Tallinna Kommunaalameti bilansis ja Tallinna teeregistris arvel ja mis on juurdepääsutee kaebaja kinnistule ja sellele ehitatud eramule. Vaidlustatud otsus on vastuolus Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringuga, kuna näeb ette üldkasutatava Ahvena tee sulgemise. Detailplaneeringuga ettenähtud juurdepääsu sulgemine kaebaja kinnistule on vastuolus teeseaduse §-dega 3 ja 13 lg 5 ning AÕS § 1, § 5 ja § 156 lõikega 1. 3-04-355 Kaebaja palus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peatada linnavolikogu otsuse kehtivus ja täitmine, keelata linnavalitsusel vaidlustatud haldusakti alusel toimingute sooritamine ning kolmandal isikul OÜ-l M. R. keelata takistada või ümber korraldada Kakumäe tee * kinnistule senist juurdepääsu ja kohustada osaühingut kõrvaldama juurdepääsuteele paigaldatud liiklustakistus. Tallinna Halduskohus jättis 11.08.2005 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, märkides muuhulgas, et vaidlustatud planeeringuga on kaebajale pakutud lahendust, kuidas kaebaja pääseks avalikult kasutatavat teed pidi sõidukiga oma krundile läbi tema enda kaasomandisse kuuluva Nigli tänava. Tallinna Ringkonnakohus jättis kohtumääruse peale esitatud erikaebuse rahuldamata, lisades täiendavalt, et asja materjalidest ei nähtu, et kolmanda isiku kinnistul asuv tee oleks avalik tee, so kuuluks riigile, kohalikule omavalitsusele või oleks määratud erateena avalikuks kasutamiseks, ning et ainuüksi tee kavandamine varasemas planeeringus ei saanud anda kaebajale õigust naaberkinnistu kasutamiseks. 17.08.2005 toimunud halduskohtu istungil taotles kaebaja kaasata protsessi kolmanda isikuna V. K. ning esitas kohtule ka V. K. vastavasisulise taotluse. Taotluste kohaselt hõlmab linnavolikogu vaidlustatud otsusega nr 208 kehtestatud detailplaneering V. K. kaasomandis olevat kinnistut (Nigli tee) ja seega võidakse asja arutamisel otsustada V. K. seadusega kaitstud õiguste üle. Vastustaja Tallinna Linnavolikogu ja kolmas isik OÜ M. R. vaidlesid kaebaja ja V. K. taotlusele vastu. Linnavolikogu vastuväidete kohaselt oli V. K. kaasatud vaidlusaluse detailplaneeringu menetlusse ning tema ja teiste planeeringuala kinnistute omanike vastuväidetele on oma seisukohad andnud nii planeeringu menetleja kui ka järelevalvet teostanud Harju maavanem. Pärast maavanema 29.12.2003 kirja muudeti detailplaneeringu piire ning kehtestamisele saadeti osaline Kakumäe tee */Ahvena tn * kinnistu ja selle lähiala detailplaneering. Vaidlustatud otsusega kehtestatud detailplaneeringust on V. K. kaasomandis olev kinnistu (Nigli tn, kinnistu nr 1845) välja jäetud ja seega ei otsustata antud kohtuasja arutamisel V. K. seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle. Esitatud taotlustest jääb arusaamatuks ka see, kuidas saaks ühe kaasomaniku (V. K.) õigusi rikkuda teise kaasomaniku (M. G.) ühise kinnistu kasutamine vastavalt kinnistu sihtotstarbele (transpordimaa), seda enam, et V. K. ise nimetatud kinnistut ei kasuta. Vaidlustatud detailplaneering V. K. õigusi ei puuduta ja juurdepääsu võimaldamise vaidlused lahendatakse tsiviilkorras. Tallinna Halduskohus jättis 12.09.2005 määrusega V. K. ja kaebaja taotlused rahuldamata, leides, et haldusasja arutamisel ei otsustata V. K. seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle. Asja materjalidest nähtub, et V. K. on kinnistu nr 1845 (transpordimaa) kaasomanik. Kinnistul asub Nigli tänav. Linnavolikogu vaidlustatud otsusega kehtestatud detailplaneering ei hõlma V. K. kaasomandis olevat kinnistut ning V. K. vastupidine väide on väär. V. K. ei põhjenda oma taotluses, kuidas saaks tema kui ühe kaasomaniku õigusi rikkuda teise kaasomaniku (kaebaja M. G.) ühise kinnistu kasutamine vastavalt kinnistu sihtotstarbele. Juurdepääsutee kasutamise võimaldamise või mittevõimaldamise vaidlused lahendatakse tsiviilkorras. V. K. oli kaasatud detailplaneeringu menetlusse, ta esitas planeeringule omapoolsed vastuväited, millele on andnud seisukoha ka Harju maavanem. Seega oli V. K. endal võimalus esitada kohtule kaebus, kui ta oleks leidnud, et kehtestatud detailplaneering rikub tema õigusi. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES M. G. erikaebuses palutakse kohtumäärus tühistada ja kaasata V. K. protsessi kolmanda isikuna. Erikaebuse esitaja leiab, et kohus on suhtunud taotlustesse formaalselt ja pealiskaudselt. Ehkki V. K. kaasomandis olev Nigli tn kinnistu ei ole kehtestatud detailplaneeringuga hõlmatud, on see otseses puutumuses detailplaneeringuga, kuna planeeringu koostaja on kavandanud kaebaja kinnistule juurdepääsu kinnistu kaudu, mis on ka V. K. kaasomandis. Kohus jättis selle asjaolu tähelepanuta. 2

(3)3-04-355 Planeeringu põhijooniselt nähtub, et vaatamata detailplaneeringu ala piiridele on Kakumäe tee * kinnistule juurdepääsu küsimuse lahendamisel detailplaneeringu koostaja väljunud planeeringu piiridest ja skitseerinud tee Nigli tänavalt Kakumäe tee * kinnistuni. Ehkki juurdepääsu tee algus on määratletud kehtestamisele mittekuuluva alana, on ometi pakutud välja lahendus Kakumäe tee * kinnistule juurdepääsuks ja selle käsitlemine lahus kehtestatavast alast ei ole võimalik. Juba ainuüksi asjaolu, et juurdepääs Kakumäe tee * kinnistule planeeritakse üle V. K. kaasomandis oleva kinnistu, kujutab endast nii V. K. kui ka teiste kaasomanike huvide riivet. Vaidlusalusele detailplaneeringule hinnangu andmisel tuleb kohtul kaaluda, kas juurdepääs Kakumäe tee * kinnistule on lahendatud kinnistu omaniku huve arvestades ning anda hinnang ka planeeritud, kuid kehtestamisele mittekuuluva ala suhtes ja eeltoodust tulenevalt otsustada ka V. K. õiguste üle. Tallinna Linnavolikogu palus jätta erikaebuse rahuldamata. Vastustaja leidis, et M. G. ei ole TsMS § 4 lg-st 1 tulenevalt õigus t kaevata kohtulahendi peale, mis tema õigusi ei riku. V. K. oli kaasatud detailplaneeringu menetlusse ja tal oli võimalik kehtestatud detailplaneering vaidlustada, mida ta ei teinud. V. K. protsessi kaasamise mõte on ilmselt selles, et viimane saaks kohtus väita, nagu kujutaks kaebaja poolt oma kinnistu (Nigli tänava) kasutamine teiste kaasomanike huvide riivet. Kinnistu nr 1845 (Nigli tn) kaasomanikeks on M. G., V. K., T. K., I. B. ja AS *. AÕS § 72 lg 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt asja kasutamist vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kõnealune kinnistu on transpordimaa, mis on spetsiaalselt moodustatud selleks, et Nigli tänavaga piirnevate kinnistute omanikele oleks tagatud juurdepääs oma kinnistutele. Asjasse puutumatu on erikaebuse esitaja väide, et detailplaneeringuga on Kakumäe tee * kinnistuni planeeritud tee Nigli tn- lt. Nigli tn tee-ehituse projekteerimine on kindlaks määratud 25.10.2001 väljastatud projekteerimistingimustega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Apelleeritud kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning erikaebuse rahuldamiseks ei ole põhjust. Ekslik on vastustaja seisukoht, et M. G. ei ole erikaebuse esitamise õigust. TsMS § 81 lg 5 sätestas, et määruse peale, millega kohus kolmanda isiku protsessi kaasab või kaasamata jätab või protsessist kõrvaldab, võib pool esitada erikaebuse. Eeltoodu alusel on M. G. kui kohtumenetluse poolel õigus esitada erikaebus kohtu määruse peale, millega jäeti rahuldamata tema ja V. K. taotlused V. K. kolmanda isikuna protsessi kaasamiseks. HKMS § 14 lg 1 ja lg 3 p 1 järgi on protsessiosalisteks kohtu poolt kaasatud isikuna kolmas isik, kui asja arutamisel võidakse otsustada tema seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle. Halduskohus on õigesti leidnud, et M. G. poolt algatatud kohtuvaidluses Tallinna Linnavolikogu 30.09.2004 otsuse õiguspärasuse üle ei otsustata V. K. seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle, mistõttu tema protsessi kaasamine ei ole vajalik. Oliver Kask Silvia Truman Ruth Virkus 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.