Obsah (10)

§ 240§ 84§ 63§ 6§ 64§ 66§ 86§ 91§ 111§ 82

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Oliver Kask ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 5. jaanuar 2006, Tallinn Haldusasja number 3-04-130

) § 6 lg 14 mõistes ega tasunud laeva pealt impordimakse.

§ 240

lg 1 p 1 kohaselt tekib kauba sisseveol tollivõlg, kui kaup, millelt kuuluvad tasumisele impordimaksud, toimetatakse tolliterritooriumile ebaseaduslikult. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt tekib tollivõlg kauba ebaseaduslikult tolliterritooriumile toimetamise päevast ning lg 4 p 1 ja 2 kohaselt on võlgnik isik, kes toimetas kaubad tolliterritooriumile ebaseaduslikult, osales kauba ebaseaduslikus tolliterritooriumile toimetamises ja teadis või oleks pidanud teadma, et kauba tolliterritooriumile toimetamine on ebaseaduslik. K. P. ja J.S. E. on võlgnikud

§ 240lg 4 p 1 ja p 2 mõttes.

1. K. P. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Maksu- ja Tolliameti Tallinna Tolliinspektuuri 22.04.2004 maksuotsuse nr 16.2.2-9/79 ning J. S. E. esitas kaebuse, milles palus tühistada Maksu- ja Tolliameti Tallinna Tolliinspektuuri 22.04.2004 maksuotsuse nr 16.2.2-9/
2. Kaebused liideti ühte menetlusse. Kaebustes leiti, et laeva ei toimetatud tolliterritooriumile ebaseaduslikult, vaid kooskõlas kehtinud tollieeskirjadega. Laeva Eesti laevaregistrisse kandmine 25.03.2003 ei pannud Eesti residendist laeva omanikule mingit kohustust veesõiduk Eesti tolliterritooriumile toimetada ning seda Eestisse importida.

§ 84

lg 4 alusel on Vabariigi Valitsuse määrusega nr 203 kehtestatud Tolliformaalsuste teostamise kord sadamates (edaspidi Kord), mille § 18 kohaselt välisriigist vahetult sadamasse saabuva ning sadamast lahkuva lõbusõidulaeva kapten, kipper või juht esitab tolliformaalsuste teostamiseks lõbusõidulaeva selleks ettenähtud sadamas tolli poolt kindlaksmääratud ja vastavalt märgistatud alal. Lõbusõidulaeva kapten esitab tolli- või piirivalveametnikule Korra lisas 9 toodud näidise vormi kohase lõbusõidulaeva tollideklaratsiooni ja laeval viibivate isikute nimekirja. J.S. E. esitas laeva kohta 22.05.2003 Pringi sadamas lõbusõidulaeva toll ideklaratsiooni ja selles osas puudub poolte vahel vaidlus. Maksuotsuses olev seiskoht, et lõbusõidulaeva tollideklaratsioon ei ole tollideklaratsioon

mõttes, on vastuolus 22.05.2003 kehtinud seadusandlusega. 2 3-04-130 Korra § 5 kohaselt sadamas, kus tolliasutus puudub, teostatakse tolliformaalsused tolliametniku väljakutsumise korras. Lõbusõidulaevale teostab tolliformaalsusi nimetatud sadamas piirivalveametnik, kui sellise laeva pardal ei ole deklareeritavat kaupa või kui laev ei ole ise kaup. Maksuhaldur on vääralt tõlgendanud Korra § 5 teist lauset. Korra § 5 mõistes on peetud väljendi „laev ise ei ole kaup“ all silmas, et konkreetsest välisriigist saabuvat laeva ei soovita allutada kaubana tolliprotseduurile, mille teostamine on tolliametniku pädevuses. Kui aeva l ei soovita allutada tolliprotseduurile, mille menetlus on tolliametniku pädevuses, on välisriigist saabuva laeva tolliterritooriumile seaduslikuks toimetamiseks asjakohane ja piisav piirivalveametniku poolt lõbusõidulaeva tollideklaratsiooni aktsepteerimine. Välisriigi kaup on alati alates tolliterritooriumile toimetamisest vastavalt

§ 63lg 2 tollijärelevalve all.

Laev, mille kohta esitatakse tolliterritooriumile toimetamisel lõbusõidulaeva tollideklaratsioon, jääb ka Korrast tulenevalt sadama tollikontrolli

ooni. Seega ei ole laeva vormiliselt ega faktiliselt lastud vabasse ringlusse ja puudub impordimaksude tasumise kohustus. Laev on jätkuvalt välisriigi kauba staatuses. Ükski õigusakt ei kohusta omandatud ja/või enda nimele registreeritud laeva importima. 3. Maksu- ja Tolliameti Tallinna Tolliinspektuuri vastuses paluti jätta kaebused rahuldamata. Korra § 5 kohaselt sadamas, kus tolliasutus puudub, teostatakse tolliformaalsused tolliametniku väljakutsumise korras. Lõbusõidulaevale teostab tolliformaalsusi nimetatud sadamas piirivalveametnik, kui sellise laeva pardal ei ole deklareeritavat kaupa või kui laev ei ole ise kaup. Kuna käesoleval juhul on lõbusõidulaev kaubaks, siis oleks tulnud sellest teavitada piirivalveametnikku, kes oleks välja kutsunud tolliametniku. Seega ei saa lugeda lõbusõidulaeva tollideklaratsiooni esitamist piisavaks dokumendiks laeva kui kauba Eesti tolliterritooriumile toimetamisel.

§ 6

lg 14 kohaselt on tollideklaratsioon dokument või toiming, millega isik avaldab to llieeskirjades ettenähtud vormi kohaselt ja viisil soovi kauba suhtes tolliprotseduuri rakendamiseks või mõne muu tollikäitlusviisi määramiseks. Lõbusõidulaeva tollideklaratsioon ei sisalda tolliprotseduuri rakendamiseks vajalikke andmeid, nii puuduvad lõbusõidulaeva tollideklaratsioonil märkmed laeva kui kauba hinna kohta, ostja, müüja, laeva päritolu, laeva kaubakoodi kohta jne. 4. Tallinna Halduskohtu 31.01.2005 otsusega jäeti K. P. kaebus rahuldamata, J. S. E. kaebus rahuldati ja tühistati Maksu- ja Tolliameti Tallinna Tolliinspektuuri 22.04.2004 maksuotsus nr 16.2.2-9/78 ja nr 16.2.2-9/79 osas, millega teda kohustati tasuma K. P. maksuvõlga temaga solidaarselt. J. S. E. ja K. P. rikkusid

§ 64

lg 1, mille kohaselt is ik, kes kauba Eestisse toob, toimetab selle vastavalt tolli juhistele viivitamatult edasi tolli määratud või aktsep teeritud kohta ning

§ 66

, mis sätestab, et kaup, mis vastavalt

§ 64

lg 1 p-le 1 on saabunud tolli määratud tolliasutusse või mujale tolli määratud või aktsepteeritud kohta, esitatakse tollile. Kauba esitab tollile isik, kes tõi kauba tolliterritooriumile või kes on võtnud vastutuse kauba veo eest pärast selle tolliterritooriumile toimetamist. Antud juhtumil J.S. E. tolli kauba üle tollipiiri toimetamisest ei teavitanud ja kaupa tollile ei esitanud.

§ 86

lg 1 kohaselt tuleb selle kauba kohta, mille suhtes soovitakse rakendada tolliprotseduuri, esitada vastav tollideklaratsioon.

§ 91

kohaselt

§-s 7 sätestatut arvestades võib tollideklaratsiooni esitada isik, kellel on võimalik kaup pädevale tolliasutusele esitada. Sama 3 3-04-130 paragrahvi lg 2 kohaselt, kui tollideklaratsiooni aktsepteerimisega kaasnevad isikule kohustused, peab tollideklaratsiooni esitatud nimetatud isik või tema esindaja. Kuivõrd kauba ostja oli K. P., tuli ka tollideklaratsioon esitada temal.

§ 240

lg 1 p 1 kohaselt tekib kauba sisseveol tollivõlg, kui kaup, millelt kuuluvad tasumisele impordimaksud, toimetatakse tolliterritooriumile ebaseaduslikult. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt tekib tollivõlg kauba ebaseadusliku tolliterritooriumile toimetamise päevast ning lõike 4 punktide 1 ja 2 kohaselt on võlgnik isik, kes toimetas kaubad ebaseaduslikult tolliterritooriumile, osales kauba ebaseaduslikus tolliterritooriumile toimetamises ja teadis või oleks pidanud teadma, et kauba tolliterritooriumile toimetamine on ebaseaduslik. Käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 4 lg 2 kohaselt on maksustatavaks käibeks kauba või teenuse import Eestisse.

§ 6

lg 14 kohaselt on tollideklaratsioon dokument või toiming, millega isik avaldab tollieeskirjades ettenähtud vormi kohaselt ja viisil soovi kauba suhtes tolliprotseduuri kohaldamiseks või mõne muu tollikäitlusviisi määramiseks. Lõbusõidulaeva deklaratsioonis märgitakse üksnes tollikontrolli alla kuuluva moona, näiteks alkohoolsed joogid ja tubakas, kogus ning tolliformaalsusi teostab piirivalveametnik, juhul kui pardal ei ole deklareeritavat kaupa või laev ise ei ole kaup. Kuivõrd kaebajad toimetasid Soomest Eestisse laeva kui kauba, pidi laeva osas esitama ka

§ 6lg 14 tingimustele vastava tollideklaratsiooni.

J. S. E. on kaebuses rõhutanud, et temale teadaolevalt ei ole K. P. kunagi soovinud laeva importida, tuua seda vabaks ringluseks Eestisse. Seda väidet ei ole maksuhaldur ümber lükanud. Teades, et tegemist on tavalise huvireisiga käitus J. S. E. vastavalt sellele, oma teadmistele ja meresõidukogemusele, esitades ametnikele tavalise lõbusõidulaevadeklaratsiooni. Seega ei saa teda pidada isikuks, kes teadis või oleks pidanud teadma, et kauba tolliterritooriumile toimetamine on ebaseaduslik. K. P. laeva ostjana ja selle Soomest Eestisse eksportijana jättis tollideklaratsiooni esitamata, mistõttu on tal tekkinud maksukohustus vaidlustatud otsuses näidatud alustel ja suuruses. PROTSESSIOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

1. Maksu- ja Tolliameti Tallinna Tollinspektuuri apellatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu 31.01.2005 otsus osas, millega rahuldati J. S. E. kaebus ja teha uus otsus, millega jätta J. S. E. kaebus rahuldamata. J. S. E. väitest ega ühestki teisest tõendist ei nähtu, et J. S. E. arvas, et tegemist on tavalise huvireisiga ja halduskohtu vastupidine järeldus on väär. Ei ole võimalik, et K. P-ga koos elav ja ühist last kasvatav J. S. E. arvas lõbusõidulaeva Eesti territooriumile toimetades, et tegemist on tavalise huvireisiga ning ei olnud teadlik asjaolust, et laeva Eesti territooriumile toimetamisel ei täidetud kõiki nõutavaid tollieeskirjades sätestatud nõudeid. Rahvastikuregistri andmebaasis olevatest and metest nähtub, et J. S. E. on Eestis elanud
2. aastast alates ja on või vähemalt peab olema kursis ka Eestis kehtivate õigusaktidega. Halduskohtu istungil antud seletustest lähtuvalt on ta ka varem laevadega tegelenud. Seega ei saanud J. S. E- ile olla teadmata kauba üle tollipiiri toimetamist reguleerivad õigusaktid. Tegemist on suure ostuga, mida plaanib ette iga isik koos perekonnaga. Seega on halduskohus andnud J. S. E. ütlustele võrreldes teiste tõenditega suurema kaalu, millest tulenevalt on kohus rikkunud HKMS § 16 lg 3 sätestatut. Samuti ei ole halduskohus vastavalt

MS § 227 lg 1 põhjendanud, 4 3-04-130 millest tulenevalt on ta asunud seisukohale, et J. S. E. arvas lõbusõidulaevale Soome järele sõites ning seda Eesti tolliterritooriumile toimetades, et tegemist on tavalise huvireisiga.

1. K. P. ja J. S. E. kirjalikus vastuses palutakse jätta Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus rahuldamata. K. P. ei ole kunagi soovinud laeva tuua Eestisse vabasse ringlusse. Laeva ei ole kunagi ka vabasse ringlusse lastud. Laeva registreerimine Tallinna Linnakohtu registriosakonna poolt peetavas laevakinnistusraamatus on üheks eelduseks laeva võimalikuks impordiks Eestisse, kuid ükski õigusakt ei kohusta omandatud ja/või enda nimele registreeritud laeva importima.
2. K. P. apellatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu 31.01.2005 otsus osas, millega jäeti rahuldamata K. P. kaebus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kohtu seisukoht, et laeva on kasutatud tollist sõltumatult liiklemiseks Eesti sadamate vahel, ei põhine haldusasjas uuritud tõenditel. Kohus ei või haldusakti õiguspärasuse kontrollimisel väljuda haldusakti põhjendustest ega otsustada õiguspärasuse üle asjaolude alusel, mis ei olnud haldusakti andmise aluseks. Maksuotsus tugineb väitele, et K. P. toimetas laeva Eesti tolliterritooriumile ebaseaduslikult. Seega ei oma tegelikult mingit õiguslikku tähendust maksuotsuse õiguspärasuse hindamisel laeva hilisem kasutamine. K. P. põhjendas, et laeva kohta on esitatud tollieeskirjade kohane tollideklaratsioon. Kohus ei ole neid põhjendusi arvestanud ega nende arvestamata jätmist põhjendanud.
3. mail 2003 kehtinud õigusnorme ja fakte arvestades on laev sisenenud Eesti territooriumile Korra kohase tollideklaratsiooni alusel, mistõttu puudub alus väita, et laev toimetati tolliterritooriumile ebaseaduslikult. Maksuhaldur on rikkunud maksumenetluse ja haldusmenetluse põhimõtteid ning kohus ei ole otsuse tegemisel seda arvestanud. Olukorras, kus isiku poolt esitatud tollideklaratsiooni on ilma ühegi märkuseta aktsepteeritud nii esmakordsel laeva Eestisse saabumisel kui ka laeva igakordsel lahkumisel, on alust eeldada, et isikul on tekkinud maksuhalduri enda tegevuse tulemusena õiguspärane ootus selles, et tema käitumine on õigusnormidega kooskõlas. Nimelt olid vastustajale maksotsuse tegemise aluseks olevad asjaolud teada juba umbes 9 kuud enne , kui vastustaja apellanti maksukohustusest informeeris. Tulenevalt kiire ja efektiivse haldusmenetluse põhimõttest lasub maksuhalduril kohustus teavitada isikut maksukohustusest esimesel võimalusel ja mõistliku aja jooksul. Kohus on vääralt tõlgendanud Korra §-i
4. Korra § 5 mõistes on peetud väljendi „laev ise ei ole kaup“ silmas, et konkreetsest välisriigist saabuvat laeva ei soovita allutada kaubana tolliprotseduurile, mille teostamine on tolliametniku pädevuses. Kui laeva ei soovita allutada tolliprotseduurile, mille menetlus on tolliametniku pädevuses, on välisriigist saabuva laeva tolliterritooriumile seaduslikuks toimetamiseks asjakohane ja piisav piirivalveametniku poolt lõbusõidulaeva tollideklaratsiooni aktsepteerimine. Puudub igasugune põhjendus selle kohta, miks K. P-le kuuluv laev oli nö rohkem kaup

tähenduses, kui teised laevad, mis sisenevad, viibivad ja väljuvad Eesti tolliterritooriumilt lõbusõidulaeva tollideklaratsiooni alusel. Kuna laev oli maksuotsuse tegemise hetkel jätkuvalt välisriigi kauba staatuses ning seda ei olnud faktiliselt ega vormiliselt muudetud, ei ole seoses laeva 22.05.2003 tolliterritooriumile toimetamisega tekkinud impordimaksude tasumise kohustust. Kohus ei andnud hinnangut intressinõude põhjendatusele. Kaebaja selgitas, et kapten J. S. E. esitas laeva kohta 22.05.2003 lõbusõidulaeva tollideklaratsiooni. Mingite muude tolliformaalsuste täitmist ei nõutud. Seega aktsepteeriti laeva kohta lõbusõidulaeva deklaratsiooni 5 3-04-130 esitamist ning selle alusel laeva sisenemist Eesti tolliterritooriumile. Alles 9 kuud hiljem teatati kaebajatele, et tegemist oli laeva impordiga ning seetõttu on nad kohustatud tasuma laevalt käibemaksu. 8. Maksu- ja Tolliameti kirjalikus vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 22.05.2003 esitatud lõbusõidulaeva tollideklaratsioon ei ole

§ 6lg 14 kohane tollideklaratsioon.

Asjaolu, et maksuvõla olemasolust teavitati K. P. 17.02.2004 kirjaga, ei tähenda, et maksuhaldur oleks põhjendamatult maksumenetlusega viivitanud. Maksumenetluse käigus on vajalik välja selgitada kõik maksukohustust mõjutavad asjaolud – võlgnikud, kauba tolliväärtus, võtta asjaosalistelt selgitused, nõuda dokumente teistelt asutustelt. Asjaolu, et lõbusõidulaeva kasutamine kaebaja poolt Eesti sadamate vahel ei ole asjas kogutud tõenditega tuvastamist leidnud, ei mõjutanud kohtuotsuse lõppjäreldusi, kuna tõendatud on asjaolu, et kaebuse esitaja kasutas laeva tollist sõltumatult sõiduks Helsingi ja Tallinna sadamate vahel. Väide, et lõbusõidulaeva tollideklaratsiooni aktsepteeriti ka laeva hilisemal lahkumisel Eestist Soome ja tagasi, on asjakohatu. Esiteks ei ole toimunud lõbusõidulaeva tollideklaratsiooni aktsepteerimist ning teiseks tulenes asjaolu, et laev lahkus Eesti tolliterritooriumilt lõbusõidulaeva tollideklaratsiooni alusel sellest, et kaebaja hoidis salajas asjaolu, et laev on välisriigi kaup. K. P., olles ise lõbusõidulaeva omandajaks ning sõlminud vastava müügilepingu ning korraldanud tasumise lõbusõidulaeva eest, oli kindlasti teadlik, et lõbusõidulaeva kohta esitati Soome tollile ekspordideklaratsioon. Apellant ei ole selgitanud, millele tugineb tema tõlgendus Korra § 5 kohta. Kauba deklareerimine ja makskohustuse tekkimine ei saa olla sõltuvuses sellest, kas isik ise tahab kaupa deklareerida või mitte. Vastupidine apellandi tõlgendus on vastuolus

§ 86lg-ga 3.

1. J. S. E. apellatsioonkaebuses paluti tühistada Tallinna Halduskohtu
2. jaanuari 2005 otsus J. S. E. puudutavas ulatuses põhjenduste osas. Apellatsioonkaebuse esitatakse samad põhjendused, mis K. P. apellatsioonkaebuses.
3. Maksu- ja Tolliameti Tallinna Tolliinspektuuri kirjalikus vastuses paluti jätta J. S. E. apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused ühtivad K. P. apellatsio onkaebusele esitatud kirjalikus vastuses märgitud põhjendustega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus nõustub hald uskohtu otsuse põhjendustega, välja arvatud osas, mis puudutab J. S. E. suhtes tehtud maksuotsuse tühistamist. Ringkonnakohus ei hakka halduskohtu põhjendusi kordama, vaid märgib K. P. ning J. S. E. apellatsioonkaebustele vastuseks järgmist.
5. Ringkonnakohus leiab sarnaselt halduskohtuga, et laeva näol oli tegemist kaubaga, mistõttu ei piisanud lõbusõidulaeva tollideklaratsiooni esitamisest ning tolliformaalsuste teostamisest piirivalveametniku poolt. Järelikult toimetati kaup tolliterritooriumile ebaseaduslikult ning tekkis 6 3-04-130 tollivõlg (

§ 240lg 1).

Ringkonnakohus nõustub vastustaja poolt apellatsio onkaebustele esitatud kirjalikes vastustes väljendatud seisukohtadega. kaebajate Seda, et laev ise oli välisriigi kaup ning seda sooviti tuua Eestisse vabaks ringluseks, tõendavad järgmised asjaolud: kaebaja ostis laeva Soomest, kus selle kohta koostati ekspordideklaratsioon, laev kanti Eesti laevakinnistusraamatusse ning laeva omaniku enda püsiv elukoht on Eestis. Seega soetas K. P. endale laeva kui asja ning laeva üle Eesti tollipiiri toimetamise näol oli tegemist kauba impordiga käibemaksuseaduse mõttes. Oluline ei ole, et K. P. ise ei soovinud vormistada laeva toomist Eesti tolliterritooriumile vabaks ringluseks. Maksukohustus tekib õigusaktides sisalduvate objektiivsete eelduste olemasolul ning ei sõltu maksumaksja subjektiivsest nägemusest. 13. Kord ei reguleeri lõbusõidulaevale kui kaubale tollikäitlusviisi määramist. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduri seisukohaga, mille kohaselt piisab üksnes lõbusõidulaeva tollideklaratsiooni esitamisest juhul, kui laev saabub välisriigist Eesti kauba tollistaatuses või reisija isikliku asjana

§ 6lg 5 tähenduses.

Vastavalt nimetatud sättele on isiklikud asjad reisija poolt reisil kasutamiseks või tarbimiseks mõeldud esemed, ka tema valduses olev sõiduk, mis ei ole kommertsveok.

§ 111

lg 2 kohaselt peavad isiklikud asjad olema vastavuses reisi kestuse ja eesmärgiga. Kaebaja ei saabunud oma laevaga Eestisse ajutiselt reisile, vaid ta saabus välisriigis soetatud varaga oma asukohariiki. Seega oli laeva näol tegemist välisriigi kaubaga ning lisaks lõbusõidulaeva tollideklaratsioonile tuli kauba suhtes rakendada mingit

-s sätestatud tollikäitlusviisi. 14. Vastavalt

§ 82

tuleb välisriigi kaubale määrata

-s ettenähtud tollikäitlusviis.

§ 6

lõike 18 kohaselt on tollikäitlusviis kauba suhtes tolliprotseduuri rakendamine.

§ 6

lg 20 sätestab, et tolliprotseduur on tollijärelevale alla kuuluva kauba suhtes tolli poolt rakendatav menetlus. Nimetatud sättes on antud ammend av vastavate menetluste loetelu, kuid lõbusõidulaeva tollideklaratsiooni esitamist sealt ei nähtu. Seega ei ole kaebajad Eesti tollitsooni toodud laeva suhtes kohaldanud ühtegi nõuetekohast tollikäitlusviisi ning laev on toimetatud tolliterritooriumile ebaseaduslikult.

1. Asjaolu, et kaebajad tõlgendasid õigusakte maksuhaldurist erinevalt, ei anna alust intressinõude tühistamiseks. Kaebajate poolt esitatud lõbusõidulaeva tollideklaratsiooni aktsepteeris piirivalveametnik, mitte aga maksuhaldur. Nimetatud deklaratsiooni aktsepteeriti põhjusel, et kaebajad ise ei avaldanud seda, et laeva näol on tegemist kaubaga. Kaebajad on viidanud, et maksuhaldur oli maksuotsuse tegemise aluseks olnud asjaoludest teadlik umbes 9 kuud enne, kui ta kaebajaid maksukohustuse olemasolust informeeris (Soome ekspordideklaratsioon esitati tollile 31.05.2003). Ringkonnakohus ei leia, et maksuhaldur oleks põhjendamatult viivitanud. Kuigi ekspordideklaratsioon saadi juba 31.05.2003, ei tähenda see veel, et kohe järgmisest päevast oli võimalik hakata maksumenetlust läbi viima. Maksuhalduri menetluses on samaaegselt suur hulk asju ning nende kõigiga tuleb tegeleda võimalikult kiiresti ja efektiivselt. Eeltoodut silmas pidades ei ole 9 kuud ebamõistlikult pikk aeg. Maksude õige tasumise kohustus ning selle kohustuse nõuetekohase mittetäitmisega kaasnev risk lasub siiski maksumaksjal. 7 3-04-130
2. Vastustaja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Halduskohus on põhjendamatult leidnud, et J. S. E. ei pidanud teadma, et tegemist ei ole tavalise huvireisiga. Arvestades K. P. ja J. S. E. seotust, on alust eeldada, et J. S. E. oli täpselt kursis kõigi laeva Eestisse toimetamise asjaoludega. Seega pidi ta teadlik olema ka sellest, et lõbusõidulaeva tollideklaratsiooni esitamine ei ole piisav, mistõttu toimus laeva Eesti tolliterritooriumile toimetamine ebaseaduslikult. Halduskohtu otsus tuleb vastavas osas tühistada.
3. Kuna K. P. ja J. S. E. kaebused ja apellatsioonkaebused jäävad rahuldamata, ei kuulu nende apellatsiooniastme kohtukulud väljamõistmisele ning halduskohtu otsus tuleb tühistada osas, millega Maksu- ja Tolliametilt mõisteti J. S. E. kasuks välja kohtukulud summas 10 310 krooni. Oliver Kask Silvia Truman Kaire Pikamäe 8