← Eesti

3-03-37/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Oliver Kask, liikmed Lilianne Aasma ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuar 2006, Tallinn Haldusasja number 2-3/32/06 Haldusasi OÜ D. (varem V. G.) ja OÜ E. kaebused Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti (TJIM)
  2. septembri
  3. a ettekirjutuse nr 10-13/1474 tühistamise nõudes, TJIM
  4. juuni
  5. a nõudeavalduse nr 6.201.2/12916 õigusvastasuse tuvastamise nõudes ning OÜ D. (varem V. G.) kaebus Harju Maksuameti (HMA) maamaksu teadete nr 116917, 116908, 98564, 50479, 41665, 116921, 23599 ja 6334 tühistamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
  6. septembri
  7. a otsus haldusasjas nr 3-208/2004 Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ D. (varem V. G.) ja OÜ E. apellatsioonkaebused Asja läbivaatamise kuupäev
  8. detsember 2005 Menetlusosalised Kaebuse esitajad OÜ D. (varem V. G.) ja OÜ E. Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus RESOLUTSIOON
  9. Jätta OÜ E. ja OÜ D. apellatsioonkaebused rahuldamata.
  10. Jätta Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse nõue AS E. pankrotimenetluses tunnustamata 735 424 krooni ulatuses.
  11. Muus osas jätta Tallinna Halduskohtu
  12. septembri
  13. a otsus haldusasjas nr 3208/2004 muutmata.
  14. Jätta kohtukulud menetlusosaliste enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest
  15. jaanuaril
  16. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 2-3/32/06
  17. Harju Maksuameti (HMA) maamaksu teadete nr 446-1807, 116917, 116908, 98564, 50479, 41665, 116921, 23599 ja 6334 alusel on AS E. maamaksuvõlgnevus perioodi
  18. –
  19. aasta eest 125 578 kr.
  20. TJIM 14.09.2000 maksuvõla sissenõudmise ettekirjutusega nr 10-13/1474 kohustati AS E. tasuma 913 959 kr põhivõlga ja 277 685 kr intresse. Tallinna Linnakohtu 22.04.2002 otsusega kuulutati välja AS E. pankrot. Kohtuotsus on jõustunud. Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti (TJIM) 19.06.2002 nõudeavalduses nr 6.2-01.2/12916 on pankroti väljakuulutamise seisuga AS E. maksuvõlg 1 579 957 kr, millest 947 253 kr on põhivõlg ja 632 704 kr intressivõlg. Nõudeavalduse kohaselt jättis AS E. täitmata TJIM 14.09.2000 maksuvõla sissenõudmise ettekirjutuse nr 10-13/
  21. Nimetatud ettekirjutuses on hõlmamata AS E. maksuvõlad, mis on tekkinud pärast ettekirjutuse koostamist ja on ära toodud 19.06.2002 nõudeavalduses. Ettekirjutuse maksuvõlgade arvestus põhineb maksukohustuslase enda poolt maksudeklaratsioonides esitatud andmetel ja maksuhalduri poolt maksukohustuslasele esitatud maamaksuteadetel. AS E. 21.04.2003 võlausaldajate nõuete kaitsmise koosoleku protokollist nähtuvalt on V. G. ja OÜ E. esitanud oma nõuded õigeaegselt. Eesti Vabariigi nõue on koosolekul kogu ulatuses vaidlustatud.
  22. V. G. ja OÜ E. esitasid halduskohtule kaebused TJIM 14.09.2000 ettekirjutuse tühistamise nõudes ja TJIM 19.06.2002 nõudeavalduse õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Samuti esitas V. G. kaebuse Harju Maksuameti (HMA) maamaksu tea dete nr 116917, 116908, 98564, 50479, 41665, 116921, 23599 ja 6334 tühistamise nõudes.
  23. Tallinna Halduskohtu 06.09.2004 otsusega rahuldati kaebused osaliselt ja tühistati Harju Maksuameti maamaksuteated nr 116917, 116908, 98564, 50479, 41665, 116921, 23599 ja
  24. Samuti tunnistati õigusvastaseks ja tühistati TJIM 14.09.2000 ettekirjutus nr 10-13/1474 ning 19.06.2002 nõudeavaldus nr 6.2-01.2/12916 osas, millega maksuhaldur nõudis AS-lt E. maksuintressi ja maamaksu tasumist kokku 735 424 kr. Halduskohtu otsuse põhjendused olid järgmised: a) Vaidlustatud ettekirjutus ja nõudeavaldus on õigusvastased osas, millega AS-lt E. nõuti maksuintresside tasumist summas 632 704 kr. See summa tuleb nõudeavalduses esitatud kogusummast maha arvata. b) Vaidlustatud ei ole maamaksuteadet
  25. aasta eest nr 446-1807, summas 22 858 kr. Puudus maamaksu määramise kohustuslik eelhaldusakt konkreetse maatüki maksustamishinna kindlaksmääramise kohta. Seega on vaidlustatud maamaksuteated materiaalselt õigusvastased. Ettekirjutus ja maksunõue tuleb tühistada ja tunnistada õigusvastaseks maamaksu osas summas 102 720 kr. c) TJIM ettekirjutuse ja nõudeavaldusega nõutud ettevõtte tulumaks, sotsiaalmaks ja käibemaks 821 675 kr on õiguspärane. Formaalsed puudujäägid ettekirjutuse ja nõudeavalduse motiveerimises ei too kaasa nõude sisulist õigusvastasust. TJIM nõudis sisse summad, millised aktsiaselts deklareeris. Akt oli adressaadile arusaadav koos adressaadi maksudeklaratsioonides näidatuga ja adressaadi enda raamatupidamisdokumentidega, mistõttu maksuhaldur ei pidanud akti ja nõudeavaldust teistmoodi motiveerima. Kuni 30.06.2002 kehtinud MKS § 22 lg-st 1 tulenevalt lähtuti maksu määramisel eelkõige maksumaksja maksudeklaratsioonist. d) Tõendamata on maksusumma valesti deklareerimine. AS E. ei tunnistanud enda pankrotti. Aktsiaseltsi juhatuse liige keeldus dokumentide üleandmisest, mistõttu ei saa kohus usaldada neid väidetavaid algdokumente, mida kaebuse esitaja sooviks kontrollida haldusmenetluses. Isikukontokaardi kanded ja maksudeklaratsioonid on omavahelises vastavuses. Kaebuse esitaja on vääralt lugenud isikukontoridu ega ole täpselt aru saanud, mida üks või teine kanne tähendab. Isikukontorea põhimaksete 2

(6)2-3/32/06 laekumiste lahtris on kajastatud miinusmärgiga maksumaksjale tehtud tagasimaksed ettemaksust. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 5. OÜ E. ja V. G. apellatsioonkaebustes palutakse tühistada halduskohtu otsus osaliselt, tühistades TJIM 14.09.2000 ettekirjutuse füüsilisele isikule tehtud väljamaksetelt kinnipeetud tulumaksu, käibemaksu, sotsiaalmaksu ja ettevõtte tulumaksu erisoodustustelt maksmise osas summas 809 478 kr; tunnistada õigusvastaseks TJIM 19.06.2002 nõudeavaldus ettevõtte tulumaksu kohta alates 2000. aasta erisoodustustelt, sotsiaalmaksust ja käibemaksust põhivõlgnevuse eesõigusnõudena kaitsmise nõude osas ning jätta TJIM nõue AS E. pankrotimenetluses tunnustamata. Samuti paluvad apellandid välja mõista vastustajalt kohtukulud. Apellandid põhjendavad taotlust järgmiselt:
  1. a)Nõudeavalduses on ettekirjutusega võrreldes erinev maksusumma. Samuti ei nähtu ettekirjutusest ega nõudeavaldusest võlgnevuse summa arvestusi. Ettekirjutuses on kajastamata aktsiaseltsi maksuvõlad, mis tekkisid pärast ettekirjutuse koostamist kuni pankroti väljakuulutamiseni. Maksuhalduri ettekirjutus on motiveerimata, sellest ei nähtu maksukohustuse määramisel kasutatud metoodika ja seetõttu ei saa kontrollida maksuhalduri poolt ettekirjutuses esitatud andmete õigsust (Riigikohtu 05.10.1999 määrus nr 3-3-1-33-99, 17.04.2000 otsus nr 3-3-1-9-00 ja 27.06.2001 otsus nr 3-3-1-33-01). Kuna Riigikohtu tühistatud ettekirjutus oli identne, on kaheldav vaidlustatud ettekirjutuses esitatud andmete tõepärasus ja milliste tõendite alusel kohus andmeid kontrollis.
  2. b)Maksunõudeid haldusaktidena ei esitatud, mistõttu kaebuse esitaja vaidlustas võlanõude toiminguna. Nõudeavaldusest ei selgu, milliste perioodide eest ja millises ulatuses on maksuvõlad tekkinud, milliste maamaksuteadete alusel toimus võla kujunemine. Ei ettekirjutuses ega nõudeavalduses ei ole viiteid sellele, et neile lisatakse esitatud nõuete mistahes arvestused. Maksuhaldur ei esitanud põhjendusi, mis võimaldaksid kaebuse esitajal järeldusele jõuda, et maksuarvestuses ei ole tehtud vigu, maksuvõlad ei ole tasutud või ajatatud või kustutatud.
  3. c)Puudub võimalus maksuvõlgade aegumise kontrollimiseks ja informatsioon maksuvõlgade tasumise kohta – võib juhtuda, et kolmas isik on maksuvõlad tasunud. Maksuvõlgade tasumisel või arvestamisel võib olla tehtud vigu. Samuti ei ole informatsiooni maksuvõlgade ajatamise ja kustutamise kohta. Asjas ei oma tähendust kohtu seisukoht, et AS E. seaduslikud esindajad on ise maksuvõla omaks võtnud, sest käesolevas asjas on vajalik välja selgitada, kas maksunõue on seaduslik ja põhjendatud. Juhul, kui AS E. esindajad deklareerisid olematuid maksukohustusi, on tegelik aktsiaseltsi maksukohustus maksuhalduri tuvastatust erinev. Pankrotihalduri poolt alustatud kriminaalmenetlus raamatupidamisdokumentide esitamata jätmise faktis on lõpetatud kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Menetluse käigus tuvastati, et pankrotihaldur ise ei soovinud vastu võtta AS E. raamatupidamisdokumente.
  4. d)Kohus viitas põhjendamatult kolmanda isiku arvamusele, arvestamata, et kolmanda isiku huvid võivad erineda kaebuse esitaja huvidest. Kohus võib tugineda ainult nendele faktidele ja asjaoludele, millised kohtule esitati.
  5. e)Otsuses on analüüsimata kaebuse esitaja taotlus maksuhalduri pankrotimenetluses esitatud nõude tunnustamata jätmise kohta. Samuti jäi lahendamata nõude rahuldamisjärgu küsimus. Maksunõuded rahuldatakse teises järgus (PankrS § 153). 6. OÜ E. peab V. apellatsioonkaebust. G. apellatsioonkaebust õigeks ja V. G. toetab OÜ E. 7. Ringkonnakohtu 03.02.2005 määrusega asendati V. G. tema õigusjärglasega OÜ D., kuna V. G. loovutas nõudeõiguse AS E. vastu OÜ-le D.. 3
(6)2-3/32/06 8. MTA Põhja maksukeskuse vastuses palutakse apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Seisukohta põhjendatakse järgmiselt:
  1. a)Maksuvõla summa nähtub nõudeavaldusest ja sellele lisatud AS E. isikukontoridadest, millised maksuhaldur koostas maksudeklaratsioonide alusel. Maksuvõlg tekib maksusumma tähtpäevaks tasumata jätmisest. Isikukontoread võimaldavad maksuvõla kujunemisest aru saada ja kohus luges seda piisavaks. Maksudeklaratsioonides deklareeritud summade liitmisega on samuti võimalik saada nõudeavalduses näidatud maksuvõla summa. Seega on AS E. maksuvõlg tõendatud. Riigikohus märkis otsuses nr 3-31-33-01, et kohtumenetluse käigus on haldusakti motiveerimispuudusi võimalik kõrvaldada. Ettekirjutuse motiveerimispuue kõrvaldati AS E. pankrotis võlanõude esitamisega, kuna see hõlmab ettekirjutuses näidatud maksuvõlga. Maksuhaldur ületas motiveerimise miinimumnõuded, lisades haldusaktile kõigi maksudeklaratsioonide koopiad. Piisanuks isikukontoridadest, kuna nendest nähtub maksuvõla kujunemine deklaratsioonide alusel ja ka intressi kujunemine. Maksuvõlgade tasumise, ajatamise ja kustutamise kohta informatsiooni puudumine näitab maksuvõla olemasolu. Väite ümberlükkamiseks tõendeid esitatud ei ole. Maksuvõla ajatamine ei tähenda maksuvõla vähenemist. Maksuhaldur ei pea tõendama, et maksuvõla arvestuses on tehtud vigu.
  2. b)Aktsiaseltsi suhtes ei ole läbi viidud revisjoni ega üksikjuhtumi kontrolli ja nõudeavalduse esitamine ei eeldagi seda. Maksuvõlg on kujunenud üksnes maksukohustuslase enda poolt esitatud maksudeklaratsioonides deklareeritud summade tasumata jätmisest. Tõendamata on väide, et maksukohustuslane on deklareerinud suuremad summad, kui seaduses nõutud.
  3. c)AS E. raamatupidamisdokumendid jäeti pankrotihaldurile õigeaegselt esitamata, mistõttu aktsiaseltsi esindajaid trahviti Tallinna Linnakohtu poolt. Vaidlus dokumentide üleandmise kohta ei oma puutumust käesoleva haldusasjaga. Ülemäärane ja ebamõistlik on nõuda maksukohustuse kindlakstegemist algdokumentide alusel.
  4. d)Halduskohtus kehtiv uurimisprintsiip lubab kohtul ka omal algatusel tõendeid koguda.
  5. e)Põhjusel, et kohus rahuldas OÜ E. kaebuse vaid osaliselt, ei rahuldanud kohus ka kaebust maksunõude tunnustamata jätmise osas terves ulatuses ja selle rahuldamisjärgu kohta. Halduskohtu pädevuses ei ole sellise nõude lahendamine. Halduskohus on pädev hindama maksunõuet sisuliselt, nõude rahuldamisjärk tuleneb pankrotiseadusest. 9. Kohtuistungil jäid protsessiosalised kirjalikult esitatud seisukohtade juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10. Apellatsioonimenetluses ei ole vaidlust selles, et maksuhalduri poolt intresside ja maamaksu nõudmine osas, millega halduskohus kaebuse rahuldas, olid õigusvastased. Halduskohus tühistas vaidlustatud ettekirjutuse osaliselt. 11. Esmalt käsitleb ringkonnakohus apellantide taotlusi jätta maksuhalduri nõue AS E. pankrotimenetluses tunnustamata. Halduskohus jättis 13.06.2003 määrusega kaebuse käiguta ja andis OÜ-le E. tähtaja kaebuse puuduste kõrvaldamiseks, leides, et nõude tunnustamise üle ei ole halduskohus pädev otsustama. Vastustaja on seisukohal, et halduskohtu pädevuses ei ole pankrotimenetluses esitatud nõude tunnustamise üle otsustamine ega nõude rahuldamisjärgu määramine. Riigikohtu 16.12.2002 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-103-02 leiti, et maksuhalduri nõuete tunnustamise vaidlused pankrotimenetluses alluvad halduskohtule. Käesolevas asjas on vastustaja esitanud nõudeavalduse sama pankrotiseaduse kehtivuse ajal. Kohtupraktikas on tunnistatud sellega halduskohtu pädevust otsustada pankrotimenetluses maksuhalduri nõudeavalduse tunnustamise üle (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 16.12.2004 otsus nr 33-1-82-04). Kaebused tuleb rahuldada osas, millega esitatud nõudeavaldus tunnistati õigusvastaseks, ning jätta selles osas vastustaja nõue pankrotimenetluses tunnustamata. 4
(6)2-3/32/06 Ringkonnakohus muudab selles osas halduskohtu otsust. Kuna apellantide huvi maksuhalduri nõude tunnustamata jätmiseks leidis selles osas halduskohtu otsusega juba samaväärse kaitse, ei too halduskohtu otsuse muutmine kaasa apellatsioonkaebuste osalist rahuldamist.
  1. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioonkaebused ei ole põhjendatud. Halduskohtu otsus on muus osas seaduslik ja õigesti põhjendatud. Ringkonnakohus ei pea tuginedes HKMS § 47 lõikele 3 ja TsMS § 654 lõikele 6 vajalikuks halduskohtu otsuse põhjendusi korrata.
  2. OÜ E. apellatsioonkaebuses leitakse, et halduskohus ei saa toimingu õigusvastaseks tunnistamisel tunnistada seda õigusvastaseks üksnes osaliselt. Maksuhalduri poolt AS E. pankrotimenetluses esitatud nõudeavalduse esitamine on üks toiming, mis ei saa olla õigusvastane osaliselt. Kui nõudeavalduses nõutakse summat, mis on suurem kui seadusega ettenähtud, on kogu nõudeavaldus õigusvastane. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu. Maksuhalduri toiming saab olla õigusvastane ka mõttelises osas. Kui maksuhaldur on esitanud nõudeavalduse lubatust suurema summa sissenõudmiseks, ei saa kohus tunnistada nõudeavaldust õigusvastaseks osas, milles see oli õiguspärane ja põhjendatud. Ka vaidlustatud ettekirjutuse tühistamine halduskohtu poolt on HKMS § 26 lg 1 p 1 alusel võimalik osaliselt. Asjaolu, et HKMS § 26 lg 1 ei näe selgesõnaliselt ette halduskohtu volitust tunnistada toiming õigusvastaseks osaliselt, ei tähenda, et halduskohus saab toimingu tunnistada õigusvastaseks üksnes tervikuna või jätta taotluse rahuldamata. Kui haldusorgani toimingut saab vaadelda erinevates mõttelistes osades, peab halduskohus jätma toimingu õigusvastaseks tunnistamata selles osas, milles toiming oli õiguspärane.
  3. Maksuhalduri poolt esitatud isikukontoridadest nähtub, et maksuhalduri ettekirjutus tugineb vaidlusaluses osas üksnes AS E. maksudeklaratsioonides esitatud summadele. Maksuhaldur ei ole pidanud vajalikuks läbi viia revisjoni AS E. suhtes. Ringkonnakohus märgib, et maksuhaldurile ei tulene seadusest kohustust pankroti väljakuulutamisel nõudeavalduse esitamiseks revisjon läbi viia. Maksuhaldur saab nõuda ka maksukohustuslase poolt deklareeritud maksusumma tasumist pankrotimenetluses. Apellandid väidavad, et maksukohustuslane võib olla maksuvõla tasunud või maksudeklaratsioonides maksuvõlga ebaõigesti deklareerinud. Ringkonnakohus märgib, et apellandid ei ole kohtumenetluses esitanud tõendeid, mis selliseid oletusi kinnitaksid. Vastustaja väitel selliseid tõendeid ei ole ning maksuvõlga ei ole tasutud. HKMS § 15 lg 3 kohaselt on kaebuse esitaja kohustatud oma väiteid vastavate tõenditega põhjendama. Olukorras, kus vastustaja väitel sellised tõendid puuduvad, esitatud väidetest ei nähtu, et kaebuse esitajate väiteid kinnitavad tõendid oleksid olemas ning kaebuse esitajad ei ole tõendeid ise esitanud, jättis halduskohus õigesti kaebuse vaidlusaluses osas rahuldamata. Apellantide poolt ringkonnakohtule esitatud kirjalikud tõendid ei tõenda, et raamatupidamise algdokumendid näitaksid maksukohustuslase poolt valede maksudeklaratsioonide esitamist. Asjaolu, kes on süüdi dokumentide nõuetekohases esitamata jätmises pankrotihaldurile, ei oma antud asjas tähtsust.
  4. Nõudeavalduses näidatud maksuvõlgnevus, mis on tekkinud pärast vaidlustatud ettekirjutuse andmist, tugineb samuti üksnes maksudeklaratsioonidele. Isikukontoridadest nähtub, et maksuvõlg on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist. Isikukontoread hilisemast ajast näitavad, et maksuvõlg ei ole suurenenud. Isikukontoridadest nähtub maksuvõla tekkimise aeg. Apellantide väited vastupidise kohta on ebaõiged. Ringkonnakohtu istungil tõi OÜ D. esindaja näiteid, kus isikukontoridadest ei nähtu maksuvõla tekkimise aeg või alus. Istungil selgitas vastustaja esindaja veenvalt, et OÜ D. 5
(6)2-3/32/06 esindaja sellekohane väide on väär. Apellantide väidetest nähtub, et kaebuse esitajad on ebaõigesti isikukontokaartide kandeid lugenud. Halduskohus on asunud samale seisukohale ja näidanud õigesti, kuidas isikukontoridu tuleb mõista.
  1. Pankrotimenetluses esitatud nõudeavalduses saab maksuhaldur nõuda ka sellise maksu tasumist, mille tasumiseks ei ole maksuhaldur teinud ettekirjutust. Maksukohustus ei teki maksuettekirjutuse alusel, vaid seaduse alusel. Kui maksukohustuslane on maksudeklaratsioonis maksuvõla näidanud, ei pea maksuhaldur maksuvõla olemasolu täiendavalt ettekirjutusega kinnitama. Seetõttu on ebaõige apellantide väide, et
  2. a juunis esitatud nõudeavalduses ei oleks saanud nõuda sellise maksusumma tasumist, mis ei tulenenud
  3. a septembris antud ettekirjutusest.
  4. Halduskohus leidis õigesti, et nõudeavalduse õigusvastaseks tunnistamist ja vaidlustatud ettekirjutuse tühistamist ei tingi asjaolu, et need on ebapiisavalt motiveeritud. Maksuhaldur on kohtumenetluse käigus esitanud asjakohased tõendid isikukontokaartide ja maksudeklaratsioonide näol, mis tõendavad maksuvõla kujunemist. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui selline rikkumine ei võinud mõjutada asja otsustamist. Ettekirjutus ei ole antud ega nõudeavaldus esitatud kaalutlusõiguse alusel. Seetõttu on kohtumenetluses ettekirjutuse ja nõudeavalduse põhjendustes esinevaid puudusi võimalik kõrvaldada. Apellantide vastupidised väited on ebaõiged. Kui nõudeavalduses ei ole näiteks viidet maamaksu nõudmise aluseks olevale maamaksuteatele nr 446-1807, mida kaebustes ei vaidlustatud ja mis kehtib, siis kohtumenetluses on võimalik nõudeavalduses näidatud maamaksu summat selle maamaksuteatega motiveerida.
  5. Apellandid leidsid, et halduskohtu otsusest ei nähtu, millises summas maksuhalduri nõudeavaldust õigusvastaseks ei tunnistatud. Ringkonnakohus märgib, et maksuhaldur taotles nõudeavalduses 1 579 957 kr suuruse maksuvõla tasumist. Halduskohus tunnistas õigusvastaseks nõudeavalduse kokku summas 735 424 kr, seega ei tunnistanud õigusvastaseks nõudeavaldust summas 844 533 kr ulatuses. Nimetatud ulatuses on nõudeavaldus õiguspärane.
  6. Kuna apellatsioonkaebused jäävad rahuldamata, jäävad kohtukulud apellantide enda kanda HKMS § 92 lg 1 kohaselt. Kohtukulude väljamõistmise taotlused jäävad rahuldamata. Lilianne Aasma Ruth Virkus Oliver Kask 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.