) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks.
lg 3 järgi võetakse avaldus toimikusse, kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Hageja palub hagiavalduses välja mõista elatis poolte ühise lapse K.L. ülalpidamiseks 250 eurot kuus. 17.01.2006 toimunud eelistungil suurendas hageja nõuet ja palus välja mõista elatis täiendavalt 50 eurot kuus, kokku 300 eurot kuus alates aasta enne hagi esitamist, s.o 01.08.
lg 1 sätestab, et kui riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 2 kohaselt vabastatakse hageja riigilõivu tasumisest elatise nõudmise hagis. Vastavalt
(alates 01.01.2006 kehtiv redaktsioon) § 129 lg 2 on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seega on hagihinnaks (9 x 4 694) 42 246 krooni. Riigilõivuseaduse Lisa nr 2 kohaselt on 42 246 kroonilt makstav riigilõiv 2 500 krooni.
(kuni 01.01.2006.a. kehtinud redaktsioon)
lg 4 järgi kuulub kostjalt väljamõistmisele postikulu 19.80 krooni ja tasu tõlketeenuse eest 1 073.59 krooni riigituludesse. Tulenevalt PkS § 61 lg 3 võib huvitatud isik vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel taotleda kohtult elatise suurust muutmist. Merike Varusk Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.