← Eesti

2-05-17375/1

Tsiviilasi nr 2-05-17275 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev Kohus Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Merike Varusk Otsuse tegemise aeg ja koht 17. jaanuar

) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks.

§ 440

lg 3 järgi võetakse avaldus toimikusse, kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Hageja palub hagiavalduses välja mõista elatis poolte ühise lapse K.L. ülalpidamiseks 250 eurot kuus. 17.01.2006 toimunud eelistungil suurendas hageja nõuet ja palus välja mõista elatis täiendavalt 50 eurot kuus, kokku 300 eurot kuus alates aasta enne hagi esitamist, s.o 01.08.

  1. Kostja võttis hagi õigeks. Kohus leiab, et kuna kostja võttis hagi õigeks, kuulub hagi rahuldamisele ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele elatis poja K. ülalpidamiseks alates 01.08.
  2. Kuna tulenevalt rahaseaduse § 3 on ainus seaduslik maksevahend Eesti Vabariigis Eesti kroon, siis tuleb igakuine elatis välja mõista Eesti kroonides. Eesti Panga andmetel on euo kurss 15,6466000000 Eesti krooni (http://www.eestipank.info/dynamic/erp/erp_et.jsp). Eeltoodust Tsiviilasi nr 2-05-17375 tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista elatis Eesti kroonides summas, mis vastab 300 eurole, s.o (300 x 15,6466000000 =) ~ 4 694 Eesti krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (alates 01.01.2006 kehtiv) § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

§ 64

lg 1 sätestab, et kui riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 2 kohaselt vabastatakse hageja riigilõivu tasumisest elatise nõudmise hagis. Vastavalt

(alates 01.01.2006 kehtiv redaktsioon) § 129 lg 2 on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seega on hagihinnaks (9 x 4 694) 42 246 krooni. Riigilõivuseaduse Lisa nr 2 kohaselt on 42 246 kroonilt makstav riigilõiv 2 500 krooni.

(kuni 01.01.2006.a. kehtinud redaktsioon)

§ 54

lg 4 järgi kuulub kostjalt väljamõistmisele postikulu 19.80 krooni ja tasu tõlketeenuse eest 1 073.59 krooni riigituludesse. Tulenevalt PkS § 61 lg 3 võib huvitatud isik vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel taotleda kohtult elatise suurust muutmist. Merike Varusk Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.