3-06-15/4

MÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask, Lauri Madise ja Viive Ligi Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2006, Tallinn Haldusasja number 3-06-15 Haldusasi L. B. kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti
2. detsembri
3. a hoiatuse nr 378 tühistamiseks ning
4. augusti
5. a ettekirjutus-hoiatuse nr 328 tühisuse tuvastamiseks Menetluse alus ringkonnakohtus L. B. määruskaebus Menetlusosalised Kaebuse esitaja L. B. Vastustaja Tallinna Linnaplaneerimise Amet RESOLUTSIOON Jätta L. B. määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
6. jaanuari
7. a määrus haldusasjas nr 3-06-15 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 122 lg 5). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. 16.08.2005 ettekirjutus-hoiatusega nr 328 kohustas Tallinna Linnaplaneerimise Amet L. B. viima hiljemalt 02.09.2005 tema korteri Tallinnas Angerja tn * rõdu kinniehitus vastavusse ehitusprojektiga. Rõdu piirdekonstruktsioonide muutmine on toimunud ilma kinnitatud ehitusprojektita. Ettekirjutusega hoiatati ettekirjutuse mittetäitmise eest sunniraha rakendamisega 2000 krooni, mis tuleb tasuda ettekirjutuse tähtajaks täitmata jätmise eest.
9. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 02.12.2005 hoiatusega nr 378 nähti ette sunniraha 2000 kr rakendamine, mis tuli tasuda 31.01.
10. Hoiatust põhjendati asjaoluga, et 16.08.2005 ettekirjutus-hoiatus on täitmata. Hoiatuses selgitati, et ilma projektita ning ehitusloata ehitatud puitraamidega rõduaknad tuleb eemaldada ning kui omanik soovib rõdu kinni ehitada, siis tuleb seda teha vastavalt ehitusloaga nr 9612 12.04.2005 kinnitatud ehitusprojektile. Vale konstruktsiooni kasutamise tõttu on pärsitud rõduplaatide ventileerimine. See asjaolu toob kaasa hoonest eralduva sooja õhu kondenseerumise külmale soojustamata rõduplaadile, põhjustades selle aktiivset korrodeerumist, mistõttu raudbetoonist rõduplaat aja jooksul laguneb ja võib variseda. 12.04.2005 ehitusloas on esitatud tingimus, et rõdude klaasimisel võib kasutada aknajaotuseta klaasimisviisi. 3-06-15
11. Halduskohtule esitatud kaebuses palub L. B. 02.12.2005 hoiatuse tühistamist ja 16.08.2005 ettekirjutus-hoiatuse õigusvastaseks (tühiseks) tunnistamist. Ettekirjutuse tühisuse tingib asjaolu, et sellest ei selgu, millise ehitusprojektiga tuleb rõdu vastavusse viia, kas selleks on 12.04.2005 kinnitatud projekt või projekt, mis oli elamu ehitamise aluseks. Kuna ettekirjutus on tühine, ei saa teha hoiatust sunniraha nõudmiseks. Ühtlasi esitas kaebuse esitaja taotluse esialgse õiguskaitse korras 02.12.2005 hoiatuse täitmise peatamiseks.
12. Halduskohtu 19.01.2006 määruse punktiga 1 jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Halduskohus leidis, et kaebuse esitaja on sunniraha juba tasunud. Seetõttu ei ole kaebuse esitaja põhjendanud, et tema õigused saavad haldusakti täitmisel pöördumatult kahjustatud. Kohtu arvates on esialgse õiguskaitse taotluse eesmärk saavutada ettekirjutuse mittetäidetavus ja seega peatada selle täitmine. Tühistamise taotlust ettekirjutuse peale esitatud ei ole. Kohtu hinnangul on ettekirjutuse tühisuse tuvastamise taotlus ilmselt perspektiivitu. Seetõttu ei saa kohtumenetluse tulemusel langeda ära kaebuse esitaja kohustus viia rõdu kinniehitus kooskõlla ühistu poolt tellitud projektiga. Hoiatuse tühistamisel on kaebuse esitajal võimalik esitada ka kahju hüvitamise nõue. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
13. Määruskaebuses palub L. B. halduskohtu määruse tühistada ja uue määrusega peatada 02.12.2005 hoiatuse täitmine. Määruskaebuse põhjendused on järgmised. a) HKMS § 122 lg 2 kolmanda lause kohaselt tuleb esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestada avalikku huvi ja kolmanda isiku õigusi. Seega ei näe esialgse õiguskaitse menetlus ette eelhinnangu andmist kogu kaebuse perspektiivikusele. Kaebuse õigsust tuleb eeldada. b) Hoiatuse täitmise peatamata jätmine toob kaebuse esitajale kaasa hoiatuse sundtäitmise ja seega täitekulude tasumise. Sellega tekitatakse kaebuse esitajale põhjendamatuid lisakulutusi. c) vaidlusaluste akende puitraamide jaotus ei ole vastuolus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti antud ehitusloaga nr 9612 heaks kiidetud ehitusprojektiga.
14. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kirjalikus vastuses määruskaebusele palutakse määruskaebus jätta rahuldamata. Seisukohta põhjendatakse järgmiselt. a) Riigikohtu praktika kohaselt on esialgse õiguskaitse kohaldamine sisuliselt eelhinnang kaebuse põhjendatusele. Kohus ei ole asja sellega sisuliselt lahendanud. Kohus on taotluse lahendanud selle teabe valguses, mis talle on esitatud. b) Kaebuse esitaja on sunniraha juba ise tasunud ning seetõttu täitekulusid ei saa enam järgneda. c) Ei esialgne ehitusprojekt, mille kohaselt maja ehitati, ega 12.04.2005 ehitusloaga kinnitatud ehitusprojekt ei näinud ette rõdude kinniehitamist. Viimati nimetatud projekt võimaldab rõdud kinni ehitada pärast rõdude rekonstrueerimist, mille käigus taastatakse rõdude vastavus ehitusnormidele. Kinniehituse eemaldamata jätmisel ei pääseta ligi rõdu konstruktsioonidele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktika kohaselt kui kohus peab kaebuse rahuldamist ebatõenäoliseks, siis ei ole vaidlustatud haldusakti täitmise peatamine põhjendatud. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise aluseks saab olla kaebuse ilmne perspektiivitus 2